Ei ole küll detsember, aga MM-finaalturniiri eel võib jalgpallisõber vabalt kogeda sarnast ootust nagu väike laps jõuluõhtu eel. Mis ometi saama hakkab? Milliseid üllatusi näha saab? Sel puhul koostasin ka omalaadse soovide nimekirja. Jõuluvana asemel peavad appi tulema jalgpallurid, korraldajad ja muud asjapulgad!

Soov 1: et Messi ja Ronaldo kohtuksid veerandfinaalis ja Ronaldo võidaks

Olen alati olnud suures Messi versus Ronaldo debatis portugallase poolel. Rohkem kui millegi muu tõttu ilmselt sellepärast, et ma ei ole kunagi FC Barcelonat sallinud, mille ridades Messi tegusid tegi. Varsti juba paarkümmend aastat kestnud vaidlused said neli aastat tagasi Messi ja Argentina tiitlivõiduga väga tõsise hoobi: kui varem sai Ronaldo leer vastastele nina peale visata, et Ronaldo suutis 2016. aastal Portugali koondise Euroopa meistriks viia, samal ajal kui Messi polnud pikalt rahvuskoondisega mitte kui midagi saavutanud, siis pärast seda, kui Messi oli maailmameistriks tulnud, oli see argument ühtäkki kadunud. Nagu kirjutasin ka Jalkas toonase turniiri järgses kokkuvõttes: Messi ja Ronaldo duelli võis MM-tiitliga sisuliselt lõppenuks kuulutada, Messi võiduga.

Teoreetiliselt tundus see muidugi võimalik, aga praktiliselt peaaegu mitte – neli aastat hiljem (olgu, kolm ja pool!) on mehed endiselt koondise juures ja sõidavad mõlemad oma kuuendale MM-ile. Nüüd vist tõesti viimasele. Kui Portugal ja Argentina mõlemad oma alagrupi võidavad, oleks neil võimalik veerandfinaalis vastamisi minna. MM-finaalturniiril polegi need kaks jalgpalliriiki omavahel varem kohtunud.

Minu soov oleks ühtlasi, et Ronaldo selles mängus värava või kahega Portugali edasi aitaks. Portugali MM-tiitel oleks veel kirss tordil, aga abiks oleks juba omavahelise kohtumise võitmine. Kaks vanameest, kaks kaptenit karjääri loojangul vastamisi – oleks see vast lugu!

Soov 2: et tribüünid jääksidki mõnel pool piinlikult tühjaks

FIFA on ajaloo suurima MM-finaalturniiri eel võtnud finantsiliselt väga ambitsioonika plaani teenida 11 miljardit dollarit piletitulu. Rohkem raha jalgpalli on muidugi suures plaanis tore asi, aga kui see tuleb selle arvelt, et nii-öelda tavafännidel on rahaliselt ülikeeruline mängudele pileteid osta, rääkimata reisikuludest ja kõigest muust kaasnevast, on sellest tohutult kahju. Paljud jalgpallifännid ilmselt kraabivad kukru tühjaks ja leiavad vajaliku summa, aga võib kindel olla, et tohutult palju on ka neid, kes seda ei suuda.

Kui ühel hetkel vaatasin, oli USA turniiri avamänguks Paraguayga odavaimad (!) piletid saadaval natuke enam kui tuhande dollari eest tükk, mis pani isegi USA president Donald Trumpi ütlema, et tema ei raatsiks pileti eest nii palju välja käia. FIFA kehtestatud dünaamilise hinnastamise süsteem ja enda hallatav järelturg on piletihinnad lakke kergitanud ning ehk oleks selle puhul paslik sõnum, kui mõned mängud jääksidki pooltühjade tribüünide ette. Kuskil peab ju ometi piir olema?

Turniirieelse nädala jooksul on tõeliste veidrustega silma paistnud ka USA võimud, mis vähegi "kahtlastest" riikidest tulevaid koondisi peedistavad, delegatsiooni liikmete viisadega viivitavad ja finaalturniiri kohtuniku (!) riigist välja saadavad. 

Soov 3: et äikesetormid ei häiriks turniiri

Eelmisel suvel sealsamas USA-s toimunud klubide MM-i vaadanud jalgpallisõbrad mäletavad hästi, kui häirivaks muutusid äikeseohu tõttu mängude peatamised ja edasi lükkamised. Niigi südasuvel ehk paljudes kohtades palavuse ja niiskuse käes toimuvad kohtumised (igas mängus on igal poolajal kohustuslik kolmeminutiline jahutuspaus!) saavad ilmselt olema mõjutatud ka äikesetormidest. Reegel on mullusest turniirist paljudel ilmselt hästi meeles: kui kümne miili raadiuses staadionist tuvastatakse äike, pannakse mäng seisma ning seda ei jätkata enne, kui viimasest pikselöögist on möödunud 30 minutit.

Soov 4: et ei tekiks jalgpallimürgistust

Mai lõpp, kogu juuni ja juuli algus on jalgpallihuvilise jaoks tõeliselt ohtlik aeg, sest tekib väga tõsine oht jalgpallist ülekülluse saamiseks. Mai lõpus algas kogu trall koduse U17 EM-finaalturniiriga, juuni alguses toimusid meie koondisemängud ning kui need on nüüd vaevu läbi saanud, algabki 39-päevane MM-finaalturniir, kus mängud toimuvad meie aja järgi sisuliselt igas õhtust varahommikuni välja. Ja kõige selle kõrval kihutavad edasi meie kohalikud liigad, juulis algavad euromängud ja nii edasi!

Mõnel nädalavahetusel on olukord sisuliselt selline, et hea tahtmise juures on võimalik ööpäev läbi teleka ees istuda ja väikeste pausidega jalgpalli vaadata – olgu need siis MM-i, Premium liiga või kohaliku naiste jalgpalli ülekanded. Esimene selline päev tulebki juba sel laupäeval!

Soov 5: et MM ära ei lahustuks

Kõige selle juures on ka teistpidine oht: kuna jalgpalli on nii palju ja väga suur osa sellest toimub ka meie jaoks sügavatel öötundidel, siis võib vabalt juhtuda, et isegi nendel inimestel, kes vaatavad tavapäraselt suurturniiril ära nii palju mänge kui vähegi suudavad, tekib totaalne jalgpalliinflatsioon: iga mängu väärtus muutub väga väikeseks ja tühiseks, isegi kui tegu on ju MM-finaalturniiriga. Alagrupifaas on varasemaga võrreldes lihtsalt sedavõrd palju suurem (72 mängu!) ja turniiri suurendamise tõttu on sinna tekkinud ka rohkem mänge, mis puhtalt osaliste põhjal tunduvad ebaatraktiivsed. Kui palju on neid, kes ärkavad kell neli öösel üles, et vaadata Iraani ja Uus-Meremaa mängu? Või Austria-Jordaaniat? Või Kongo-Usbekistani? Roheneemesaared versus Saudi Araabia, keegi?

Sellele lisandub veel esimene väljalangemismängude ring, mis koosneb koguni 16 matšist, neist peaaegu pooled väga sügaval öötundidel. Jõudu-jaksu meile kõigile!

Soov 6: vähemalt kaks üllatajat veerandfinaalis

Milliste tiimide jõudmine veerandfinaali loeks üllatuseks? Heidame selleks pilgu eelmistele MM-idele ja toome näiteid. 2022. aastal oli üllatajaks Maroko, kes jõudis lõpuks suisa poolfinaali. 2018. aastal oli suurim üllataja finaali jõudnud Horvaatia, 2014. aastal kindlasti veerandfinaali jõudnud Costa Rica. 2010. aastal mängisid veerandfinaalis näiteks Ghana ja Paraguay, 2006. aastal Ukraina ja 2002. aastal Lõuna-Korea ja Türgi (jõudsid mõlemad poolfinaali!), aga ka Senegal ja USA.

Seekord on lihtsam üles lugeda neid meeskondi, kelle jõudmine veerandfinaali ei oleks suur üllatus. Nendeks võiks arvata võõrustajakolmiku (olgu, Kanada välja arvatud) ning loosi esimese tugevuspoti riigid Hispaania, Argentina, Prantsusmaa, Inglismaa, Brasiilia, Portugal, Holland, Belgia ja Saksamaa, samuti eelmiste kordade üllatajad Horvaatia ja Maroko ning võimalik, et ka üliheas hoos Norra kaheksa sekka jõudmine päris nii suurt elevust ei tekitaks. Kõik ülejäänud – andke aga tuld! 

Soov 7: kolm meeldejäävalt vastuolulist kohtunike otsust

Lisaks muinasjutulistele üllatajatele jäävad aastakümneteks meelde ka kohtunike eksimused või muul moel vastuolulised otsused. Diego Maradona käega löödud väravast saab juba 40 aastat, aga see on siiani ülemaailmses jalgpallifolklooris tugevalt sees, samuti nagu inglaste värav 1966. aasta finaalis, mis tegelikult ilmselt väravajoont ei ületanud. Väravajoonetehnoloogia ja VAR on selliste sündmuste tõenäosuse viinud väga väikeseks, aga natuke kohtunike ja reeglitega seotud draamat teeks ju turniirile head!

Soov 8: et MM-ist ei saaks poliitiline lava

Iraani koondise võimalikku osalemist või mitteosalemist puudutav diskursus on juba piisava pleki turniirile jätnud. Donald Trumpi varasemat käitumist arvestades oleks lausa ime, kui ta mõnel ebasobival hetkel püünele ei trügiks. Alles äsja muutis ta põrguks NBA finaalseeria kolmandat mängu vaatama tulnud inimeste elu. Jalgpallist ja spordist üldisemalt on poliitikat väga keeruline täielikult välja juurida, ent tahaks väga-väga loota, et kõik säärased teemad nagu immigrantide vägivaldne püüdmine, osade riikide fännide riiki mitte lubamine ja muul moel jalgpalliturniiri politiseerimine ei oleks selle enam kui kuu aja jooksul teemaks. Esikohal olgu sport!

Soov 9: et MM ei oleks liiga amerikaniseerutud

Kui mäng peaks algama täistunnil, siis kõlagugi avavile täistunnil, mitte sujuvalt kümme või viisteist minutit hiljem, kui reklaamid on ära näidatud ja mängijad ükshaaval tunnelist välja hõigatud. Teiste spordialade juurde kuuluvat ameerikalikku sõud ei ole vaja nui neljaks jalgpalli juurde suruda, nagu paraku nägime eelmise aasta klubide MM-il. Loodetavasti tehti toonasest õiged järeldused ja minnakse tagasi juurte juurde. Mõned asjad siin jalgpallimaailmas ei ole määratud muutuma.

Soov 10: et kommentaatorid oleksid tasemel

104 kohtumist tulevad kõik meieni ERR-i, TV3 ja Go3 kaudu eestikeelse kommentaariga, kusjuures paljude kohtumiste puhul on kommenteerimine dubleeritud, mis tähendab, et ERR-is on puldis ühed ja Go3-s teised inimesed.

ERRi ja Go3 põhikommentaatorid on väga erineva profiiliga. ERR-i inimesed on reeglina mitmespordikajastajad, mistõttu jalgpalli kõikide nurkade ja nüanssidega nii hästi kursis ei ole, kuid on see-eest oma hingelt professionaalsed ajakirjanikud. Go3 kommentaatorid teevad seda tööd küll igal nädalal üsna palju, kuid ei ole sageli ajakirjanduse taustaga, mistõttu kalduvad liialt subjektiivsuse ja emotsiooni poole. Emotsionaalsus ja intensiivsus pole jalgpallikommentaatori puhul mõistagi sugugi halvad omadused, pigem risti vastupidi, kuid nende puhul kaasneb sellega tihtipeale liigne omamehelikkus, pean-iga-hinna-eest-nalja-rebima suhtumine ja sellest tulenevalt omakorda ka maailma tipp-proffide suhtes halvustavad sõnavõtud. Pean siin silmas ebaõnnestumiste üle irvitamist, sportlaste otse-eetris mõnitamist ja muud sellist, millega on viimasel ajal näiteks Meistrite liigas ja Premier League’is kommenteerimisel selgelt liiale mindud.

104 kohtumist pisut enam kui kuu ajaga on massiivne kogus ning kõrget taset ongi selle jooksul raske hoida, mis on täiesti arusaadav. Loodetavasti teevad kõik kommentaatorid endale jalgpallireeglid ja MM-i puhul nendesse tehtud muudatused hästi selgeks ning suudavad olla objektiivsed, informatiivsed ja pakkuda selle juures ka mõnusas annuses emotsiooni. Kommentaator võiks olla vaatajast kõrgemal positsioonil, vaataja tähelepanu sobivalt juhtida ja vaatajale uut infot pakkuda, mitte võtta esitatavalt tekstilt ja suhtumiselt endale vaataja joomakaaslase rolli.

Artikkel on kohandatud juunikuu Jalkast.