MM-i finaal toimub korra nelja aasta tagant. Seni on läbi ajaloo peetud kokku ainult 22 MM-i finaali. Seega, kõikidest maailma profijalgpalluritest on nende mängijate osakaal, kes pääsevad karjääri jooksul kas või üheks minutiks MM-i finaalis platsile, kaduvväike. Ometi leidub jalgpallureid, kes on jõudnud MM-i finaali väljakul (kas siis ühe finaali jooksul või mitme erineva finaali peale kokku) kogeda nii suurt õnnestumist kui ka suurt ebaõnnestumist.

Argentina koondis võitis MM-i finaali neli aastat tagasi. Nüüd jõudsid nad jälle finaali, kusjuures enamik koosseisust on jäänud samaks, aga favoriit on vastasmeeskond Hispaania. Seega tundub üsna tõenäoline, et paljud tänased Argentina mängijad saavad karjääri jooksul kogeda MM-i finaalidest nii ülipositiivseid kui ka väga negatiivseid emotsioone.

Mõtlesin uue MM-i finaali eel natuke tagasi möödunutele ja koostasin oma top kümne jalgpalluritest, kes on kogenud esikohamatšides kõige vastandlikumaid hetki. Kes on jõudnud olla peaosas nii positiivses kui ka negatiivses mõttes?

10. Werner Kohlmeyer (Lääne-Saksamaa, 1954)

Lääne-Saksamaa kaitsja Werner Kohlmeyer andis väravavaht Toni Turekile ebamugava tagasisöödu, mille Turek pudistas käe alt lahti, nii et Zoltan Czibor sai palli tühja võrku lükata. Nii jäid sakslased juba kaheksandal minutil Ungari vastu 0:2 kaotusseisu. Lõpuks suutis Saksamaa aga rabeda alguse favoriit Ungari vastu 3:2 võiduks pöörata ning suureks abiks oli Kohlmeyeri oivaline topelttõrje 2:2 viigiseisul. Löökide sooritajaks oli ungarlane Mihaly Toth. Teise löögi ajaks oli Turek platsile pikali, olukorrast välja petetud, kuid Kohlmeyer tõrjus oma väravajoone ees vasaku jalaga.

9. Patrick Vieira (Prantsusmaa, 1998 ja 2006)

Prantsusmaa poolkaitsja Patrick Vieira mängis kahes finaalis, millest esimene lõppes tema koondise jaoks õnnelikult ja teine kurvalt. 1998. aastal 3:0 võidumängus Brasiilia vastu sekkus Vieira vahetusest ning andis resultatiivse söödu. Ta andis ühepuutesöödu kaitsjate seljataha jooksu peale oma klubikaaslasele (Arsenalist) Emmanuel Petit'le, kes vormistas lõppseisu. Kaheksa aastat hiljem Itaalia vastu mahtus Vieira algrivistusse, kuid kaotas nurgalöögi olukorras õhuvõitluse Marco Materazzile, kes peaga seisu viigistas.

8. Ferenc Puskas (Ungari, 1954)

Ungari kapten ja staarründaja Ferenc Puskas lõi Lääne-Saksamaa vastu juba kuuendal minutil avavärava. Ta polnud aga sajaprotsendiliselt vormis, kuna oli saanud alagrupikohtumises sakslastega hüppeliigesevigastuse, mille tõttu oli jätnud veerand- ja poolfinaali vahele. Finaali kangelaseks Puskas ei saanud, kuna teisel poolajal (47. ja 67. minutil) jättis ta 2:2 viigiseisul realiseerimata kaks suurepärast väravavõimalust. Lõpuminutitel tühistati tema 3:3 viigitabamus suluseisu tõttu - selle üle on hiljem vaieldud, kas suluseis oli õige otsus või mitte, tolleaegne telepilt kindlat tõestust ei paku - ning Ungari kaotas 2:3.

7. Mario Mandžukic (Horvaatia, 2018)

Kuigi Horvaatia on jõudnud läbi ajaloo MM-i finaali ainult ühe korra, siis Horvaatia ründaja Mario Mandžukic on jõudnud lüüa finaalis nii värava kui ka omavärava. Vastasmeeskond Prantsusmaa läks 1:0 juhtima, kui Mandžukic suunas peaga omaväravaks Antoine Griezmanni karistuslöögi. Mandžukic on üldse maailmas ainus inimene, kes teab, mis tunne on lüüa MM-i finaalis omaväravat - rohkem seda seni mitte kunagi juhtunud pole. Lohutuseks sai ründaja kirja ka tabamuse, mis tegi lõppseisuks Horvaatia poolt vaadates 2:4. Ta karistas ära puurivaht Hugo Lloris' eksimuse, kui Lloris üritas hulljulgelt Mandžukicist mööda triblada.

6. Diego Maradona (Argentina, 1986 ja 1990)

Argentina staar Diego Maradona koges kaptenina MM-i finaalis nii võidurõõmu (1986) kui ka kaotusekibedust (1990), mõlemal korral oli vastaseks Lääne-Saksamaa. Mõlemas finaalis sai Maradona kohtuniku otsuse vastu protesteerimise eest kollase kaardi. Aga esimeses andis ta 3:2 võiduväravale, mille lõi Jorge Burruchaga, resultatiivse söödu ning lisaks 2:0 juhtväravale eelviimase söödu - pärast lõpuvilet sai ta teenitult kaptenina võidukarika pea kohale tõsta. Teises finaalis ei suutnud Maradona Argentinat ainsagi väravani aidata, ta lõi ühe ohtlikust kohast karistuslöögi üle, ja lõpuvile järel valas ta pisaraid.

5. Ivan Perišic (Horvaatia, 2018)

Horvaatia vasakäär Ivan Perišic koges 2:4 kaotusmängus Prantsusmaa vastu lühikese aja jooksul väga erinevaid emotsioone. 28. minutil tõmbas ta parema jalaga palli prantslasest N'Golo Kantest eemale ja lajatas vasaku jalaga väravasse, tehes seisuks 1:1. Kuus minutit hiljem puutus Perišic aga nurgalöögi olukorras oma karistusalas palli käega, VAR kutsus peakohtuniku seda ekraanilt vaatama ja kohtunik määras penalti, millest Prantsusmaa pääses uuesti (2:1) juhtima. Nii oli Perišic järjest peaosaline MM-i finaalide ajaloo esimeses Horvaatia väravas ning esimeses VAR-i sekkumises.

4. Marco Materazzi (Itaalia, 2006)

Itaalia keskkaitsja Marco Materazzi põhjustas juba kuuendal minutil penalti, millest Prantsusmaa läks juhtima. Materazzi võttis oma karistusalas kohtuniku hinnangul veaga maha Florent Malouda. Hiljem rehabiliteeris Materazzi end aga kõvasti: ta lõi 19. minutil ise peaga Andrea Pirlo nurgalöögist viigivärava (see oli talle koondisekarjääris alles teine värav); ta meelitas lisaajal vastasele Zinedine Zidane'ile välja punase kaardi; ta realiseeris löögiga alla nurka mängujärgse penalti, aidates Itaalia penaltiseeria-võidule.

3. Lionel Messi (Argentina, 2014 ja 2022)

Sarnaselt oma kaasmaalase Maradonaga koges ka Lionel Messi Argentina kaptenina MM-i finaalis nii kaotusekibedust (2014) kui ka võidurõõmu (2022). Esimeses finaalis Saksamaa vastu pääses Messi 47. minutil 0:0 viigiseisul vabalt karistusalast löögile, kuid tema madal sooritus jäi ebatäpseks. Teises finaalis Prantsusmaa vastu lõi Messi aga kaks väravat, neist ühe penaltist ning teise Lautaro Martineze löögi ja Hugo Lloris' tõrje järel lahtisest pallist. Lisaks realiseeris kapten mängujärgse penalti ning sai pärast lõpuvilet võidukarika pea kohale tõsta. Täna õhtul ootab Messit karjääri kolmas MM-i finaal.

2. Ronaldo (Brasiilia, 1998 ja 2002)

Brasiilia ründestaari Ronaldot tabas 1998. aasta finaali mängupäeval murettekitav krambihoog koos teadvusekaotusega. Õhtul, 72 minutit enne finaali avavilet avaldatud ametlikus algkoosseisus tema nime polnud, aga 42 minutit enne vilet koosseisulehte muudeti ja Ronaldo lülitati ikkagi põhirivistusse. Lõpuks tegi Ronaldo täismängu, kuid esines kahvatult ning Brasiilia kaotas Prantsusmaale 0:3. Neli aastat hiljem lõi Ronaldo aga finaali mõlemad väravad, kui Brasiilia võitis Saksamaad 2:0. Esimese tabamuse eel võttis ta ise Dietmar Hamannilt palli tagasi ning jõudis siis Rivaldo löögi ja puurivaht Oliver Kahni pillamise järel lahtise pallini. Teisel värava puhul sahistas ründaja umbes 15 meetrilt alumist nurka.

1. Zinedine Zidane (Prantsusmaa, 1998 ja 2006)

Prantsusmaa poolkaitsja Zinedine Zidane'i pealöögid tegid temast ühes finaalis suurima kangelase, aga teises patuoina. 3:0 võidumängus Brasiilia vastu lõi Zidane peaga kaks esimest väravat, neist teise vasakkaitsja Roberto Carlose jalge vahelt. Mõlemad tabamused sündisid nurgalöögi olukordades. Kaheksa aastat hiljem, kui Zidane kandis Prantsusmaa kaptenipaela ja pidas oma profikarjääri viimase mängu, lõi ta aga peaga mitte ainult palli, vaid ka vastast, Itaalia kaitsjat Marco Materazzit rindu. Kapten sai vägivaldse käitumise eest lisaajal punase kaardi ning tema koondis kaotas lõpuks penaltiseerias.