FIFA kavatseb MM-i järel jagada klubidele hüvitist, et nad lasid oma mängijatel võistlusel osaleda. Muuhulgas saavad märkide kohaselt raha ka Venemaa klubid, mille omanikud või suursponsorid on sanktsioonide all.

Klubihüvitiste programm Club Benefits Programme pole midagi esmakordset, sest samal moel maksti MM-il osalenud mängijate tööandjatele raha ka 2022. aastal. Kui toona oli fondi kogusumma 209 miljonit eurot, siis nüüd on klubidele eraldatav summa suurenenud 355 miljoni euroni, kirjutab uuriva ajakirjandusega tegelev Follow the Money.

FIFA maksis programmi kaudu pärast Kataris toimunud MM-i kuuele Venemaa klubile kokku 1,2 miljonit dollarit. Näiteks Peterburi Zenit sai sellest ligi pool miljonit eurot, ent klubi kuulub Gazprombankile, mis on nafta- ja gaasiettevõtte ning sanktsioonide alla kuuluva Gazpromi finantsasutus. Lisaks said raha Moskva Dünamo, Moskva CSKA, Kaasani Rubin, Moskva Lokomotiv ja FK Krasnodar, kellest vaid viimane pole teadaolevalt seotud omaniku või peasponsori kaudu rahvusvaheliste sanktsioonidega.

Tänavu võib toetust oodata ka Moskva Spartak, sest Kongo DV poolkaitsja Theo Bongonda oli juuni lõpuni ametlikult Venemaa pealinnaklubi mängija. Spartak on Venemaa suurima naftafirma, umbes kaks protsenti kogu maailma naftast tootva Lukoili jalgpalliklubi, mida samuti kammitsevad sanktsioonid. 

Nimekiri Venemaa klubidest, kelle mängijad osalesid MM-il:

• Peterburi Zenit – Douglas Santos, Luiz Henrique (mõlemad Brasiilia)
• Moskva Dünamo – Luis Chavez (Mehhiko), Juan Caceres (Paraguay)
• Moskva Lokomotiv – Cesar Montes (Mehhiko)
• Moskva Spartak – Theo Bongonda (Kongo DV)
• Krasnodar – Kevin Pina (Roheneemesaared), Jhon Cordoba (Kolumbia)
• Rostov - Mohammad Mohebi (Iraan)
• Nižni Novgorod – Edgardo Farina (Panama)
• Mahhatškala Dünamo – Hazem Mastouri (Tuneesia)
• Akron Toljatti – Gilson Benchimol (Roheneemesaared)

Venemaa-vastaste sanktsioonidega tegelev Hollandi jurist Heleen Over de Linden ütles, et kui klubi omanik või suursponsor on sanktsioonide all, siis raha ei tohi klubidele eraldada. Ta viitas Euroopa Liidu Kohtu otsusele, milles leiti, et tütarettevõtte aktsionäridele kehtivad samuti emaettevõtte suhtes Ameerika Ühendriikide kehtestatud sanktsioonid.

Juristi sõnul on erandid võimalikud ainult juhul, kui FIFA on saanud Šveitsi ja USA ametivõimudelt loa teha Venemaaga seotud makseid. Teadaolevalt ei ole sellist erandit tehtud. Over de Linden usub, et FIFA käitumine jätab mulje, nagu see oleks seadustest kõrgemal. "Sanktsioonide rikkumine on rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vorm ning selle eest võib karistuseks määrata kuni kuue aasta pikkuse vangistuse," rõhutas jurist.

Samal seisukohal on ka Šveitsi järelevalveasutus SECO, mis sedastas, et sanktsioonide all olevatele üksustele on keelatud teha rahalisi vahendeid ja majandusressursse kättesaadavaks. Lisaks juhib Venemaa jalgpalliliitu, mis jagab raha klubidele laiali, Aleksander Djukov, kes on Gazpromi tegevjuht ning Ühendriikide sanktsioneeritud inimeste nimekirjas.

Kuna FIFA peakorter asub Šveitsis, on see sunnitud lisaks USA-le arvestama ka Euroopa Liidu sanktsioonirežiimi. FIFA, Venemaa jalgpalliliit ega eelmainitud klubid ei vastanud väljaande küsimustele.