MM-finaalturniiri kõige mõttetum mäng ehk pronksikohtumine pakkus ohtralt väravarõõmu, ent kujunes suisa totralt lahtiseks. Avapoolaja järel 4:0 juhtinud Inglismaa oleks äärepealt neljaväravalise edu maha mänginud, ent alistas lõpuks Prantsusmaa tenniseskooriga 6:4.

Väga varakult sai selgeks, et kaitses rügada selles mängus küll keegi ei viitsi. Inglased haarasid ohjad kahe minuti ja 15 sekundiga. Kaptenipaela kandnud Declan Rice näppas keskväljal söödu vahelt, liikus karistusala jooneni ja keerutas palli alumisse nurka, jättes Mike Maignani sellele vaid järele vaatama – 1:0!

Veel mõni minut ja Marcus Rashford oli lähedal teisele tabamusele, kuid Warren Zaire-Emery blokeeris. Kohe üritasid prantslased saata jooksu Kylian Mbapped, kuid pall takerdus parima väravaküti auhinda jahtinud ründaja kandadesse. Kümme minutit sai täis, kui inglaste väravasuule usaldatud Dean Henderson tõrjus Rayan Cherki ohtliku löögi. Hetk hiljem maandus Bukayo Saka löök prantslaste võrgus, inglaste ääreründajale fikseeriti siiski suluseis.

Kui Rice 18. minutil nurgalöögi karistusalasse keerutas ja õhuvõitluses Adrien Rabiot’d edestanud Ezri Konsa selle peaga posti kõrvale suunas, olid Maignanil jälle nagu juured all – 2:0! Vastata üritanud Mbappe kruttis löögi postist omajagu mööda ja joogipausile mindi inglaste kaheväravalises eduseisus.

Ühes hingetõmbehetkega rauges veidi ka mängutempo, kuniks Rashford tuletas 33. minutil Zaire-Emery’le meelde, kuidas kõlab “mr atškoo” ning läks eemalt ka teravalt löögile. Maignan tõrjus ning kohe pidi seda tegema ka Henderson, kelle valvsust kontrollis taas Mbappe.

Seejärel läks prantslaste tegutsemine juba päris lapsikuks – "kaitseliin" oli keskjoonest kümmekond meetrit kõrgemal, ihuüksi unustatud Rashford saadeti äärelt jooksu ja kuigi paar meest jõudsid veel Maignanile appi, lõi Saka viimaks ikkagi 3:0. Avapoolaja lisaminutitel sepistasid Arsenali mehed neljandagi värava. Eberechi Eze suurepärane läbisööt jõudis Sakale, kes oli segamatult Maignaniga silmitsi – 4:0.

2:14 - Declan Rice has scored England's earliest goal in a competitive fixture since Luke Shaw netted inside two minutes in the EURO 2020 final against Italy.

Matters. pic.twitter.com/0dge7pnfkT — OptaJoe (@OptaJoe) July 18, 2026

Teiseks poolajaks tegid prantslased suisa neli vahetust, inglased vastasid ühega. Efekt andis end oodata täpselt kaks ja pool minutit, siis leidis Michael Olise täpse sööduga Mbappe ja prantslaste ründaja sai oma turniiri üheksanda värava kätte – 4:1!

Kohe vajutas eemalt Rabiot – üle! Pika soolo teinud Eze läks Maignani seejärel keskväljalt kauglöögiga üllatama ning see maksis inglastele valusalt kätte, sest prantslased said palli kätte, Mbappe leidis läbisööduga Bradley Barcola ja 4:2 oli tõsiasi. Kohe tõrjus Henderson Ousmane Dembele terava löögi ja hoidis ära prantslaste kolmanda tabamuse.

Jookse-löö mäng jätkus Ivan Toney pealöögi ja Maignani tõrjega, teises platsi otsas lajatas Olise napilt mööda. Dembele lõi lubavast kohast Hendersonile sülle, aga 66. minutil lõpetas raiskamise Mbappe, kes mängis stiilselt kokku Dembele ja Olisega ning põrutas 4:3!

Palli mängupaneku järel oli viigivärav õhus, Mbappe siiski kaarpallini ei küündinud ja kohtuniku vile saatis mõlemad meeskonnad joogipausile. Selle järel saatis Olise löögi napilt ristnurgast mööda, siis nõudis Mbappe penaltit – asjatult. Vahetusest sekkunud Jude Bellingham tegi fantastilise soolo, aga viivitas löögiga; hetk hiljem eksis Olise penaltipunkti juurest ja viik jäi sündimata.

Prantslaste neljas värav oli pikalt õhus, aga 85. minutil üritas inglasi pingetest vabastada Djed Spence, kelle sööstu karistusalasse Malo Gusto robustselt lõpetas. Teenitud penalti võttis enda peale Saka ja vormistas alumisse nurka suunatud ülitäpse löögiga kübaratriki – 5:3! Ka see polnud siiski veel lõpp, sest prantslastel oli endiselt midagi varuks ning seitsmest lisaminutist kuuendal lõi Dembele 5:4. Ent viimane sõna jäi inglastele ja Bellinghamile, kes võttis ette veel ühe soolo üle poole platsi ja tegi lõppseisuks 6:4.

7 - Jude Bellingham’s seven goals are the outright most ever by an England player at a single FIFA World Cup or UEFA European Championship tournament.

Heroic. pic.twitter.com/cWqwzTKBwe — OptaJoe (@OptaJoe) July 18, 2026

Soccernet.ee tegi kümne väravaga mängust järgmised tähelepanekud:

Kui viimati ehk 1994. aastal MM-i USA pinnal peeti, alistas Rootsi koondis kolmanda koha mängus 4:0 Bulgaaria. See jääb edaspidigi MM-i pronksikohtumiste suurimaks võiduks, sest Inglismaa andis suurepärase avapoolaja järel ajaloo kirjutamise šansid käest.

Ent kui üks võimalus minema visati, haarati teisest. Kümme väravat sündis pronksimängus esmakordselt, sest senine rekord oli üheksa, kui 1958. aastal said prantslased 6:3 jagu Lääne-Saksamaast. Prantslased on seejuures olnud osalised kolmes kõige suurema skooriga pronksimängus, sest nüüdse 4:6 ja kunagise 6:3 kõrval saadi 1986. aastal lisaaja järel 4:2 jagu Belgiast.

Ning tagatipuks - MM-ide ajaloos on nüüd peetud 96 aasta jooksul 1067 kohtumist. Aga 6:4 skooriga ei olnud neist varem lõppenud mitte ükski!

Kylian Mbappe arvel on nüüd MM-idel 22 väravat ja sel turniiril 10. Esimene näitaja on Lionel Messist ühe, teine kahe võrra parem ... Finaali eel võib seega jaanpehkilikult küsida: kuidas käitud, Leo?

👑 | Double-digit royalty

Players with 10+ goals at a single World Cup tournament:

🇭🇺 Sándor Kocsis (11 ⚽️ in 1954)
🇫🇷 Just Fontaine (13 ⚽️ in 1958)
🇩🇪 Gerd Müller (10 ⚽️ in 1970)
🇫🇷 Kylian Mbappé (10 ⚽️ in 2026) 🆕

Messi surely won't be able to respond now...or? 😅#FRAENG pic.twitter.com/9Trfvv1Dbs — Sofascore Football (@Sofascore) July 18, 2026

Prantsusmaa jaoks oli viimase 90 aasta jooksul tegu alles kolmanda korraga, mil lasti endale avapoolajal lüüa neli väravat. Muide, ametliku statistika järgi oli inglaste avapoolaja xG ehk eeldatavate väravate näitaja kõigest 1,01 ehk sisuliselt suutsid prantslased neljast pallist kolm võrgust noppida olematutest väravaolukordadest.

Kui 1953. aastal Šveitsi ja 1968. aastal Jugoslaavia vastu lõppes esimene poolaeg prantslaste jaoks 1:4 seisuga, mis lõpuks muutus vastavalt 2:4 ja 1:5 lõpptulemuseks, siis seekord suudeti skoor ajada oluliselt viisakamaks, ehkki mitte positiivseks. Avapoolaeg oli siiski nii õudne, et ajalooannaalidest otsiti välja Inglismaa ja Prantsusmaa kõigi aegade esimene kohtumine, mis peeti 120 aastat tagasi. Kuna inglased olid 1906. aastal jalgpalliga märksa rohkem sina peal kui mandrieurooplased, lõppes too mäng Inglismaa 15:0 võiduga.

4. Pele jäi tippmargist ilma

Peaaegu märkamatult langes tänu väravarohkele mängule veel üks rekord. Seni oli ühel finaalturniiril antud väravasöötude arvestuses - tasub rõhutada, et usaldusväärset statistikat arvestatakse viimase 60 aasta lõikes ehk alates 1966. aastast - esikohal legendaarne Pele, kes jagas 1970. aastal kaaslastele kuus söötu. Nüüd ületas selle tähise seitsme sööduga Michael Olise, kusjuures realiseerijaks oli viiel puhul Mbappe.

7 - Michael Olise a délivré sept assists sur cette Coupe du Monde 2026, battant le record de Pelé (6 en 1970) depuis qu’Opta analyse la compétition (1966).

Cinq de ces assists ont été à destination de Kylian Mbappé, record pour un joueur vers un autre sur la période.

Connexion. pic.twitter.com/lBimAApsL3 — OptaJean (@OptaJean) July 18, 2026

5. "Pronksifinaali" vastu

Didier Deschamps: "Nii Prantsusmaa kui ka Inglismaa jaoks oleks parim, kui seda mängu ei eksisteeriks." Thomas Tuchel: "Mitte ükski meie ega ka Prantsusmaa mängija ei soovi seda mängu pidada." Kõnekas, kas pole?

MM-idel on kolmanda koha mängu peetud alates 1954. aasta turniirist ja alati on see tekitanud küsimärke – kelle jaoks seda "kahe kaotaja" mängu peetakse? Mida tihedamaks läheb rahvusvaheline jalgpallikalender, seda kõvemini niisugused hääled kõlavad. Õigustatult, sest sportlikus plaanis ei anna see midagi, mängijad kibelevad niigi üürikesele suvepuhkusel ja kuigi seekord pakuti väravasadu, ei huvita lohutusauhinna jagamine sageli ka publikut.

The #ThreeLions' best-ever World Cup finish on foreign soil 👊 pic.twitter.com/AUVdkZzAGB — England (@England) July 18, 2026

FIFA võib ju tituleerida selle mängu ametlikult "pronksifinaaliks", ent see muudab ettevõtmise paradoksaalselt veel jaburamaks. EM-ide eeskujul oleks ammu aeg sellest totrusest loobuda – Euroopas ei mängita kolmandat kohta välja juba mitukümmend aastat ning 2016. aastal loobuti isegi poolfinaali kaotajatele pronksmedalite jagamisest.

Tõsi, Tuchel üritas pressikonverentsi käigus oma algseid sõnu veidi pehmendada, märkides: "Kui võidame, on see Inglismaa jaoks viimase 60 aasta parim tulemus. See lisab motivatsiooni." Aga olgem ausad, keda huvitab? Nii 1990., 2018. kui ka 2026. aasta koondise puhul jääb ajapikku meelde vaid üks – nad kaotasid poolfinaalis.

6. "Pronksifinaali" poolt

Mõne argumendi leiab siiski ka selle kasuks, et kolmanda koha mängudega jätkata. Kui vastamisi on riigid, kelle jaoks ei tähenda edu MM-il vaid tiitlit ja kõik alla selle on läbikukkumine, osatakse kolmandatki kohta hinnata. "Meie silmis on sellel võidul kullaläige. See oli meie finaal," lausus Horvaatia juhendaja Zlatko Dalic nelja aasta eest, kui horvaadid olid alistanud Maroko.

Statistikute jaoks on oluline, kes saab ametlikult kolmanda ja kes neljanda koha. Samuti mõjutab lõppjärjestus koondiste auhinnaraha, ehkki vähe – kolmas teenib neljandast umbes kaks miljonit dollarit enam.

Every winner of the World Cup third-placed play-off:

1930 - No play-off
1934 - Germany
1938 - Brazil
1950 - No play-off
1954 - Austria
1958 - France
1962 - Chile
1966 - Portugal
1970 - West Germany
1974 - Poland
1978 - Brazil
1982 - Poland
1986 - France
1990 - Italy
1994 -… pic.twitter.com/MfjAdAuznd — Squawka (@Squawka) July 18, 2026

Veel üks ja vahest kõige rohkem põnevust lisav tahk puudutab Kuldse Saapa ehk turniiri parima väravaküti auhinna jagamist. Küllap just seetõttu kuuulus prantslaste algkoosseisu ja mängis taas 90 minutit Kylian Mbappe, kelle hooaeg on niigi pikk olnud ja kes on sel turniirilgi saanud kirja ohtralt minuteid. Ilma pronksimänguta polnuks tal lootustki Lionel Messit edestada, ent nüüd on argentiinlasele kinnas heidetud.

Ajaloos on pronksimängust otsustavat kasu lõiganud nii brasiillane Leonidas (1938), itaallane Salvatore Schillaci (1990), horvaat Davor Šuker (1998) kui ka sakslane Thomas Müller (2010). Samuti on kuldsaapa omanikest pronksimängus saldot kasvatanud Just Fontaine, Eusebio ja Grzegorz Lato. Võib-olla selle eesmärgi või siis ka pinge puudumise tõttu ongi need kohtumised pea alati väravarohked, sest pärast 1974. aastast on tosinast kolmanda koha mängust kõik peale ühe toonud kaasa vähemalt kolm väravat.

Didier Deschamps juhendas Prantsusmaad 187. korda ja sai kirja 122. võidu. Rohkem pole ette näidata ühelgi prantslaste peatreeneril. MM-idel oli tegu tema 27. mänguga, peatreenerite rekordi püstitas ta juba poolfinaalis. Parem võiduprotsent on vähemalt kümme mängu pidanud meestest ette näidata ainult Lionel Scalonil ja brasiillaste legendaarsel juhendajal Tele Santanal.

Avapoolaja põhjal tundus, et mängijad ei oska või ei tahagi juhendajat, kes tõi koondisele MM-tiitli, Rahvuste liiga võidu ning lisaks veel ühe MM-hõbeda, väärikalt tänada. Pigem otse vastupidi, sest prantslaste avapoolaja etteaste oli piinlikult ükskõikne. Teisel poolajal pilt paranes, aga kaotusest siiski ei pääsetud.

1/8 - Les derniers matches des sélectionneurs français avec les Bleus ces 40 dernières années :

🤝Henri Michel : 1-1 v Chypre 🇨🇾 en 1988
❌Michel Platini : 1-2 v Danemark 🇩🇰 en 1992
❌Gérard Houllier : 1-2 v Bulgarie 🇧🇬 en 1993 😭
✅Aimé Jacquet : 3-0 v Brésil 🇧🇷 en 1998 🏆🎉… pic.twitter.com/gH55LN8ZTp — OptaJean (@OptaJean) July 18, 2026

Šokk see siiski polnud, kui ajalukku vaadata – viimase 40 aasta jooksul on üheksast Prantsusmaad juhendanud mehest vaid Henri Michel suutnud ametist lahkuda viigiga ning Aime Jacquet ainsana võiduga. See võit oli seejuures 3:0 skooriga lõppenud 1998. aasta MM-finaal.

8. Lohutusauhinda ei jagu kõigile

Nii Deschamps kui ka Tuchel tegid poolfinaaliga võrreldes algkoosseisus seitse muudatust. Prantslased lootsid ilmselt anda vahetusest sekkumise võimaluse ka koondise abikaptenile, kaheksa aasta taguse MM-tiitli ühele peamisele arhitektile N’Golo Kantele, kes polnud senise turniiri jooksul minutikski väljakule pääsenud. Tema õnnetuseks kulges mäng nii, et Deschamps pidi tegema teistsuguseid lükkeid.

Ainsate Prantsusmaa koondislastena jäid MM-il seega sootuks mänguajata tavapärased kahtlusalused ehk varuväravavahid Brice Samba ja Robin Risser ning kogenud kaitsja Lucas Hernandez. Koondisega kolmel MM-finaalturniiril käinud ning kaheksa aasta eest finaalis väravasöödugi andnud Hernandezi jaoks on seejuures maailmameistriks tuleku järel kahest järgmisest MM-ist lisandunud vaid negatiivsed mälestused, sest Kataris jõudis ta mängida vaid avamängus 13 minutit, enne kui rebestas põlvesidemed.

Inglaste noorel poolkaitsjal Kobbie Mainool jäi samuti tänavu MM-il mängimata, sest treeningul saadud vigastus jättis ta enne pronksimängu sootuks pealtvaataja rolli. Peale Mainoo ei pääsenud seekord üldse platsile veel vaid kolmas väravavaht James Trafford, sest viimase mehena MM-lennukile võetud kaitsjale Trevoh Chalobahile andis Tuchel lisaminutitel võimaluse mõned minutid kirja saada.

⚽️⚽️⚽️ pic.twitter.com/1TqmHCfktD — England (@England) July 18, 2026

9. Staar - Bukayo Saka

 Olgu tegu või tähtsusetu pronksikohtumisega, kübaratrikki ei saa MM-il kirja iga mees. Saka "kübar" on MM-ide ajaloos ehk 1067 mängu jooksul alles 58., ehkki sel turniiril juba neljas. Sama palju ehk neli on neid löödud varem veel kolmel finaalturniiril, kuid rekord jääb selles vallas ilmselt igavesti 1954. aasta turniiri kätte. Šveitsis löödi toona vaid 26 mänguga kübaratrikke suisa kaheksa!