Löö üks värav ja jää siis ootama, et sellest piisab. Kui sageli oleme jalgpallis näinud, et sellise plaaniga lõigatakse valusalt näppu? Ometi otsustas Inglismaa MM-i poolfinaalis sama teha ning loovutas Argentinale kõik, tagatipuks 1:2 kaotusega ka finaalikoha.

Esimesed pool tundi ei viidanud vähimalgi määral tulevärgile – kahe peale ei tehtud ainsatki pealelööki! Poolaja lõpuks neid mõni kogunes, aga mitte raamidesse, seega mindi pausile väravateta. Vaid Enzo Fernandez oli korra kauglöögiga Jordan Pickfordi ehmatanud, aga pall lendas napilt üle ristnurga.

Naastes hakkas siiski kiirelt juhtuma. Pickford pidi esmalt tõrjuma Julian Alvarezi terava löögi, siis nõelas aga mõnevõrra ootamatult hoopis Inglismaa. Harry Kane algatas pika sööduga rünnaku, Declan Rice’i ja Morgan Rogersi eeltöö abil jõudis pall värava ette ja Anthony Gordon suunas selle võrku – 1:0!

Argentina ärkas ja Djed Spence pidi otsekohe julge viskumisega Giuliano Simeone löögi blokeerima. Pickford pareeris 69. minutil väravajoonelt vahetusmehe Nicolas Gonzalezi pealöögi, seejärel lõi Alexis Mac Allister ühe minuti sees esmalt posti ja kohe seejärel Pickfordile sülle.

Inglaste õnn sai otsa 85. minutil. Hetk varem oli Fernandez järjekordse kauglöögi Pickfordi näppude kaudu üle lati saatnud, nüüd jäeti ta lahtimängitud nurgalöögi järel taas vabaks ja võrk sahises – 1:1! Argentina sai indu juurde ja teisel lisaminutil sündis surve loogilise tulemusena võiduvärav. Lionel Messi tsenderdus leidis värava eest Lautaro Martinezi, pealöök oli juba vormistamise vaev – 1:2!

5 - Argentina have scored five goals from outside the box at the 2026 FIFA World Cup (Lionel Messi x2, Giovani Lo Celso, Julián Alvarez, Enzo Fernández) - the joint-most on record (from 1966) by any side in a single edition.

Scope. pic.twitter.com/ntiICArCof — OptaJoe (@OptaJoe) July 15, 2026

Pühapäevases finaalis läheb Argentina teist järjestikust MM-tiitlit püüdma valitseva Euroopa meistri Hispaania vastu. Inglismaa 60-aastane ootus jätkub aga veel vähemalt neli aastat. Soccernet.ee tegi mängust järgmised tähelepanekud:

Leandro Paredes tuletas juba teisel minutil Jude Bellinghamile küünarnukivopsuga meelde, et kerget tööpäeva pole inglastel täna oodata. Hetk hiljem äestas Enzo Fernandez küünarnukiga Elliot Andersoni kukalt, mõni minut pärast seda olid samad mehed uuesti sõlmes. Vilemees Ismail Elfath võttis rahuliku joone – iga asja pärast ei törtsutanud, aga kogus ajuti mehed kokku ja luges neile sõnad peale.

Kuna avapooltund möödus mõlemalt poolt peamiselt enesekehtestamise tähe all, suudeti mängida viimase 60 aasta jooksul esmakordselt 30 minutit nii, et kumbki meeskond ei teinud ainsatki pealelööki! Inglased näisid olevat argentiinlaste räpasuse piiril balansseerivaks tegutsemiseks valmis, sest provokatsioonidele ei reageeritud ning poolaja lõpus suruti korra samamoodi maadligi ka vastaste kroonijuveel Messi.

Nelja aasta taguses MM-finaalis oli Argentina ise see, kes oleks kindlana tundunud võidu finaalis peaaegu maha mänginud. Tänavu ollakse aga tuhast tõusjad. Kaheksandikfinaalis Egiptusega oldi väljakukkumise äärel, veerandfinaalis saadi Šveitsi vastu abi alles vastaste punasest kaardist, nüüd pöörati poolfinaalis üsna mannetu mäng ja kaotusseis ikkagi triumfiks.

Olgu koduklubiks River Plate, Liverpool või Atletico Madrid, koondisesärgis on argentiinlased õppinud kogema, et raske töö ja eneseusk toovad edu. Pinge on privileeg, näib nende sihikindlus kinnitavat. Kindlasti on MM-tiitli kaitsmine keerulisem kui esimest korda selleni jõudmine, sest sinu skalpi ihkavad kõik. Aga viis, kuidas üha uuesti ja uuesti rasketest seisudest välja tullakse, pole kindlasti juhuslik.

Ei saa öelda, et Inglismaa oleks läinud 55. minutil ette vastu kohtumise käiku, sest ka Argentinal polnud selleks ajaks suurt midagi ette näidata. Ometigi halvas juhtvärav nende mängu ootamatul moel täielikult. Et Argentina kohe hirmsa hooga vastusurvet tegema tuli, polnud üllatav. Et Inglismaa tervelt pool tundi enne normaalaja lõppu vabatahtlikult initsiatiivi loovutas, juba küll.

Päris kummaliseks läks lugu paarkümmend minutit enne lõppu. Thomas Tuchel võttis puhkama ääreründaja Anthony Gordoni, ent tõi tema asemele puhta kaitsja Ezri Konsa. Argentina vastas ründava kolmikvahetusega, peagi sekkus ka kogenud väravamasin Lautaro Martinez.

Tucheli valik oli veel kaitsvam lähenemine. Lahkus ka Declan Rice, teda asendas pikakasvuline Dan Burn. Nüüd oli Inglismaal väljakul juba kuus puhast kaitsjat, aga kokkuvõttes polnud sellest mingit tolku. Hoopis Argentina sai teadmise, et vasturünnakute pärast ei ole vaja enam liiga suurt muret tunda. Vahemikus 55. minutist kuni 92. minutini ehk esimese ja kolmanda värava vahel valdasid inglased palli kõigest 12% mänguajast!

12% - Average possession between Anthony Gordon's opener and Lautaro Martínez's winner (55th to 92nd minute):

12% - 🏴󠁧󠁢󠁥󠁮󠁧󠁿 England
88% - 🇦🇷 Argentina

Trapped. pic.twitter.com/J5S9wlHCpx — OptaJoe (@OptaJoe) July 15, 2026

Kaitsjate üleküllusest hoolimata ei jõudnud lahtimängitud nurgalöögi järel mitte keegi Enzo Fernandezt takistama, ehkki igapäevaselt Chelseas mängiva poolkaitsja terav löögijalg on üldteada ja ta oli seda mängu jooksul juba kaks korda demonstreerinud. Pidev kaitses rügamine väsitas hoopis inglasi ja Lautaro võiduvärav oli juba asjade loogiline käik.

Täpselt sama – julguse puudumist ja taktikalist naiivsust tähtsate mängude olulistel hetkedel – heideti inglastele ette ka eelmise peatreeneri Gareth Southgate’i käe all. Suurturniiridel ehk MM-idel ja EM-idel on nüüd jõutud viiest viimasest korrast neljal vähemalt poolfinaali, kahel EM-il ka finaali, aga tiitlid on jäänud kättesaamatuks.

Inglasi on sel turniiril vedanud Jude Bellingham ja Harry Kane, ent mõlema roll jäi poolfinaalis tagasihoidlikuks. Bellingham suutis vähemalt avapoolajal teravust hoida, argentiinlased raiusid talle järjepidevalt vigu, aga see inglastele sobis.

Only Peter Shilton has made more appearances for England than Harry Kane:

◎ 125 - Peter Shilton
◉ 121 - Harry Kane

He now holds the record among outfield players for the Three Lions. 🏴󠁧󠁢󠁥󠁮󠁧󠁿 pic.twitter.com/iDJQijaTlT — Squawka (@Squawka) July 15, 2026

Peter Shiltoni järel Inglismaa koondislaste kõigi aegade tabelis teisele reale kerkinud Kane oli seevastu lõpuni üsna nähtamatu, kuigi  mängis 1:0 värava sünnis olulist rolli. Ent inglased vajanuks teda pigem vastase karistusalas, mitte keskringis.

5. Finalissima, lõpuks ometi!

Euroopa meister ja Lõuna-Ameerika meister võtsid teineteiselt viimati mõõtu neli aastat tagasi, kui Argentina Wembleyl Itaaliale tuule alla tegi. Järgmine selline duell pidanuks toimuma 2025. aastal, aga selle nurjas järjepidev põrkumine teiste üritustega. Uus tähtaeg seati 2026. aastaks ja sündmuspaigaks pidi olema Lusail, aga Iraani sõjalised rünnakud Katari vastu tõmbasid plaanile jälle kriipsu peale.

1 - The 2026 final between Spain and Argentina will be the first ever FIFA World Cup final between the reigning UEFA European champions, and the reigning CONMEBOL Copa America champions.

Showdown. pic.twitter.com/o6RlwQbxm2 — OptaJoe (@OptaJoe) July 15, 2026

Nüüd mängis saatus kahe jalgpalliajaloo edukaima maailmajao valitsejad vastamisi veel suurema areenil ehk MM-finaalis. Muide, imekombel ei olegi sellist asja varem MM-ide ajaloos juhtunud. Tagatipuks on ka FIFA edetabelis tegu kahe esimese koondisega. Mis oleks siis maailma parima selgitamiseks veel sobivam koht?

39 eluaastat. Kuues MM-finaalturniir. Kaks väravasöötu poolfinaalis, ühtekokku terve tosin, neist koguni kümme sõelmängudes. Endiselt mängude otsustaja. Vaid üks samm teisest MM-tiitlist. Legend. Lionel Messi.

10 - Including two today, Lionel Messi now has 12 assists in FIFA World Cup matches, 10 of which have come in knockout rounds. No other player on record (from 1966) has more than eight in total at the finals.

Difference. pic.twitter.com/QLgizF2pfN — OptaJoe (@OptaJoe) July 15, 2026