Hispaania valitses MM-finaali mänguliselt peaaegu täielikult, lubamata Argentinale 115 minuti jooksul ühtegi pealelööki. Võiduväravat tuli aga oodata kuni lisaaja teise pooleni, mil vahetusmehed Euroopa meistritele 1:0 võidu ja maailmameistritiitli kindlustasid.

Hispaania haaras palli kiiresti enda kontrolli alla, Argentina keskendus kaitsele ja otsis pallivõitmise korral pigem sirgjoonelisi lahendusi. Juba 5. minutil sai Lamine Yamal kaks korda viiekasti nurga juurest proovida, aga ei löök ega teisel katsel sööt keskele ei olnud piisavalt hea. Pärast seda jõudis Hispaania avapoolajal vaid paari üsna ohutu kauglöögini, teises väljakuotsas pidi Unai Simon paar-kolm korda kiireid jalgu näitama, et läbisööte klaarida.

Teisel poolajal vajus mäng veelgi rohkem Argentina väljakupoolele, hispaanlased pommitasid kaugelt ja paaril korral ka peaga viiekasti tagant, kuid Emiliano Martinez võttis ära kõik, mis raamide vahele tuli. Argentina olukord muutus veel raskemaks üleajal, kui Enzo Fernandez teenis lühikese aja jooksul oma teise kollase - 11 vs. 10! Martinez hiilgas seejärel veelkord, tõrjudes posti kõrvalt Yamali karistuslöögi.

Hispaania jõudis lisaajal üha lähemale. 93. minutil nõudis Nico Williamsi peariivekas Martinezelt maailmaklassi reaktsiooni ja ühekäetõrjet. Kolm minutit hiljem sai Williams palli võrku, aga eelnevast olukorrast fikseeriti pehme ründeviga. 103. minutil suundus Mikel Merino pealöök kuuelt meetrilt napilt väravast mööda.

Argentina pidas vastu kuni lisaaja teise pooleni, aga siis pani Ferran Torres võrgu sahisema juba 36 sekundi järel, pärast seda kui Nico Williams Pedro Porro tsenderduse tagapostist keskele tagasi oli toonud - 1:0! Torres mängis hiljem läbijooksul veelkord Martineze üle, aga seda viiesentimeetrilise suluseisu järel.

116 minutit ilma ainsagi pealelöögita püsinud Argentina jõudis oma võimalused ära oodata, paraku tulemuseta. Lionel Messi 117. minuti kauglöök blokeeriti Merino poolt peaga, aga 120. minuti karistuslöögi järel leiti terav sööt värava ette, kus see ülinapilt ründajate nina eest üle otsajoone klaariti. Järgnesid veel kaks ohtlikku Messi nurgalööki, kuni Giuliano Simeone pääses kümnelt meetrilt jalaga löögile, aga saatis palli üle lati. Soccernet.ee tähelepanekud:

1. Klassikaline mitteklassik

Kui Prantsusmaa ja Inglismaa korraldasid päev varem pronksimängus metsiku väravasaju, pööramata kaitsele erilist rõhku, siis finaalmäng kujunes selle täielikuks vastandiks. Vaatemängu poolest ei olnud kaugeltki tegemist klassikuga, kuid samas võib seda nimetada klassikaliseks kullalahinguks, kus mõlemad meeskonnad väldivad igasuguseid riske ning hirm kaotuse ees kipub võidujanu ületama.

Avapoolaeg pakkus vaid kolm pealelööki, need kõik Hispaania esituses, ja nende xG ehk eeldatav väravate hulk oli ainult 0,23. See oli kõige vähemate pealelöökidega finaalmängu avapoolaeg, mida on alates 1966. aastast alates MM-idel mõõdetud. Ühtlasi oli see esimene kord, kui Argentina ei jõudnud MM-mängu avapoolajal ainsagi löögini, ning Opta andmetel kogusid nad avapoolajal rohkem vigu (9) kui täpseid sööte vastase väljakupoolel (8).

Teisest poolajast alates hakkas üha rohkem väravalõhna tekkima, aga seda ainult Argentina värava ees. Lõpuks sai Argentinast esimene meeskond, kes ei ole MM-finaalides normaalajal ainsagi löögini jõudnud.

0 - Argentina are the first ever team to fail to have a single shot in 90 minutes in a FIFA World Cup final.

Blanks. pic.twitter.com/MfI6SwlunG — OptaJoe (@OptaJoe) July 19, 2026

2. Kontroll ületas kaose

Finaali eel tembeldati see vastasseis kontrolli ja kaose põrkumiseks. Hispaania edenes finaali maksimaalse kontrolliga, olemata terve turniiri jooksul ainsatki minutit kaotusseisus, ja lõpuks jäigi Belgia poolt löödud värav ainsaks, mis Unai Simonil võrgust välja korjata tuli. Argentina omakorda vajas pärast alagrupiturniiri igas ringis kas lisaaega või hilist kaotusseisu ümberpööramist. 

Finaali mängupilt vastas selles mõttes igati oodatule, et masinlik Hispaania haaras pallivaldamise taaskord enda kätte ning Argentina pidi keskenduma kohanemisele ja otsima lahendusi, et raskest seisust välja tulla. Argentiinlaste taktikaline lähenemine varieerus turniiri jooksul sõltuvalt vastasest ja olukorrast, aga ikka ja jälle olid nad seni leidnud õiged käigud ja mängijatüübid nende elluviimiseks.

Mis aga kindlasti ei olnud oodatud, oli ühe meeskonna nii totaalne üleolek. Argentina oli ju ikkagi sel turniiril kõige rohkem väravaid löönud meeskond, aga Hispaania keeras nad nii konkreetselt lukku, et antirekordid langesid. Kõigele vaatamata õnnestus Argentinal ka sellisest olukorrast peaaegu välja ujuda, kui isegi kümne mehega ei jäädud sugugi kaugele sellest, et kohtumine ikkagi penaltiseeriale viia.

3. Scaloni toppis auke kinni

Kui Hispaania jaoks kõik toimis, siis Argentina peatreener Lionel Scaloni oli sunnitud juba teise poolaja joogipausiks kõik vahetused ära tegema, kusjuures vigastuse tõttu tuli välja vahetada mõlemad keskkaitsjad. 38-aastane Nicolas Otamendi asendas Lisandro Martinezt juba avapoolaja lõpus ja teise poolaja keskpunktis tuli ka Facundo Medina Cristian Romero asemele.

Ründavaid käike Scaloni kaardipakki ei jäänudki, sest viiest vahetusest kolm läksid kaitseliini ja kahel puhul asendati poolkaitsjad veel kontrollivamate meeste vastu. Sel turniiril kõige rohkem vastaste töötlemise ja mängu lõhkumisega silma paistnud Leandro Paredes ja Giuliano Simeone toodi mõlemad sisse teisel poolajal, et Hispaania domineerimist häirida, kuid eurooplased keerasid sellest hoolimata kruvi muudkui peale. Ning kui lisaajal üks vahetus juurde tekkis, siis oli olukord selline, et seegi tuli ära kasutada kaitse polsterdamiseks.

4. Vastuolulised otsused

Sloveenia peakohtuniku Slavko Vincici päev muutus seda keerulisemaks, mida tugevamaks muutus Hispaania surve, sest seda meeleheitlikumalt hakkas Argentina nende pidurdamiseks ka räpaseid võtteid kasutama. Vastuolulisi otsuseid langes aga lõpuks mõlemale poolele.

Esimeseks suureks momendiks osutus 82. minutil Enzo Fernandezele antud kollane kaart, sest kümme minutit hiljem selgus, et see võis saada kogu mängu saatust otsustavaks. Teises kaardis polnud küsimustki, kuid esimene hoiatus anti Fernandezele murul lebades kohtuniku suunas tehtud ägeda käeliigutuse eest ning varasemalt oli kohtunik sellistele asjadele läbi sõrmede vaadanud.

Argentina pahameel kogus tuure, kui Lionel Messi nõudis Fernandeze punasele kaardile järgnenud stseenis punast kaarti ka Marc Cucurellale, sest Hispaania äärekaitsja pani temaga rääkides hetkeks sõrmed suu ette. Vincic aga ei allunud Argentina supertähe survele.

Lisaajal läks kohtunike suur otsus ka Hispaania vastu, kui Nico Williams sai palli võrku, aga eelnevast olukorrast fikseeriti ründeviga, mida VAR ei pidanud vajalikuks ümber pöörata, olgugi et Mikel Merinole fikseeritud viga Nicolas Otamendi vastu oli videokorduste alusel väga pehme.

Lõpuvile järel jäi aga välja andmata ilmselge punane kaart, olgu pealegi sisuliselt sümboolne, Leandro Paredesele, kes valas oma kaotusvalu välja vägivaldselt, minnes vastasmängijale konkreetselt kätega kallale. Ebasportlikku tõuklemist esines teistegi argentiinlaste esituses:

Argentina not only lost the final.

First time ever I see a team ruining the winners celebration.

Shame on Argentina pic.twitter.com/z33oSAA8V3 — Tancredi Palmeri (@tancredipalmeri) July 19, 2026

5. Ligi neljatunnine etendus

Kui turniiri alguses hilinesid avaviled pidevalt viie minuti ringis, sest mängueelsete tseremooniatega ei saadud õigeaegselt hakkama, siis alagrupiturniiri käigus õpiti ajakavast kinni pidama. Finaali eel oli kõikvõimalikke tulesid ja vilesid veelgi rohkem ning USA presidendi Donald Trump silme ees hilines avavile jällegi tervelt kuus minutit.

Teise poolaja avavile eel pidid mängijad aga veelgi kauem praadima, sest superstaaridest kubisev vaheaja-show oli lubatud küll lühendatud kujul läbi viia, aga lõpuks venis mängu vaheaeg lausa 27 minuti ja 34 sekundi pikkuseks. Teatavasti ütlevad jalgpallireeglid, et vaheaeg kestab 15 minutit ning mujal peetakse sellest rangelt kinni, nii et mängijate rutiinid mänguks valmistumisel pidid olema häiritud.

See ei ole sugugi tähtsusetu formaalsus. Euroopa võistlustel on näiteks levinud, et juba mõneminutiline viivitus riietusruumist väljumisel võib tuua kaasa krõbeda trahvi. Põhja-Ameerika profiliigas MLS-is on samas avavilede viibimine täiesti normaalne nähtus.

Koos joogipauside, vaheaegade ja kõige muuga venis 120-minutiline mäng lõpuks ligikaudu kolmetunniliseks, lõppedes meie aja järgi kell 1. Kulus veel pool tundi, enne kui Trump staadioni vilekoori saatel autasustamiseks poodiumile saabus, ning karikas tõsteti Hispaania pea kohale meie aja järgi veidi enne kolmveerand kahte.

6. Ikkagi Euroopa pidu

Argentina oli muu maailma viimane lootus, aga Euroopa koondised täitsid kaheksast veerandfinaalkohast kuus ja neljast poolfinaalkohast kolm ning Hispaania pani vana maailma paremuse lõpuks ka ametlikult ja veenvalt maksvusele. Jutulõng üleilmsest taseme ühtlustumisest tuleb mõneks ajaks kerra tagasi kerida, sest siililegi on selge, et Euroopa väärib MM-il rohkem kohti kui seni.

See oli ajaloos alles teine kord, kui Ameerikas peetud MM lõppes Euroopa koondise võiduga. Ka esimest korda tunnistas seda Argentina kurva näoga kõrvalt, kui 2014. aastal jäid nad Brasiilias peetud turniiri finaalis alla Saksamaale.

7.  Finaali staar - Ferran Torres

Hispaania domineeris küll võimsalt, aga i-le täpi peale panemiseks läks vaja vahetusmeeste abi. Emiliano Martinez hiilgas juba normaalajal kümne tõrjega ja sai neid lõpuks kirja 11, kuid Nico Williams ja Ferran Torres suutsid võiduvärava ikkagi ära sepistada. Ferran Torres pani seejuures ka teist korda palli võrku, aga tema läbijooks algas napist suluseisust.

8. Turniiri staar - Hispaania kaitse

Turniiri parimaks mängijaks tunnistati kontrolliv keskväljamees Rodri, parimaks väravavahiks Unai Simon ja parimaks noormängijaks keskkaitsja Pau Cubarsi. Need on ühtlasi kolm tegijat, kel oli ilmselt kõige suurem roll Hispaania erakordselt võimsas kaitseetenduses - kogu turniiri jooksul lasti lüüa endale üksainus värav ning pea täielikult nulliti ära ka absoluutsest tippklassist vastaseid.

Emiliano Martínez made more saves in the final (11) than Unai Simon (10) made in the entire tournament. pic.twitter.com/wAhLtMridk — Opta Analyst (@OptaAnalyst) July 19, 2026