MM-finaalturniiri H-alagrupis on kaks maailmameistrit, aga kui Hispaaniat peetakse turniiri suursoosikuks, siis Marcelo Bielsa juhendatava Uruguay osas on palju raskem seisukohta võtta. Üllatusvõimelised on nii segadustes visklev Saudi Araabia kui ka uustulnuk Roheneemesaared.

"Suurus ei määra jalgpallis midagi!" Roheneemesaared oleksid peatreeneri Bubista kõlavast väitest hoolimata siiski MM-i ajaloo väikseim osaleja, kui vaid Curacao poleks kuu aega hiljem seda au endale haaranud. Aga eks ole Bubistal õiguski, kui arvestada, et Aafrika läänerannikul asuva pisikese saarestiku esindusmeeskond pidas oma kõigi aegade esimese MM-valikmängu 2000. aastal. Mandri meistrivõistluste finaalturniirile jõuti esmakordselt 2013. aastal ning murti kohe veerandfinaali, MM-piletit kindlustades jäeti selja taha Aafrika üks läbi aegade paremaid koondisi ehk Kamerun.

Roheneemesaarte meeskond on keskmise vanuse poolest turniiri neljas, tegutseb organiseeritult ja mängib taktikaliselt distsiplineeritud jalgpalli. Nendele põhimõtetele toetutakse mitte ainult kaitses, vaid ka rünnakul, sest valiksarjas sündis ligi 40% nende väravatest nurgalöökidest. Tegu on tõelise rahvaste paabliga, sest 26 mängumeest on koondisesse kutsutud 25 klubist, kes mängivad 14 eri riigis - Iirimaast Bulgaariani ja Soomest Hispaaniani. Suisa kuus mängijat on sündinud Rotterdamis: rohkem kui Roheneemesaarte pealinnas Praias.

Omamoodi kahekordse tuhkatriinuloo pealt sõidab MM-ile 38-aastane vasakkaitsja Stopira. Koondise esindamisest juba loobunud mees naasis kaaslaste vigastuste tõttu oktoobris meeskonda, lõi otsustavas kohtumises Eswatini vastu värava ning aitas koondise finaalturniirile. Mais alistas tema koduklubi Torreense aga Portugali karikafinaalis lisaajal 2:1 kuulsa Sportingu ning tõstis läbi aegade esimese esiliigaklubina karika pea kohale. Tegu oli klubi 109-aastase ajaloo esimese autasuga ning lisaajal penaltist võiduvärava löönud Stopira tõestas mõne kuu jooksul juba teist korda, et ka väikesed võivad jalgpallis edukad olla.

Peatreener - Bubista

Pedro "Bubista" Leitao Brito teenis MM-ile jõudmisega ära 2025. aasta Aafrika parima peatreeneri tiitli. Üle kuue aasta koondist juhendanud 56-aastane Bubista on rajanud edule aluse mõtestatud kaitsetööga, aga samavõrd tähtsaks tuleb pidada eri maailmanurkadest kokku saabuva meeskonna ühtseks sulatamise võimet. Koondise esindamise tähtsust teab Bubista hästi, sest 1990ndatel aastatel, kui Portugalist lahku löönud Roheneemesaared tegid rahvusvahelises jalgpallis alles esimesi iseseisvaid samme, oli ta meeskonna kapten. Nii ei tohi mitte keegi tema koondiselaagris rääkida muud peale kreooli keele - see tugevdab Bubista sõnul mängijate ühtsust.

Staar - Ryan Mendes

97 koondisemängu, 22 väravat - kogenud ääreründaja Ryan Mendes on mõlemas arvestuses kodumaa kõigi aegade parim jalgpallur. 36-aastane Mendes on mänginud nooruspõlves Lille'is ja Nottingham Forestis, ent veetnud seejärel aastaid Türgis ja Araabia Ühendemiraatides. Mees, kes osteti Le Havre'ist Lille'i kümmekond aastat tagasi Eden Hazardi asendajaks, ei teinud hüppeliigese vigastuse tõttu lõpuks küll sama lennukat karjääri, ent MM-il võib temast saada esimene mees, kes esindanud Roheneemesaari sajal korral.

Kellel silma peal hoida? Dailon Livramento

Kuigi 25-aastane ründaja tegi koondisedebüüdi alles kahe aasta eest, on ta juba kerkinud meeskonna võtmemängijaks. Valiksarjas alistati just tema väravast 1:0 Kamerun, ühtekokku jäi Portugali kõrgliigas Casa Pias mängiva Livramento arvele neli tabamust. Kui koondiselaagris lauluks läheb, vaadatakse ilmselt eeskätt just Livramento otsa, sest lauljanna Marizia pojana Rotterdamis sündinud mees teeb ka ise muusikat ning tema vend Jerzy on Hollandis üsna tuntud hip-hop-pundi Broederliefde liige. "Jõudsime üheskoos MM-ile, nüüd on aeg nautida!" võttis Livramento saareriigi hoiaku turniiri lävel kokku.

Küsimärk - kaitseliidri vigastus

Keskkaitsja Logan Costa on meeskonna ainus mängija, kes kuulub Euroopa viie tippliiga klubisse. Paraku jäi 25-aastase Costa arvele Hispaania pronksiklubi Villarreali särgis lõppenud hooajal vaid 30 mänguminutit, sest ta maadles tõsise põlvevigastusega. Kunagise Prantsusmaa noortekoondislase vorm on seetõttu teadmata.

• Koht FIFA tabelis: 67.
• Kapten: Ryan Mendes
• Parim MM-tulemus: debütant
• Eelmisel MM-il: ei kvalifitseerunud
• Valikturniir: alagrupi 1. koht

Koosseis:

Väravavahid: Carlos dos Santos (San Diego), Marcio Rosa (Montana 1921), Vozinha (Chaves).
Kaitsjad: Sidny ‌Cabral (Benfica), Diney Borges (Al Bataeh), Logan Costa (Villarreal), ⁠Roberto Lopes (Shamrock Rovers), Steven Moreira (Columbus Crew), Wagner Pina (Trabzonspor), Kelvin Pires (Seinäjoki SJK), ⁠Stopira (Torreense).
Poolkaitsjad: Telmo Arcanjo (Vitoria Guimaraes), Deroy Duarte (Ludogorets), Laros Duarte (Puskas Akademia), Joao Paulo Fernandes (Otelul Galati), Jamiro Monteiro (PEC Zwolle), Kevin ‌Pina (FK Krasnodar), Yannick ​Semedo (Farense).
Ründajad: Gilson Benchimol (Toljatti Akron), Jovane Cabral (Estrela da Amadora), Dailon Livramento (Casa ‌Pia), Ryan Mendes (Igdir), Nuno da Costa (​Basaksehir), Garry Rodrigues (Limassoli Apollon), Willy Semedo (Nikosia Omonia), Helio Varela (Tel Avivi Maccabi).

Katari MM-i üks suuremaid üllatusi sündis juba turniiri kolmandal mängupäeval, kui Saudi Araabia tegi selja prügiseks hilisemal maailmameistril Argentinal. Suurepärasest stardist jäi väheks, sest seejärel kaotati Poolale ja Mehhikole ning jäädi grupis viimaseks, aga järgmise nelja aasta ja 44 mängu jooksul on argentiinlastest suutnud veel jagu saada vaid neli koondist. Toonase võidu peaarhitekt Herve Renard jõudis vahepeal Saudi Araabia tüüri juurest lahkuda, naasta ja seejärel uuesti minna, kui ta tänavu aprillis vallandati.

MM-ile jõuti lõpuks tagaukse kaudu, sest valiksarjas loovutati otsepääsmed esmalt Jaapanile ja Austraaliale. Seejärel saadi väikestviisi skandaali kaudu jagu Indoneesiast ja viigistati Iraagiga, ehkki konkurendid süüdistasid alaliitu saudidele koduväljaku- ja kalendrieelise kättemängimises. Ent kui märtsikuises maavõistluses Egiptusele 0:4 alla jäädi, pani see häirekellad helisema ja Renardile näidati ust. Prantslase ametiaja kaheksast viimasest kohtumisest ei toonud ükski kaasa nullimängu, valiksarjas löödi ise kümne kohtumisega vaid seitse väravat - probleemid on päevselged.

Saudide parim MM-tulemus pärineb just USA-st, kus Saeed Al-Owairan 1994. aastal maailma belglastele löödud imelise sooloväravaga šokeeris. Kaheksandikfinaalis kaotati seejärel küll Rootsile ja järgmised viis alagrupiturniiri pole enam ühtegi edasipääsu toonud. Nelja aasta tagune üllatus annab siiski usku, et heal päeval võib Saudi Araabia taas ükskõik keda nõelata.

Peatreener - Georgios Donis

Kuidas valmistuda MM-iks, kui sul on selleks vaid kolm mängu? 56-aastane kreeklane Donis, kes on aastaid Saudi Araabia klubijalgpallis töötanud, tegutseb koondisetreenerina karjääris esmakordselt. Samas pole saudide õlul treenerijandi tõttu seekord erilisi pingeid ning kontrollmängud on andnud kinnitust, et Donise esmane eesmärk on kaitse korralikult lukku keerata. Kui Roheneemesaari õnnestub võita ja kahelt suursoosikult midagigi näpistada, on saudide võimalused edasipääsuks väga head.

Staar - Salem Al-Dawsari

Koondise kapten lõi nelja aasta eest argentiinlaste vastu võiduvärava ning tema sära pole tuhmunud - koondist üle saja mängu esindanud poolkaitsja oli veel eelmisel hooajal mandri Meistrite liiga suurim väravakütt ning valiti mulluse kalendriaasta Aasia parimaks jalgpalluriks. Al-Hilalis Karim Benzema, Ruben Nevese ja Theo Hernandeze kõrval kaptenipaela kandmiseks ei saakski Al-Dawsari latti allapoole lasta, liiati on tema jaoks MM-areenil ilmselt tegu lisamotivatsiooni loova viimase võimalusega silma paista.

Kellel silma peal hoida? Musab Al-Juwayr

Kõigest 22-aastane poolkaitsja on koondist esindanud juba 33 korral ning nimetati eelmisel hooajal Saudi kõrgliiga lootustandvaimaks noormängijaks. Al-Qadsiahis Brendan Rodgersi käe all ning Nacho ja Mateo Retegui kõrval tegutsev Al-Juwayr tõestas lõppenud hooajal, et suudab vajadusel nii mängutempot kontrollida kui ka heade söötudega kaaslasi leida.

Küsimärk - treenerisegadus

Renardi minemasaatmise otsust ei ole Saudi Araabias keegi vaidlustanud, küll aga ollakse pahased, et sellega niivõrd hilja peale jäädi. Teoorias võiks meeskonnas siiski olla piisavalt kogemust, et mängijad suudaksid sel tasemel kogenematule Donisele vajadusel toeks olla. Palju sõltub sellest, kas viimastel aastatel muu maailma tähtmängijate kõrval koduliigas mänginud mehed on sellest indu ja enesekindlust juurde saanud või on nende liidriomadused kahanenud.

• Koht FIFA tabelis: 61.
• Kapten: Salem Al-Dawsari
• Parim MM-tulemus: kaheksandikfinaal (1994)
• Eelmisel MM-il: alagrupi 4. koht
• Valikturniir: alagrupis 3. koht, lisapääsme nimel alagrupis 1. koht

Koosseis:

Väravavahid: Mohammed Al Owais (Al Ula), Nawaf Al Aqidi (Al Nassr), Ahmed Al Kassar (Al Qadsiah).
Kaitsjad: Abdulelah Al Amri (Al Nassr), Hassan Tambakti (Al Hilal), Jehad Thikri (Al Qadsiah), Ali Lajami (Al Hilal), Hassan Kadesh (Al Ittihad), Saud Abdulhamid (Lens, laenul AS Romast), Mohammed Abu Al Shamat (Al Qadsiah), Ali Majrashi (Al Ahli), Moteb Al Harbi (Al Hilal), Nawaf Boushal (Al Nassr), Sultan Al-Ghannam (Al Nassr).
Poolkaitsjad: Mohammed Kanno (Al Hilal), Abdullah Al Khaibari (Al Nassr), Ziyad Al Johani (Al Ahli), Nasser Al Dawsari (Al Hilal), Musab Al Juwayr (Al Qadsiah), Alaa Al Hajji (Neom), Salem Al Dawsari (Al Hilal), Khalid Al Ghannam (Al Ettifaq), Ayman Yahya (Al Nassr).
Ründajad: Firas Al Buraikan (Al Ahli), Saleh Al Shehri (Al Ittihad), Abdullah Al Hamdan (Al Nassr).

Ütled - soosik. Mõtled - Hispaania. Kaugesse minevikku on jäänud ajad, kui hispaanlasi saatis MM-idel põrujate oreool. Lõuna-Aafrikas murtud needuse järel pole saatus neid küll kõigil finaalturniiridel heldelt kohelnud, aga nüüd näib taas käes olevat püsiv tõus. Valitsev Euroopa meister sõidab teisele poole ookeani meeskonnaga, kus on nii kogemusi kui ka noorust, kiirust kui ka jõudu, tarkust ja osavust. Pika ja kurnava turniiri puhul tõotab saada väga otsustavaks meeskonna sügavus ja seda jagub Hispaanial kuhjaga.

"Kas me oleme soosikud? Jah. Kas suudame maailmameistriks tulla? Jah. Aga see ei garanteeri midagi." Peatreener Luis de la Fuente ei hakanud turniiri eel võltstagasihoidlikkust etendama, ent hoidis samas jalad maas. Alagrupiturniirilt edasipääs peaks olema lihtne, edasi sõltub palju juba sellest, kelle turniiritabel vastu toob - aga maailma edetabeli teisel meeskonnal pole põhjust mitte kedagi peljata. Hispaanial on käsil 30-mänguline kaotuseta seeria, ametlikus mängus jäädi kellelegi viimati alla üle kolme aasta tagasi. Isegi äsjastes maavõistlustes Egiptuse ja Iraagiga tehtud viigid ei tohiks muret tekitada.

Peatreeneril on luksus mitme positsiooni puhul pead murda, keda kahest-kolmest võrdsest mehest väljakule saata. Hispaanlaste vaieldamatult tugevaim liin on keskväli, kus de la Fuentel on valida Pedri, Gavi, Rodri, Fabian Ruizi ja Martin Zubimendi vahel. Enesekindlust jagub isegi nii palju, et vigastusega võidu jooksvad Lamine Yamal ja Nico Williams kaasati muretult koondisesse - turniir on pikk ja isegi kui mõlemad mehed tervenevad alles selle lõpufaasiks, on tegu vahedate relvadega.

Peatreener - Luis de la Fuente

Varem Hispaania noortekoondiseid juhendanud 64-aastane De la Fuente võttis 2022. aasta lõpus A-koondise tüüri juurde liikudes kaasa peamised trumbid ehk meeskonnavaimu loomise. Seda on hädasti vaja, sest noortest ja ambitsioonikatest meestest kubisevas koosseisus võiksid kergesti tekkida sisepinged, aga De la Fuente on neid karisid edukalt vältinud. Pallivaldamisel põhinev, aga samas sirgjooneline ja taktikaliselt paindlik lähenemine on osutunud üliedukaks, kusjuures loomult pigem tagasihoidlik juhendaja ei karda teha ka suuri otsuseid - nii pole Hispaania nimekirjas MM-ide ajaloos esmakordselt mitte ainsatki Real Madridi mängijat.

Staar - Lamine Yamal

Võib võtta lahjemat sorti mürki, et isegi kui Yamal esimeses kohtumises murule ei jookse, keskenduvad telekaamerad talle. Kahe aasta eest EM-il end lõplikult kõigi teadvusesse mänginud noorest tähest kiirgab kõigest 18-aastasena maailmavallutajalikku energiat. Klubihooajal on Yamal maadelnud traumadega, neist viimane on teda alates aprilli lõpust pealtvaataja rollis hoidnud, aga esialgu kas või 15 minuti kaupa sekkudes on Yamalil piisavalt võimeid ja enesekindlust, et mänge vajadusel enda kasuks kallutada.

Kellel silma peal hoida? Victor Munoz

Enamik hispaanlasi on end juba suures jalgpallis tõestanud, aga kui mängija jõuab tippklubides mängivate valitute sekka meeskonnast, kes jäi La Ligasse ülinapilt püsima, peab temas olema midagi erilist. Osasuna 22-aastane ründaja Munoz on ülikiire - lõppenud La Liga hooajal mõõdeti talle ühes mängus välja 35 kilomeetrit tunnis, mis tooks mõnes Euroopa linnas juba kaasa liiklustrahvi. Tõenäoliselt jääb tema kanda vahetusmängija roll, aga kui Yamalil ja Williamsil läheb enese terveksravimisega aega, võib see pakkuda just Munozele imelise võimaluse end näidata.

Küsimärk - kust leida küsimärk?!

Kogu turniiri peale on Hispaania meeskond nooruse poolest kuues, nende keskmine vanus ületab napilt 26 eluaasta piiri. Ehk võib see mõne mehe puhul raskes seisus saatuslikuks saada? Võib-olla on soosikukoorem kellelegi liiga keeruline kanda? Vahest jäädakse raske klubihooaja järel ikkagi traumade küüsi? Äkki ... nojah. Arutleda ju võib, aga Hispaania vastu panustamiseks peab olema väga julge.

• Koht FIFA tabelis: 2.
• Kapten: Rodri
• Parim MM-tulemus: maailmameister (2010)
• Eelmisel MM-il: kaheksandikfinaal
• Valikturniir: alagrupi 1. koht

Koosseis:

Väravavahid: Unai Simon (Athletic Bilbao), David Raya (Arsenal), Joan Garcia (Barcelona).
Kaitsjad: Marc Cucurella (Chelsea), Alex Grimaldo (Leverkuseni Bayer), Pau Cubarsi (Barcelona), Aymeric Laporte (Athletic Bilbao), Marc Pubill (Atletico Madrid), Eric Garcia (Barcelona), Marcos Llorente (Atletico Madrid), Pedro Porro (Tottenham).
Poolkaitsjad: Pedri (Barcelona), Fabian Ruiz (Pariisi Saint-Germain), Martin Zubimendi (Arsenal), Gavi (Barcelona), Rodri (Manchester City), Alex Baena (Atletico Madrid), Mikel Merino (Arsenal).
Ründajad: Mikel Oyarzabal (Real Sociedad), Dani Olmo (Barcelona), Nico Williams (Athletic Club), Yeremy Pino (Crystal Palace), Ferran Torres (Barcelona), Borja Iglesias (Celta Vigo), Victor Munoz (Osasuna), Lamine Yamal (Barcelona).

Mida Roheneemesaared tunnevad tänavusel turniiril, on Uruguay ilmselt kogenud alati, kui maailmameistrid ühispildiks kokku võetakse. Selles Gulliveride seltskonnas on 1930. ja 1950. aasta valitseja ilmselgelt üksiku liliputi rollis, aga see ei tähenda, et rivis seistaks väiksema väärikusega. Ülejäänud seitsme hiiglasega võrreldes on 3,4 miljoni elanikuga riik imeväike, aga suudab ometigi kasvatada järjepidevalt jalgpallureid, kes annavad järjekordse turniiri eel lootust, et heal päeval ...

Valiksarjas käis Uruguay teekond üles-alla, kui esialgu alistati hiilgaval moel järjest nii Brasiilia kui ka Argentina, ent võideti seejärel tosinast kohtumisest üksainus. Lõpuks andis see siiski üsna kindlalt valiktsooni neljanda meeskonnana MM-pileti, aga lõplikult taastus rahva usk Bielsasse alles tänavu kevadel peetud maavõistlustes. Ambitsioonituses igatahes uruguaylasi süüdistada ei saa, sest kohaliku alaliidu president Ignacio Alonso teatas otsesõnu: "Ihkame olla maailma kümne parima riigi seas ja see tähendab, et peame pääsema veerandfinaali!"

Peatreener - Marcelo Bielsa

Sirgjooneline. Raske on ilmselt leida sobivamat sõna, millega nii argentiinlast ennast kui ka tema treenerikäekirja iseloomustada. Sellega käib kaasa kergelt "hullu" mehe maine - kui sügisel saadi USA-lt inetu 1:5 kolakas, korraldas Bielsa 90-minutilise (!) pressikonverentsi, kus esines haruldase eneseanalüüsiga. "Olen alati öelnud, et ma olen mürk. Kes mind tundma õpivad, ei muutu tihtipeale paremaks inimeseks - vastupidi. Mürgised inimesed näevad vaid vigu, nad toetuvad hirmule. Ei tohi olla võidunaudingut. Peab olema hirm kaotuse ees, see viib palju kaugemale!" kõlas Bielsa monoloog, mille pealt 70-aastane maestro läheb karjääri kolmandal MM-il ajalugu tegema.

Staar - Federico Valverde

Real Madridi kapten on 27-aastasena karjääri tipus ja pole liialdus öelda, et kogu Uruguay mäng käib läbi tema. Nelja aasta taguse ajaga võrreldes on Valverde tublisti mehistunud ning ehkki klubihooaja lõppu varjutas inetu lööming meeskonnakaaslase Aurelien Tchouameniga, kinnitas Valverde MM-i eel, et see pole talle jälge jätnud. Klubis viimasel ajal tihti paremkaitsjana kasutatud mehe jaoks tõotab koondises keskväljal tegutsemine pakkuda oodatud vabanemist.

Kellel silma peal hoida? Maximiliano Araujo

Bielsa ajastu üks edulugusid suudab mängida nii paremkaitses kui ka parema ääreründajana, täites peatreeneri nõudmisi edukalt - Araujo on võimeline nii vastaseid üks-üks duellides ette võtma kui ka kõrget pressingut elus hoidma. Lõppenud hooajal jäid Lissaboni Sportingu mehe arvele koduses ja Meistrite liigas seitse väravat ja kuus väravasöötu - ääremängija kohta igati head numbrid.

Küsimärk - kes löövad väravaid?

Luis Suarez üritas küll viimasel hetkel mõista anda, et on valmis "pensionilt" naasma, ent Bielsa oli juba ukse sulgenud. Eelmise MM-i järel koondisega lõpparve teinud Edinson Cavani taolist ründajat pole kuskilt esile kerkinud, eeldatav liider Darwin Nunez oli Al-Hilalis lõppenud hooajal püstihädas. Hooaja esimeses pooles tuli väravaid vähe, siis toodi tema asemele Karim Benzema ja Nunez langes välismängijate limiidi ohvriks, mängides alates veebruarist vaid Meistrite liiga mängudes. Al-Hilalist lahkujana võib tema motivatsioon uue tööandja leidmiseks olla samas väga krõge.

• Koht FIFA tabelis: 16.
• Kapten: Jose Gimenez
• Parim MM-tulemus: maailmameister (1930, 1950)
• Eelmisel MM-il: alagrupi 3. koht
• Valikturniir: valiksarja 4. koht

Koosseis:

Väravavahid: Sergio Rochet (Internacional), Fernando Muslera (Galatasaray), Santiago Mele (Junior FC).
Kaitsjad: Guillermo Varela (Flamengo), Ronald Araujo (Barcelona), Jose Maria Gimenez (Atletico Madrid), Santiago Bueno (Wolverhampton), Sebastian Caceres (Club America), Mathias Olivera (Napoli), Joaquin Piquerez (Palmeiras), Matias Vina (Flamengo).
Poolkaitsjad: Manuel Ugarte (Manchester United), Emiliano Martinez (Palmeiras), Rodrigo Bentancur (Tottenham), Federico Valverde (Real Madrid), Agustin Canobbio (Fluminense), Juan Manuel Sanabria (Atletico San Luis), Giorgian de Arrascaeta (Flamengo), Nicolas de la Cruz (Flamengo), Rodrigo Zalazar (SC Braga), Facundo Pellistri (Panathinaikos), Maximiliano Araujo (Sporting), Brian Rodriguez (Club America).
Ründajad: Rodrigo Aguirre (Club America), Federico Vinas (Real Oviedo), Darwin Nunez (Al Hilal).

H-alagrupi kohtumised:

E 15. juunil kell 19.00 Hispaania - Roheneemesaared
T 16. juunil kell 1.00 Saudi Araabia - Uruguay
P 21. juunil kell 19.00 Hispaania - Saudi Araabia
E 22. juunil kell 1.00 Uruguay - Roheneemesaared
L 27. juunil kell 3.00 Roheneemesaared - Saudi Araabia
L 27. juunil kell 3.00 Uruguay - Hispaania