Mind on nii turniiri eel kui selle ajal kergelt tagumikust torkinud, kui olen jälle kuulnud seda, kuidas oi-oi kui väike ja pisike Curacao on oma Hiiumaast kaks korda väiksema pindala ja vaid 155 000 elanikuga suutnud MM-finaalturniirile jõuda ja seal isegi punkti kirja saada.

Mul ei ole loomulikult mitte midagi väikese saareriigi jalgpalliedu vastu, aga kuigi tehniliselt õiged, on need tegelikkust oluliselt moondavad väited. Nagu ka see, et Curacao on väikseima rahvaarvuga riik, kelle koondis MM-finaalturniirile jõudnud.

Curacao meeskond on ehk kõige parem näide viimasel ajal jalgpallikoondisi üha laiemalt haaravast tendentsist: üha enam toetuvad (eelkõige väiksemad) koondised mõneti võõrastele sulgedele ehk suurtes või suuremates jalgpalliriikides sündinud ja üles kasvanud mängijatele. Ülekaalukas enamuses sellistele, kes pole oma esimese valiku A-koondisesse pääsenud ja siis otsustanud väiksema meeskonna kasuks, et ka koondisejalgpallist osa saada.

Curacao koondises on vaid üks mängija, Tahith Chong, kes on päriselt Curacaol sündinud - kõik ülejäänud 25 meest on tegelikult Hollandist pärit! Koondise 26 mängijat on kamba peale väikesaarel elanud kümme aastat, sest üllatus-üllatus, ka Chong kolis nooruses Hollandisse. 26 koondislasest 17 on esindanud Hollandi noortekoondiseid (sh Chong), mõni isegi A-koondist.

Kui pool Chongi lapsepõlve välja arvata, siis mis seos on Curacao jalgpallikoondisel selle 155 000 elaniku või poole Hiiumaa suuruse maalapiga? Sisuliselt on tegu Hollandi ülejääkide, mitte Curacao esindusega.

Tänavusel MM-l osales üheksa koondist, kelle mängijate seas oli rohkem välismaal kui koduriigis sündinud mehi. Curacao (25/26) on edetabeli tipus, aga silma paistavad veel Kongo DV (20), Maroko (19), Bosnia ja Hertsegoviina (17), Alžeeria (16), Haiti (16), Tuneesia (15), Roheneemesaared (14) ja Katar (14).

🌍 A graphic showing the number of players who are not born in the country they'll represent at the 2026 FIFA World Cup.

Of all the 289 players that fall into this category, a whopping 76 were born in France.

25 of the 26 players for Curaçao are born in the Netherlands.

12… pic.twitter.com/zygixOmlzU — HF World (@hfworld_) June 4, 2026

Ärge saage valesti aru - ma ei kavatsegi väita, et rahvusvahelise jalgpalli reeglid peaks kuidagi ümber tegema (näiteks et koondise eest tohiksid mängida vaid antud riigis sündinud jalgpallurid või midagi muud totrat). Üldisem konteksti mõistmine tuleks lihtsalt arutelule kasuks.

Curacao kvalifitseerumine püstitas uue MM-i rekordi: mitte kunagi varem pole nii väike riik finaalturniirile jõudnud. Rekordit hoidis enne seda Island, kes oma 352 000-ga jõudis 2018. aasta MM-ile ja suutis seal muuhulgas Argentinaga viiki mängida. Island võis küll ametlikult rekordist ilma jääda, kuid tegelikult on nende saavutus mitmel põhjusel Curacao omast tohutult märgilisem. Esiteks koosnes Islandi koondis sisuliselt tervikuna päriselt Islandil sündinud ja kasvanud mängijatest, teiseks läbisid nad finaalturniirile jõudmiseks võrreldamatult tummisema valiksõela. Tõsi - Curacao puhul on aus märkida, et kui kokku liita nende rahvaarv koos peamiselt Hollandis elava diasporaaga, tulebki kokku umbes sama palju inimesi kui on Islandil.

• Interaktiivne kaart: kus on tänavuse MM-i mängijad sündinud?

Rahvaste üldine rändamine ja suurriikide multikultuursus on tekitanud olukorra, kus ülemaailmsete mängude asemel näeme pealtnäha kogu maailma ühendaval jalgpalli MM-il tegelikult üha rohkem suurte jalgpalliriikide mängijaid, kes maast-madalast üles kasvanud Euroopa tippklubide akadeemiates ja saanud sarnase jalgpallihariduse. Ühest küljest on kihvt, et ka pealtnäha "suvalised" koondised on täis kvaliteetseid jalgpallureid, teisalt on kahju, et nii kipuvad ära kaduma piirkondlikud eripärad ja käekirjad.

Nii veider kui see ka pole, on tänavuse MM-i koosseisudes näiteks 99 (!) Prantsusmaal sündinud mängijat. 4,3 protsenti ehk enam kui kahe täiskoondise jagu kõigist MM-i mängijatest on Pariisist pärit. Minu jaoks oli kõige jahmatavam fakt aga see, et kõikide koosseisude peale on MM-il seitse paari vendi, kellest vaid kolm duot ehk vähem kui pool esindavad üht ja sama koondist.

Veel 2006. aasta MM-il oli alla 9 protsendi mängijatest sündinud mujal kui esindatavas riigis, tänavu on see näitaja sisuliselt 25 protsenti. Multikulti-MM!