Maailmameistrivõistluste eel ja ajal ilmub välja erinevaid (ka eba)loogikaid, millistel koondistel võiks olla eelis, ent kui võtta aluseks otsustavate faaside puhkepäevi, siis peaks tänavuse MM-i võitma kas Prantsusmaa, Portugal, Hispaania või miks mitte kasvõi Maroko.

Ala suuruse tõttu käivad jalgpalliga kaasas lugematul arvul teooriaid ja ennustajaid faktilisematest esoteerilisemateni. Sotsiaalmeediamaailma fake-news uudiste ajastul teinekord ka lihtsalt välja mõelduid. Näiteks enne 2010. aasta Hispaania esimest triumfi oli läinud nii, et Euroopa meeskonnad polnud väljaspool vana maailma kunagi MM-tiitlit tõstnud. Siis lendas kaas maha ja nelja aasta pärast Brasiilias triumfeerisid samuti eurooplased, seekord sakslased.

Üks omapärasemaid neist on vanemale lugejale kindlasti tuttav kaheksajalg Paul (26. jaanuar 2008 – 26. oktoober 2010). Oberhauseni okeanaarumis elanud Pauli ennustajakarjäär algas juba 2008. aasta EM-i ajal, mil ta nägi "õige lipu" anumast haaratud söögipoolise abil Saksamaa osalusel toimunud kohtumiste võitjad ette. Toona jäi tema saldosse kuuest mängust neli õiget, aga tõeliseks legendiks sõi ta end kaks aastat hiljem MM-il, kus pani täppi seitse Saksamaa mängu, boonusena ka finaali Hollandi ja Hispaania vahel.

Paul küll suri mõned kuud pärast MM-i lõppu, aga legend temast jäi inspireerima lugematul hulgal elukaid (loe: nende omanikke), kes oma neljajalgse, soomulise või sulelise ennustaja tänamatu töö vankri ette end rakendasid.

Ent lisaks loomadele ja kahepaiksetele võivad MM-i tuules suurt tähelepanu saada ka kahejalgsed. Tänavuse MM-i eel näiteks räägiti palju saksa matemaatikust Joachim Klementist, kelle mudel, mis oli viimase kolme MM-i võitja õigesti ennustanud, nägi ette Hollandi võitu, aga Atlandi Lõvid lükkasid selle teooria ümber. MM-i ajal on pilti saanud ka näiteks Ghana nõid Nana Kwaku Bonsam, kes pani mängus Inglismaaga väidetavalt peale nõiduse Harry Kane’ile — kohtumine lõppes väravateta viigiga.

Reaalne statistika on lõputu ja ka erinevatest kokkusattumustest võib põnevaid seoseid luua. No näiteks Argentina toetajana on ju tore lugeda, et Argentina võidab MM-id, kuhu Nigeeria ei pääse (näiteks käimasolev) — ja sarnaseid fakte uhhuu-teooriatest on lõputu arv — aga neid tugeva signaalina võtta oleks lihtsalt totter.

Ent üks teooria, mida ma ühes teises Eesti väljaandes tõin välja juba eelmise EM-i ajal, on siiski natukene kõnekam. See muster, kaasates ka Euroopa meistrivõistluseid, on kehtinud koguni seitsme (!) viimase suurturniiri finaalis. Alati on peale jäänud meeskond, kes on mänginud oma poolfinaali päev varem ehk kel on otsustava lahingu eel lisapuhkepäev:

2024 EM — Hispaania poolfinaal mängiti 9. juulil, Inglismaa 10. juulil

2022 MM — Argentina poolfinaal peeti 13. detsembril, Prantsusmaa oma 14. detsembril

2021 EM (loe: 2020 EM) — Itaalia võitis poolfinaali 6. juulil, Inglismaa 7. juulil

2018 MM — Prantsusmaa poolfinaal toimus 10. juulil, Horvaatia oma 11. juulil

2016 EM — Portugali poolfinaal 6. juulil, Prantsusmaa oma 7. juulil

2014 MM — Saksamaa poolfinaal 8. juulil, Argentina oma 9. juulil

2012 EM — Hispaania poolfinaal 27. juunil, Itaalia oma 28. juunil

Jalgpalliliigade kalendrid muutuvad aina kurnavamaks ning pole välistatud, et on päris suur vahe, kas sul on enne otsustavat lahingut kolm või neli taastumispäeva. Kusjuures olgu mainitud, et nimetatud finaalid olid eriti armutud 2012. ja 2016. aasta EM-idel, mil kaotajatel, vastavalt Itaalial ja Prantsusmaal, oli vaid kaks puhkepäeva.

Loomulikult võib see kõik ka juhus olla, kuid kui see loogika ikkagi mõjutab esitust finaalis, siis sel, ajaloo pikimal MM-il, võib see nüanss veel suurema kaaluga olla. Kes iganes finaali jõuavad, siis peaks eelis justkui olema tabeli "ülemise poole" meeskondadel ehk eeldatavatest favoriitidest Prantsusmaal, Portugalil, Hispaanial, aga miks mitte ka Marokol.

Tabeli alumise poole eeldatavatel favoriitidel Brasiilial, Inglismaal, Argentinal ja Kolumbial jääb finaali korral üks puhkepäev vähem. Kui rakendada senistest pikemal turniiril sama loogikat ka poolfinaalidele, siis on hüpoteetiline eelis turniiri suurfavoriidil Prantsusmaal, kuna nende tabelipooles on neil (või Marokol) üks lisapäev taastumiseks võrreldes näiteks Portugali või Hispaaniaga. Alumise tabelipoole poolfinaalid mängitakse samal päeval.