Veerandfinaalis sai jalgpallimaailm põhimõttelise vastasseisu, milles kaotajad on juba mängimata selged. Kindlasti kaotavad romantikapealinna Pariisi elanikud, äride omanikud ja kindlustusettevõtted.

31. mai 2025. Pariisi Saint-Germain purustab Meistrite liiga finaalis 5:0 Milano Interi ning kroonitakse esmakordselt Euroopa vägevaimaks klubiks. Suuremalt osalt immigrantidest koosnev seltskond asub Pariisi tänaval omal moel juubeldama, mis tähendab poekeste rüüstamist, autode ja teineteise lõhkumist, ilutulestikurakettide laskmist mitte õhku, vaid ükskõik millises suunas, ja muid vägivaldurite meelistegevusi. Rahutusi - või kummalisel kombel saab öelda, et rahulolevusi - toimub ka mujal Prantsusmaal, ent ainuüksi epitsentris Pariisis arreteeritakse pea 500 inimest.

Üle riigi saab vigastada 192 inimest, nendest 22 politseinikku ja seitse tuletõrjujat. Kaks inimest saab surma. Kokku toimub pea 700 süütamist, nendest 264 puhul põleb kellegi auto maha. Seda kõike hoolimata 5400-st sündmuseks valmistunud politseinikust. Ilmselgelt oli seda liiga vähe, seega tuleb võimudel järgmisel korral paremini valmis olla.

Üks päev vähem kui aasta hiljem kaitseb PSG tiitlit, kui alistab finaali penaltiseerias Londoni Arsenali. Seekord on politsei justkui veidi paremini valmis. Ainuüksi Pariisis on patrullimas 8000 korravalvurit, üle riigi 22 000. "Juubeldamiste" tulemus aga oluliselt ei muutu, küll aga vigastatud politseinike arv.

Taas peetakse kinni pea pool tuhat inimest, aga vigastada saab seekord üle 200 inimese, kellest 57 politseinikku. Kolm inimest saab surma, kaks neist upub Seine’i jõkke. Kuna jalgpalli MM tuli peale ning viimane finaal on veel nii värske, siis prantslased pole kõiki põletatud autosid, varguseid ja hävitatud ärisid jõudnud veel kokku arvutada, vähemalt pole seda ametlikes kanalites edastatud. Küll aga on juba praegu CNEWS-i hinnangul varaline kahju ulatunud üle saja miljoni, moraalset on keeruline arvutada.

PSG win Champions League… Paris burns.

The Parisians beat Arsenal 4-3 on penalties in Budapest to win back-to-back titles.

Celebrations on the Champs-Élysées turned violent: fires lit, vehicles and bikes torched, shops vandalized, fireworks aimed at police. Riot police… pic.twitter.com/WjNPhsl6rp — Vitamvivere (@Vitamvivere) May 31, 2026

Pariisi ametivõimud ei avalda arreteeritute etnilist päritolu, seega ei saa kedagi sildistada. Ent kuna põhja-aafriklased moodustavad Pariisi elanikkonnast umbes 7% ning et 2022. aasta poolfinaali järel (Prantsusmaa alistas Maroko 2:0) toimusid sarnased sündmused (Pariisis 145 vahistamist, Prantsusmaal 266, Montpellier's sai üks 14-aastane poiss surma), siis mingi seos võib siin olla. Olgu ka lisatud, et vahistatute seas oli ka umbes 40 paremäärmuslast, kes olid samuti tänavatele tulnud.

Nüüd, kolm ja pool aastat hiljem, kohtuvad Prantsusmaa ja Maroko taas, seekord veerandfinaalis. Kui Kataris oli teekonnal poolfinaali Hispaania ja Portugali välja lülitanud Maroko pigem üllatusmeeskond, siis tänaseks teavad kõik, et nad on väga tõsiseltvõetav tegija. Küsige kasvõi brasiillastelt, kellel alagrupi avakohtumises pea filigraanse söödumänguga ringi käima pandi. Kuigi mäng Paraguay vastu näitas, et MM-ile tugevaima koondisega sõitnud Prantsusmaa võib agressiivse ja distsiplineeritud kaitsetemeeskonnaga kohtudes olla haavatav, on nad endiselt suurfavoriidid. Aga Maroko on tõsine tegija ning midagi lihtsasti nad prantslastele kindlasti ei anna. Lisamotivaatoriks võib olla ka võimalik kättemaksutund.

Neli aastat, suured muutused

Kui jätta jalgpalli kõrvale, siis mis on võrreldes 2022. aastaga muutunud? Prantsusmaa Riikliku Statistika- ja Majandusuuringute Instituudi andmetel elab Prantsusmaal üle 150 000 Maroko ja Tuneesia (arvutatakse kokku) immigrandi rohkem, illegaalsete osas informatsioon puudub. Vastukaaluks on Prantsusmaa paremäärmusliku partei Rassemblement Nationali ideede toetusprotsent 30% pealt tõusnud 42% peale.

Kui lisada neile numbritele ja "juubeldus" ajaloole juurde mõni viimase minuti värav, ulmeline comeback või miks mitte VAR-draama, siis on kõik eeldused täiuslikuks tormiks loodud. Põhja-aafriklased, kohalikud natsionalistid ja politseinikud moodustavad Troonide mängule omase lahinguvälja, kus on üsna keeruline hinnata, kes on sõber, kes vaenlane või millise nurga taga välgub liblikunuga, pritsib veekahur või hõljub pisargaas.

Tõenäoliselt naelutavad (eriti) pariislased Parc des Princes'is ja Champs-Elysees'l juba praegu oma ärikeste aknaid kinni ning targemad võtavad välja puhkusepäevad, et linnast ära sõita. Ja võib ka kindel olla, et samal ajal tehakse sadades korterites kätekõverdusi, teritatakse nuge ja vaadatakse üle pürovarud. Veerandfinaalilahing algab 9.juulil Pariisi aja järgi kell kümme õhtul, hiljemalt kolme tunni pärast läheb see edasi maailma kultuuripealinna tänavatel.

Järellahingud jätkuvad ka pärast veerandfinaali. Kes iganes sellest paarist edasi läheb, igal juhul ootab võitjat ees veel kaks kohtumist. Iroonilisel kombel peavad oma vara armastavad pariislased lootma paari võitja ebaedule, vähemalt nii räägib senine statistika. 2022. finaali oli Champs-Elysees'le kogunenud vaatama hinnanguliselt pool miljonit (uus-)prantslast. Prantsusmaa kaotas ja vahistatuid oli vaid 10, sama lahjaks jäi politsei saak Maroko pronksimatši kaotuse järel. Neli aastat varem tähistati ajaloo teist maailmameistritiitlit aga juba 102 arreteerimisega.

Tulede linn on neljapäeva öösel vastu reedet ja hooti juuli keskpaigani oma nime vääriline, kahjuks kõige halvemas mõttes.

PS: Oluline on rõhutada, et suurem osa rüüstajatest pole jalgpallifännid, vaid lihtsalt pätid, kes ootavad oma võimalust nagu Pronksiöö vandaalid. Samamoodi on oluline märkida, et suurem osa prantslastest ja marokolastest jäävad koju ning neil on oma linnast lihtsalt kahju.