Valitsev maailmameister Argentina alustas MM-i võiduga. Mõne päeva pärast 39-aastaseks saav Lionel Messi lõi selles kohtumises esmakordselt oma MM-i karjääris kübaratriki. Suurem osa jalgpallimaailmast, kaasa arvatud selles kohtumises mänginud Alžeeria jalgpallurid, ei jõudnud tema fenomenaalset esitust ära kiita.

Aga polariseerunud maailmale kohaselt ilmus välja kontingent, kes mis iganes elulistel või emotsionaalsetel põhjustel soovivad igal võimalusel edukate saavutusi pisendada. Halvemal juhul isegi halvustada. Sageli põhjusel, et oma kannatada saanud maailmapildis natukenegi lohutust leida, ent üldistustesse laskumata võib põhjuseid olla ka teisi.

Märkus: Järgnev faktidel põhineva artikli teema on väga tõsine ja selles sisalduvad andmed kontrollitud. Asjaosaliste muutmata kujul kasutatud kommentaarid on avaldatud suurte spordiväljaannete veergudel üle maailma. Kuigi pealkiri võib tunduda keskmist klassikalist kooliharidust saanud lugejale absurdne, on siinkirjutaja veendunud, et absoluutset tõde ei eksisteeri üheski eluvaldkonnas, mistõttu jätan soovi korral kasvõi avalikuks debateerimiseks õhku küsimuse, millele teatud sotsiaalmeediahüpnoosist piinatud ringkond endiselt viitab.

Sotsiaalmeedia ajastul on kriitiline mõtlemine olulisem kui kunagi varem. Elon Musk on öelnud, et teatud mõttes on täna täiesti suvalisel inimesel rohkem võimu kui oli USA presidendil 30 aastat tagasi. Eriti keeruline on kriitilist mõtlemist säilitada hapude viinamarjade närijatel, kelle hulk on eriti (sotsiaal)meedias aasta-aastalt järjest suurenev. Inimkonna suure eelisena muu loomariigi ees on meid õnnistatud aga mõtlemisvõime ja lahenduste leidmise oskusega, et selles mürases maailmas siiski kainelt mõtlejaks jääda. Veidi on abiks erinevad tööriistad nagu silmad ja kõrvad, aga ka internet ja Google.

Nüüd oleme sisenenud ka veel AI-ajastusse, kuigi tänases arenguetapis peab tehisaru pakutavate vastustega olema erakordselt arenenud kriitilise mõtlemisega. Interneti (eriti sotsiaalmeedia) ja rumaluse võidukäik on niigi juba mitukümmend aastat olnud maailma esipaar ning tehisaru muudab selle "idiokraatia" veel üllatavalt lähedases tulevikus millekski, mille düstoopilisust ei suutnuks ilmselt ka kadunud David Lynch edasi anda.

Sellises infotulvas neutraalselt opereerida on peaaegu et võimatu, ent endiselt on viise, kuidas tõele veidigi lähemale jõuda. Tuleb minna tagasi nformatsiooni kogumise juurte juurde. Täpsemalt öeldes vahetult sündmuste tunnistajaiks olnud allikate juurde — mitte pealtnägijate, vaid asjaosaliste juurde.

Ka see pole alati garantii, sest aja jooksul jutud moonduvad. Rohi muutub rohelisemaks ja püütud kala iga mõne aastaga paar sentimeetrit suuremaks. See ei pruugi isegi pahatahtlikkusest või tagamõttest end paremaks maalida, lihtsalt mälestuste detailid tuhmuvad. Ka allikad võivad ola sageli kallutatud.

Lihtsustatud näide: kui keegi leiab paarisaja aasta vanuse eestikeelse raamatu kirjeldamaks siinset elu-olu, ei tähenda see automaatselt, et inimesed nii elasidki. Leidja ei tea, kas kirjutaja oli rikas või vaene, kuulus proletaarlaste või kõrgklassi hulka, oli baltisakslane, tsaari-Venemaa truu alam või hoopis keegi, kes vaikselt fantaseeris eestlaste oma riigist. Lähiajalooga on tavaliselt natukene lihtsam ja õnneks leidub elu ja tervise juures lihast ja luust allikaid, kelle väiteid võib suure tõenäosusega usaldusäärseks pidada.

Rääkides eelmisest jalgpalli MM-ist, siis näiteks 99-protsendilise tõenäosusega võib üsna heaks allikaks pidada 2022. aasta finaalis kübaratriki löönud prantslast Kylian Mbapped: "MM-i finaal? Argentina vääris võitu; nad olid kogu mängu jooksul parem meeskond. Sa ei unista MM-finaalis värava löömisest, vaid selle võitmisest. See oli pöörane mäng, mille võitu Argentina vääris. Meil oli hetk, kui olime platsil parem tiim, kuid mängu tervikuna vaadates väärisid nad võitu." (1)

Umbes samas kohas usaldusväärsuse skaalal asub ilmselt ka veerandfinaalis kaks kolli paugutanud ja Argentina suure unistuse pea kildudeks löönud Wout Weghorst, kes oli "Lusaili lahingus" (mängus, mille kohtunik lasi täielikult käest ja tegi sellest MM-ide ajaloo enim kollaseid kaarte nähtud mänguks) üks kõige häälekamaid ja agressiivsemaid mehi: "Viigistasime kümnendal lisaminutil trahvikasti äärest saadud karistuslöögist. Kui see oleks juhtunud teisel pool väljakut, poleks kohtunik seda andnud. Lõpuks väärisid nad MM-tiitlit." (2)

Ja kuigi tal on juba vanust omajagu ning eks vanusega lähevad mälestused ähmasemaks ja jutt segasemaks, siis pigem ei tasuks kahelda ka Ballon d’Ori võitja Luka Modrici poolfinaalijärgsetes sõnades: "Argentina vääris võitu, nad olid parem meeskond." (3)

Usutavad allikad

Kuna teises lõigus tutvustasin lugejaile tööriistu nagu silmad ja internet, siis ei hakka siinkohal rohkem otseseid asjaosalisi lõputus nimekirjas välja tooma. Kirjutis on niigi sotsiaalmeediaajastu jaoks liiga pikk, sest keskmise inimese tähelepanu kestab täna loetud sekundid. Ja kuigi võib nii tunduda, siis ega mulgi pole sellel uuel ajastul aega lõputult. Lõputult pole vist meil kellelgi.

Küll aga on oluline välja tuua mõned allikavormid, mida oluliselt vähemal määral uskuda saab. Need kehtivad igas eluvaldkonnas, ka jalgpallis:

• a) - neid, kes kes ei oska kaotada ning esimese emotsiooni pealt ütlevad sageli ka asju, mida nad ei mõtle.

Just nagu suur tüli, kus vastaspoolele võidakse öelda asju, mida ei mõelda üldse või edastatakse oma mõttealged mitmekordse võimendusega. Jaapanlased soovitavad selle vältimiseks võtta MA ehk mõlemapoolse sunnitud vaikuspausi hetkel, mil emotsioonid on laes, vältimaks pingeseisundis närvisüsteemist tulenevat ebaadekvaatsust.

Närvisüsteemil lastakse maha rahuneda, et seejärel asjad ratsionaalselt selgeks rääkida. Jaapanlased on muidugi erakordselt distsiplineeritud inimesed ja eks meil siin närvilises ühiskonnas on keerulisem, aga proovida ju ikka võib. Teistel on mõnusam ja endagi süsteem puhkab, mis võib-olla pikendab eluigagi.

• b) - neid ajakirjanikke ja stuudioeksperte, kes on põhimõttelistel teemadel mingil eluhetkel võtnud selgelt teatud positsiooni, milles hoitakse kinni, tulgu või väravauputus.

Nende seas on lihtsalt fänne, kellel on "vastase" edu arusaadavatel inlimlikel põhjustel raske alla neelata. Igaüks ei suudagi jääda täiesti professionaalseks ehk erapooletuks, tegelikult ei suuda seda vist enamus. Aga siin on ka teine põhjus, mille juured on märksa sügavamal kui pelgalt arvamusavaldus. Marketing. Ja kui teemat veel primitiivsemalt kirjeldada, siis it’s all about money. Neil on oma kindel auditoorium, kes vaatavad põhjusel, et nad teavad, mida oodata, ja nad teavad, et oodatu neile sobib.

Sisuliselt on see nagu põgenemine turvatsooni, kus oled mõttekaaslastega samas inforuuruumis ning isegi kui läbiv narratiiv on reaalsusest irdunud, on sul seal ikkagi mõnus. Kuigi sarnaselt ülejäänud auditooriumile sul endal sõnaõigust pole, on sul tunne, et sind aktsepteeritakse. Kui elus on midagi pahasti läinud, siis sa tead, et seal inforuumis ootab leevendus.

Nearly 100k views in just 14hrs for our latest World Cup Uncensored… the most provocative show in football!
If you haven’t subscribed yet, join the party. https://t.co/tSoNYjWqXk — Piers Morgan (@piersmorgan) June 19, 2026

Sinu kibestumisel ja pahandamisel maailma peale, isegi kui sa tegelikult oled kõikides oma hädades ise süüdi, on turvaruum, kus kõik on põhjendatud: suuremas osas sinu elus valesti läinud asjades on süüdi kõik teised, süsteem ja raskemakujuliste sümptomitega turvaruumides miks mitte ka reptiilid. Aga need vedurid, mõne jaoks ehk isegi iidolid, teenivad seal sinu pealt lihtsalt kasumit. Isegi kui nad mõtlevad teisiti või on ajapikku oma filosoofiates avatumaks muutnud, siis oma auditooriumile nad neid paljastada ei saaks.

Tegelikult ei saa nad isegi korraks libastuda, sest kuklas on teadmine, et märkimisväärne protsent püsijälgijaid võib kaduda. See omakorda tähendab raha kaotust ning kui oled harjunud iga õhtut kallis restoranis lõpetama, ei viitsi sa ise enam makarone keeta isegi juhul, kui kodus on mitmesajatuhandene köögipark. Harjumus.

Disclaimer: Eestis on ajakirjaniku töö oma olulisust arvestades üks vähem tasustatuid ning need kujundid olid võetud siiski maailma tipust, ärimeestest ajakirjanike nagu Tucker Carlsoni või Piers Morgani näitel. Neid on muidugi veel, aga ilmselt Eesti publikule on nemad kõige tuttavamad. Eestis on ka muidugi igasugust Telegrami-skeenet, aga kuigi Eesti mõttes kasseeriti lihtsausklike, intriigiotsijate, antropoloogiahuviliste või niisama heast naljast lugu pidajate abil oma tippajal päris viisakaid summasid, siis sajatonniseid kööke neil niiditõmbajatel eeldatavasti pole.

• c) - kõige väiksema tõenäosusega aga peaks uskuma igasuguseid kahtlase väärtusega sotsiaalmeediakontosid X-is ja mujal.

Esiteks eksisteerib profiile, mis on kinni makstud PR-tiimide poolt eesmärgiga "vastasleeri" maha teha, sageli (ka) valeväiteid esitades ja fakte moonutades. Halvemal juhul isegi välja mõeldes. See on väga inetu, aga kui asi üle käte läheb, siis õnneks on olnud ka kohtukaasuseid, kus pätid õiglaselt karistada saavad. Senised tuntumad juhtumid on seotud poliitika, meelelahutusmaailma ja ettevõtlusega, ent seda strateegiat on kasutatud ka spordis (4).

This is unbelievable.

The official Cristiano Ronaldo Facebook account paid real world money to promote a Messi slander post.

Now this may not have been Ronaldo himself that did it but my god how sad does this make him look.

I have never seen a meltdown like this before..... pic.twitter.com/qhS1gyc2jN — MASTERBUCKS ⚫️⚪️ 🇦🇺 (@TheMasterBucks) January 23, 2024

Kusjuures isegi see sama Messi on ohvriks sattunud, sest aastaid tagasi ilmus sponsoreeritud postitus tema saavutuste pisendamiseks, ent paraku jättis postitaja (ilmselt) kogemata maksja andmed nähtavale ning selleks oli ühe teise üsna tuntud jalgpalluri tiim. Tõsi, sellest kohtukaasust ei tulnud ja põhjuseid võib olla mitmeid: Messi tiimil on sellest suva; vastasleer maksis postitajale mingi kosmilise vaikimistasu; äkki oligi tegemist lihtsalt eksitusega või äkki üldse midagi kolmandat? Kes seda teab, aga äkki tuleb kunagi pahalane siiski välja ja küll siis on piinlik lugu.

• d) - mikroskoopilise, või kui püüda vahelduseks põhiteemat kasutades poeetilisena kõlada, siis täismõõtmetes jalgpalliväljaku rohulible suuruse usalduskrediidiga pahatahtlikud/negatiivsed inimesed või näiteks ... lihtsalt jobud.

Ka siin on erinevaid vorme ning mõne kujunemisel võib empaatiast kaasagi tunda. Huvitaval kombel ligunevad selles filosoofiapotis sõbralikult nii John Locke’i puhtad lehed kui ka Platoni "ettemääratud". Ehk siis nii need, kes ongi lihtsalt saatuse poolest pahatahtlikud või vingus, kui ka need, kellel on elus midagi lihtsalt väga pahasti läinud ja nad on elule kui sellisele emotsionaalselt käega löönud ning otsustanud lihtsalt ära tiksuda.

Aga leidub ka neid, kes on lihtsalt pahatahtlikud jobud ilma mingi konkreetse põhjuseta. Viimaste puhul ma ei oska isegi ette kujutada, kui piiritult suur võis olla nende rõõm, kui kunagi avati esimene saladuste laegas ehk anonüümne internetikommenteerimine ja siis mõne aja pärast veel sotsiaalmeedia, kus võib anonüümse inimesena õndsas rahus kõike vihata. E-nirvaana!

Pooled Eesti suurimas JALGPALLIportaalis selle kirjutise avanud lugejaid loobusid lugemast ilmselt pärast paari justkui teemakauget lõiku ja praeguseks on loobunud sellest järelejäänud poolest veel umbes pool. See tekitab maailmameistrivõistluste tuules paratamatult veidi play-off'i hõngu ja paneme neile siis juba ka veidi mängulisema nime: väljalangejad. Lihtsalt pulli pärast. Ja mängulises vormis jätkates: hakkame vaikselt medaleid jagama ja räägime nii kaugele jõudnud lugejatele jalgpalliportaalis jalgpallist ka.

"Kõik on pettus!"

Kui Argentina 2022. aastal pärast 36-aastast vaheaega taas maailmameisteriks tuli, hakkas toksilises sotsiaalmeedias meeleheitel Argentina- (või Messi-)vihkajate leeris otsekohe levima humoorikas väide, et Argentina võidu taga on tegelikult FIFA. Inglise keeles kasutati eelkõige terminit "rigged". Sotsiaalmeedial on suur jõud ja kui keegi on milleski nii hea, siis on tal automaatselt ka palju vaenlaseid. Ja kui muid argumente ei suudeta enda halva tunde leevendamiseks välja mõelda, jääb viimase õlekõrrena sukelduda koos oma mõttekaaslastega vandenõuteooriatesse, et enda projetseeritud parareaalsuses relevantsust hoida.

Räägiti näiteks nendest mitmest Argentina kasuks määratud penaltist (ma pole kohtunik, aga arusaamatu oli ainult Poola vastu antu) ja igasugusest muust umbluust, mida meeleheites sülg suhu (loe: näppudesse) tõi. Kuna kibestujate hulk on suur, levis ka see absurdiliikumine tänapäeva kliki- ja pealkirjatarbimise ühiskonnas küllaltki suureks. Ükski tõsiseltvõetav asjaosaline või mittekallutatud ekspert muidugi selle liikumisega kaasa ei läinud, aga nagu mainitud, on tavalisel sotsiaalmeediakogukonnal praegu suurem võim kui USA presidendil mõnikümmend aasta tagasi. Üks "tühine" finaali kaotaja Mbappe arvamus ei saa väärata kibestunud vandenõuteoreetikute hordide ristiretke.

Mõistagi oli selle sotsiaalmeediasõdalaste mobiliseerimise põhiliseks initsiaatoriks Messi. Meie ühiskonnad on pea igas maailma otsas niikuinii viimase piirini polariserunud ja pole imestada, et polariseerumine on ränk ka maailma suurimal spordial. Ning kuigi ülekaalukas enamus neutraalsest jalgpallimaailmast oli juba ammu enne MM-i veendunud, kes on viimaste kümnendite kõige parem jalgpallur, siis milleski väga hea olles pead arvestama, et alati on vaenlaseid, alati on kadedaid. Maailma ajaloos teame ka oluliselt rohkem ühiskonda — ja mitte alati heas suunas — mõjutanud sündmusi, mis saavad sageli alguse sellest, et kuum viha nende vastu, kellel läheb paremini, podiseb, kuni lööb lõpuks kaane maha etteaimamatus suunas. Sõjas, armastuses ja jalgpallifänluses on kõik lubatud.

Messi on muidugi oma muredes ise süüdi. See ju polegi normaalne, et olles enamuse karjäärist mängujuht olnud, oled möödaminnes ka pea 1000 väravat löönud. Ausalt öeldes peaks ta peeglisse vaatama. Ja veel on oluline märkida, et ka juba see on äärmiselt ebaaus, et just talle on kõik antud jumala poolt ja ta pole pidanud elus trenni üldse tegema. Lihtsalt tuleb platsile ja hakkab toimetama oma jumala poolt antuga.

Ja kui palju on ta oma riigile halba teinud! Kui poleks teda, ei oleks ilmselt ka neid Argentina-FIFA vandenõuteoreetikuid või kui olekski, siis oluliselt vähem. Siis ei räägiks Argentina "röövitud" võidust keegi, täpselt nagu ei räägita nendest röövidest:

• Marc Cucurella käega mängust eelmise EM-i veerandfinaalis Hispaania-Saksamaa, mille puhul isegi UEFA (5) tegi avalduse, et kohtunik tegi ränga eksimuse (VAR-i ajastu);
• Katari MM-i finaali 117. minutist, kus Prantsusmaa kasuks määrati penalti, millele eelnes Dayot Upamecano käega mäng (6), kust pall põrkas Mbappele, kes omakorda saatis selle värava poole, ent Gonzalo Montieli käsi jäi ette (VAR-i ajastu);
• ehk isegi kõige olulisemana VAR-i debüütfinaalist 2018. aastal, kus seisul 1:1 määrati Prantsusmaa kasuks kerge penalti, mida kritiseerisid jalgpallistuudiod ja legendid üle maailma;
• 2014. aasta MM-i finaalist, kus Saksamaa pidanuks saama vähemalt ühe või tegelikult isegi kaks punast kaarti. Esimesel poolajal tegi Benedikt Höwedes praktiliselt kohtuniku silme all räige vea Pablo Zabaleta vastu, mis tõi kindla punase asemel kollase; teisel poolajal rammis Manuel Neuer Gonzalo Higuaini peaaegu haiglasse, mis oli punasehõnguline, ent kindlasti vea ja penalti vääriline. Seejuures on oluline märkida, et ma ei lahmi nende intsidentide osas oma fänniarvamust, vaid toetun "päris" allikatele nagu asjaosaline Höwedes ise, sakslaste legend Lothar Matthäus, aga ka näiteks Saksamaa (!) meediaväljaanded (7);
• 1990. aasta MM-finaalist samuti Saksamaa ja Argentina vahel, kus sakslaste kasuks normaalaja lõpus võidu toonud penalti autor Andreas Brehme on hilisemates intervjuudes öelnud, et see polnud tegelikult penalti. Seejuures meelitas Jürgen Klinsmann samas mängus simuleerimisega argentiinlastelt välja punase kaardi. Sellest intsidendist on kirjutanud lugematul hulgal väljaandeid ja vähemalt pääses punase saanud Pedro Monzon seetõttu Guinnessi rekordite raamatusse kui esimene mängija ajaloos, kes MM-i finaalis väljakult eemaldatud (8);
• 1966. aasta MM-finaalist ... okei, sellest isegi räägitakse siiamaani, sest noh, Inglismaalgi on Euroopa jalgpallis päris palju põhimõttelisi vastaseid.

Jällegi võiks seegi nimekiri kujuneda lõputuks ja kannataja rollist on end ühel hetkel leidnud ilmselt ükskõik milline koondis või klubi. Aga et Messi on oma tõusude ja mõõnadega olnud nii hea, siis seda 2022. aasta mantrat jäädaksegi ilmselt korrutama aegade lõpuni. Pean silmas neid, kes ei suuda/oska/taha jalgpalli neutraalselt vaadata. Pealegi on teadusuuringute järgi pimedas usus elavail vandenõuteoreetikutel kalduvus kiinduda enda "tõesse" veel tugevamalt, kui nende uskumused isegi korrektsete faktidega ümber lükatakse (9). Nad lihtsalt ei nõustu fakte uskuma.

Küll aga teeb üks asi mulle küll muret. Ka mina olen põneva vandenõuteooriaperioodi läbinud: umbes 15-aastasena lugesin läbi kõik David Icke'i raamatud ja see oli ikka paganama põnev. Ja kuna elu kui selline oma muutujate ja kokkusattumustega on niikuinii üks ülimalt müstiline teekond, siis üheks elufilosoofiaks on kujunenud mõte, et sajaprotsendiliselt pole välistatud mitte miski, ka kõige absurdsemana tunduvad asjad.

Ütleme näiteks, et vandenõuteoorikutel ja neisse kultuslikult uskuvatel järgijatel on õigus. Ütleme, et FIFA-t siiski juhivad reptiilid või illuminaadid, kes 2022. aasta MM-i siiski Argentinale kinkisid. Niisugusel juhul on sellesse vandenõusse segatud ka kõik koondised või vähemalt Austraalia, Holland, Horvaatia ja Prantsusmaa, sest kuidas muidu põhjendada, et mänguliselt nii palju Argentinale alla jäädi. Eriti finalist Prantsusmaa, kes 80. minutini ei suutnud sisuliselt üle paari söödu lükata ja ka pealelöökide arv oli 6:0 Argentinale (10).

Prantsusmaa väga kehv mäng jätkus ka lisaajal, sest selle lõppedes oli pealelöökide arv 21:10 Argentinale (11). Tõsi, see lisaaeg oli mänguliselt nii vinge ja rohkete võimalustega, et kuigi Argentinal oli neid "sajaprotsendilisi" oluliselt rohkem, pidi Emiliano Martinez siiski tegema täitsa mängu lõpus ka "sajandi tõrje". Statistika muidugi ei peegelda alati puhast tõde, aga meeldetuletuseks võib korraks piiluda ülal toodud Mbappe, Weghoursti või Modrici tsitaate.

Aga kui tõesti oli see kõik FIFA näitemäng, kuhu segatud maailma tippkoondised ja jalgpallistaarid, siis ükskõik kui palju ma seda mängu ei armastaks, selles teatris ükski täiemõistuslik inimene küll osaleda ei tohiks. Mina ei kavatseks kuuluda pimeusklikult "Usume Andrus Veerpalu" sarnasesse liikumisse, näiteks nimega "Usun FIFA-t ja Prantsusmaad", kui mul oleksid selged tõendid, et nad Messile ja Argentinale tiitli kinkisid.  Arvan, et siis peaks jalgpalli mängimise maailmas ära keelama. Sellesse pettusesse on kaasatud globaalselt miljardeid inimesi poolehoidjatena ning see pettus ajal, mil Aus Mäng peaks olema üks jalgpalli aluseid, on lihtsalt vale.

Või siis tunnistame avalikult, et jalgpall ongi meelelahutusvorm, kus stsenaarium on ette kirjutatud nagu wrestling'us ning nautima peaks lihtsalt show'd.

Kas Messi oleks pidanud Alžeeria vastu punase kaardi saama? 

MM-i avamängus Alžeeria vastu said rõõmustada nii Messi fännid kui ka neutraalsed vaatajad, sest kuidas saaks jätta kedagi külmaks, kui võidupühal 39-aastaseks saav veteranlegend saab oma kuuendal MM-il esimest korda hakkama kübaratrikiga? Aga ülaltoodud kahtlased allikad b), c) ja d) võtsid sellest hoolimata teemaks hoopis midagi muud: 30. minutil astus Messi võitluses palli pärast alžeerlase Aissa Mandi säärele. Kindel viga, siin pole küsimust. Kohtunik Szymon Marciniak aga ei andnud isegi kollast kaarti.

🇩🇿 Algeria has lodged a complaint with FIFA over "refereeing injustice" in their opening World Cup loss to Argentina, particularly a tackle by Lionel Messi, an Algerian football federation source tells AFP. https://t.co/F4gvM1EU7V pic.twitter.com/qvIoEYvF1t — AFP News Agency (@AFP) June 19, 2026

ESPN US-i saatejuhid tõmbasid teema käima, et see oleks pidanud olema punane. Loomulikult on see fantastiliseks õliks sotsiaalmeediatulle, kus kõik need kolm ja pool aastat oma FIFA "kingituse" mantrat korranud auditoorium sai taas millestki kinni haarata. Nende meepott oli taas avatud, kuigi kolme Messi löödud tõrvatilgaga veidi sogatud. Aga pöördume taas juurallikate juurde ja vaatame, mida ütlesid selle kohta asjaosalised ise ehk Alžeeria koondislased? Pagan, ei leiagi midagi. Küll aga ütles näiteks selle sama vea ohver Mandi niiviisi: "Argentina oli täna parem, kuid me ei ole meeskond, kes jääks selle järel maha lamama. Meil on iseloomuga meeskond ja tuleme tagasi." (12)

Alžeeria viimaste agede kuulsaim mängija Riyad Mahrez lausus aga nõnda: "See oli keeruline mäng maailmameistrite vastu. Isegi kui püsid pikalt kaitses kindel, suudavad nad isegi väiksema võimaluse väravaks pöörata. Neil on Messi ja sellest tulebki vahe." (13)

Alžeerlaste peatreener Vladimir Petkovic vastas küsimusele, kas Messi pidanuks saama kollase (!) kaardi: "Mõttetu on rääkida hüpoteetilistest olukordadest. Meie vastane oli teisel tasemel. Me ei räägi tavalisest jalgpallurist, vaid kellestki, kes on võitnud Ballon d'Ori. Kahjuks andsime talle esimese ja teise värava puhul võimaluse, tegime skoorimise tema jaoks lihtsaks. Tema mõtlemine ja mängulugemine teeb kõik lihtsaks, sest ta on meeskonnamängija. Tal on privileeg, et kogu Argentina koondis on tema ümber aastaid tööd teinud." (14)

Ja kuna (eelkõige) tabloidmeedia on siiski teema üles võtnud, on oma sõna pidanud ütlema ka mitmed jalgpallilegendid, näiteks prantslane Thierry Henry, kes teab ka suure tõenäosusega jalgpallist üht-teist: "Olen näinud paljusid inimesi ütlemas, et see oleks pidanud olema punane kaart, kuid minu jaoks on selliste olukordade analüüsimisel väga oluline tahtlikkus. Kordusi vaadates on selge, et Messi keskendub pallile ja üritab seda mängida, ilma igasuguse tahtlikkuseta kellelegi haiget teha. Jah, seal on kontakt, jah, see näeb halb välja, kuid mitte iga kõva kokkupõrge ei ole punane kaart." (15)

Minu enda arvamus on Henry omale kõige sarnasem. Ma leian üleüldse, et punaseid kaarte peaks võimalusel vältima, eriti siis kui tegu pole tahtliku jõhkrutsemisega, nagu seda polnud Messi intsident. Intsidenti pehmendasid mitmed tegurid: tegemist oli võitlusega palli pärast, kiirused olid üsna madalad, Messi löök ei jätnud tahtlikku muljet ja (kuigi suurel kiirusel võinuks teisiti minna) alžeerlane tõusis suhteliselt kiiresti püsti ehk siis liialt haiget ta ei saanud. Samamoodi oli mul hea meel, et Bruno Silva, kes tegi oluliselt "jõhkrama" vea mängus Kongo vastu, pääses ainult kollasega ning Luka Modric ei saanud mängus Inglismaaga Messi intsidendiga üsna võrdväärselt "jõhkras" olukorras kollast kaarti. (16)

(Peaaegu) me kõik tahame, et maailma kõige olulisemal turniiril näeksime võimalikult palju superstaare päriselt mängimas, mitte karistusi kandmas. Loomulikult, kui tegu on jõhkra veaga, mis halvemal juhul vastast vigastab, tuleb mängija ära saata.

Samamoodi tunnustasin ma FIFA lüket — kuigi see oli väga vastuoluline — otsustada Cristiano Ronaldo mängukeeld anda tingimisi (17). Inimlikkus olukordade lahendamisel võiks olla nii kohtunike, jalgpallijuhtide kui ka meie, tavainimeste, igapäevatoimimise osaks. Siis elame paremas ühiskonnas ning saame nautida mõnusamalt ka spordialade kuninga olulisimat turniiri ja kõigi nende legendide võimalikku viimast tantsu.

Allikad
(1) https://www.tbsnews.net/sports/argentina-deserved-win-final-mbappe-1259436
(2) https://www.sportszion.com/despite-being-called-a-fool-by-lionel-messi-wout-weghorst-comes-out-clean-on-argentinas-world-cup-win-they-deserved-to-win/
(3) https://www.tntsports.co.uk/football/world-cup/2022/luka-modric-says-referee-was-a-disaster-in-croatia-s-world-cup-semi-final-loss-to-argentina-wishes-l_sto9273047
(4) https://www.forbes.com/sites/tomsanderson/2020/02/17/fc-barcelona-contract-social-media-firm-to-attack-messi-pique-and-others-claims-scandalous-report/
(5) https://www.ftc.gov/legal-library/browse/cases-proceedings/182-3107-cambridge-analytica-llc-matter
(5) https://www.espn.com/soccer/story/_/id/41398652/euro-2024-review-says-germany-deserved-penalty-spain
(6) https://sportingtribune.com/russia-2018-shearer-carragher-blast-referee-for-var-decision/
(7) https://www.lanacion.com.ar/deportes/futbol/lothar-matthaus-leyenda-del-futbol-aleman-del-penal-de-neuer-a-higuain-a-una-confesion-sobre-su-nid16062022/
(7) https://www.welt.de/newsticker/sport-news/article130265433/DFB-Schiedsrichter-Neuer-hatte-Glueck.htm
(8) https://www.footballacca.tips/de/banter/worst-dive-history
(8) https://www.lanacion.com.ar/deportes/italia-90-el-aleman-brehme-reconocio-que-no-fue-penal-nid814896/
(9) https://fbaum.unc.edu/teaching/articles/PolBehavior-2010-Nyhan.pdf
(9) https://www.jstor.org/stable/23484653
(10 ja 11) Kes ei viitsi tervet mängu vaadata, siis võib näiteks kuulata ERR-i parimaid momente rõhuga Eesti jalgpallikoondise abitreeneri Joel Indermitte sõnadele, tipphetkede videost vahemikes 04:11-04:30 ja 05:47-06:23 ja 09:14-09:24: https://sport.err.ee/1608824347/video-mbappe-kubaratrikist-mm-finaalis-argentina-vastu-ei-piisanud
(12) https://www.flashscore.com/news/soccer-world-championship-aissa-mandi-admits-ruthless-lionel-messi-was-too-good-for-algeria-in-world-cup-defeat/tM2rjABc/
(13) https://www.dzfoot.com/equipes-nationales/selectionnesa/cdm-2026-mahrez-nous-avons-encore-deux-matchs-pour-nous-qualifier-video-295295.html
(14) https://www.dzfoot.com/equipes-nationales/selectionnesa/cdm-2026-petkovic-notre-avons-laisse-des-espaces-video-295289.html
(15) https://www.beinsports.com/en-us/soccer/fifa-world-cup-2026/articles/thierry-henry-defends-messi-after-controversial-incident-against-algeria-2026-06-17
(16) https://www.mediotiempo.com/futbol/copa-mundial/criterio-bernardo-silva-salva-tarjeta-roja-revive-polemica-rodeo-messi-video
(17) https://www.espn.com/soccer/story/_/id/47096172/portugal-cristiano-ronaldo-escapes-world-cup-ban-red-card-ireland