"Pead mõistma, et kui sul on õnn osaleda MM-finaalturniiril, oleksid sajad jalgpallurid nõus selle võimaluse nimel kellegi maha lööma. Seda ei pruugi elus enam iialgi juhtuda. Ja sa jätad selle kõik, et olla oma lapse sünni juures, mis on, vabandage väljendust, üsna tülgastav hetk? Isa on seal täiesti kasutu. Ta on taustanäitleja, kes hoiab kätt ja teeb pilti."

L'Equipe'i ajakirjaniku - olgu siinkohal rõhutatud, et naisajakirjaniku - France Pierroni monoloog, mille adressaadiks oli Belgia koondislane Jeremy Doku, vallandas kriitikalaviini. Ääreründaja oli nimelt öelnud, et plaanib MM-i ajal vajadusel meeskonna juurest lahkuda, kuna tahab olla Inglismaal oma esiklapse sünni juures. Ent mis õigusega kirjutab ajakirjanik kellelegi ette, kui tähtsaks tohib keegi isakssaamist pidada? Ja mida tähendab siinkohal "tülgastav"?

Pierron pidi vabandama, L'Equipe kuulutas, et tema öeldu "jääb väljaande väärtustest ja maailmavaatest väga kaugele" ning igaks juhuks võeti saatejuht veel ka vähemalt ajutiselt eetrist maha. Aga kas tasubki üldse teeselda šokki maailmas, kus tippjalgpallur kuulub justkui igaühele? Või maailmas, kus sensatsiooni taotlev arvamus on sageli tähtsam kui tõde, rääkimata üldlevinud väärtustest? Muide, kes neid viimaseid üleüldse kujundab? Ja mis õigusega?!

Pierron polnud sugugi ainus, kelle mõte kulges sama rada - enne jalgpall, alles siis elu. "Kui lähed MM-ile, on see sinu valik. Kõlab ehk karmilt, aga kui juba kord sinna sõitsid, siis sõitsid. Beebi ei kao ju nädalaga kuskile," lausus Doku kunagine noortetreener Peter Janssens kodumaisele veebilehele WRT. Ekskoondislane Gert Verheyen sekundeeris talle tele-eetris pisut leebemalt ja lõbusamalt, ent siiski sarnases võtmes: "Mis sul seal sünnitusel muud ikka teha kui naisele öelda: läheb hästi, jätka samas vaimus!"

Mais qui a demandé l’avis d’une journaliste sportive sur la vie privée de Jérémy Doku ??? Surtout pour tenir des propos comme cela.

La prochaine fois, n’hésite pas à t’abstenir @francepierron pic.twitter.com/QfrqFkU93X — Joueurs Belges 🇧🇪 (@JoueursBE) June 19, 2026

"Paljud inimesed arvavad, et jalgpall on elu ja surma küsimus. Olen sellises hoiakus äärmiselt pettunud. Võin teile kinnitada, et see on midagi palju-palju enamat."

Legendaarse treeneri Bill Shankly kaasaegsete väitel peegeldab kuulsaks saanud mõttekäik tema maailma üsna täpselt. Shankly elaski jalgpallile, milles pole mõistagi vähimatki taunimisväärset. Igaüks teeb elus oma valikud ise. Tema mõttekäigu järgijaid leiab maailmast küllap ka praegu, mõne ehk Eestistki.

Kas Pierron kuulub Shankly andunud austajate hulka või on lihtsalt küünik? Tõenäoliselt ei seda ega teist. Tema kõige tõenäolisem eesmärk oli kõigest otsida sensatsiooni, õhutada intriigi. Nagu näitab avalikkuse reaktsioon, läks Pierron ilmselt üle mõistlikkuse piiri, naeruvääristades ühe mõttekäiguga nii emaks- kui ka isakssaamist. Arvamusvabadus? Mõistagi. Ent see pole sama mis vastutusvabadus. Just vastutust oma sõnade eest tuletatigi Pierronile üsna teravalt meelde.

Moodsad gladiaatorid

Kui Jeremy Doku ei esindaks Belgia koondist, poleks Pierronil ega ka kellelgi teisel küllap sooja ega külma, kas ta jätab töökohustused, et lapse sünni juures olla. Jalgpallur, eriti koondisesärgis, oleks seevastu otsekui kõigi käsutada, lükata ja tõmmata. Et sellest tuleb Pierroni väljaütlemise valguses üleüldse rääkida, tundub ühtaegu absurdne ja teisalt vägagi ajakohane.

Ühiskond kirjutaks sageli justkui ette - need rikkurid on ikkagi moodsad gladiaatorid, pöial peab olema meie pöörata! Palliplatsil tehtava puhul? Olgu, õigustatult, ehkki samuti vaid teatud piirini. Eraelus? Pole tõesti kellegi teise asi. Kui esmaspäeval Inglismaal esiklapse sündi tervitanud Doku üldse peaks kellelegi vastust andma, on need tema kaaslased - treenerid ja teised koondislased. Ning belglaste leerist pole tulnud vähimatki signaali, et keegi lahkumist talle ette heidaks, pigem vastupidi.

Kui aga keegi veel küsib, kas kirglik võidutahe ning spordi ja "päriselu" vahele mõistliku piiri tõmbamine on võimalik, võtku minut ja kümme sekundit, lülitagu kaadri allservast sisse subtiitrid ning vaadaku allolevat videot.  Maailma üks emotsionaalsemaid korvpallitreenereid, nii mängija kui juhendajana Euroliiga võitjaks kroonitud Šarunas Jasikevicius peab lühikese, aga meeldejääva monoloogi noorele ajakirjanikule. Too on nimelt söandanud küsida, kas keskmängija Augusto Lima lahkumine meeskonna juurest, et olla lapse sünni juures, on ikka asjakohane. Jasikeviciuse ehedas vastuses on öeldud kõik, mida sel teemal üldse öelda saab.