Mis on lubatud Jupiterile, pole lubatud härjale, teadsid rääkida juba vanad roomlased. Olgu pealegi. Elu on karm, kuid see-eest ebaõiglane, nagu üks sõber armastab mõnikord öelda. Ent kui FIFA hakkab MM-il tõesti sama põhimõtte järgi karistusi pilduma, lähevad asjad kiirelt käest.

Viis mängu - täpselt nii kaua peab pealtvaataja rollis olema Katari koondise poolkaitsja Assim Madibo. Ühelt poolt oli tema hoolimatul tegutsemisel tõesti kole tagajärg, sest kanadalase Ismael Kone jalaluu on nüüd pooleks ja ees ootab pikk taastumispaus. Madibo jäi võitlusesse kalendriga hiljaks ning tabas Kone säärt moel, mis vääris igati eemaldamist ja mängukeeldu. Pole küsimustki.

Ent viis mängu?! Ilmselgelt ei läinud Madibo meelega vastast lõhkuma. Kerges šokis oli ta juba väljakul, hiljem kohtuti haiglas ja lepiti. Kone ei pidanud vastase peale viha - juhtus õnnetus koos keskmisest hirmsama tagajärjega, aga ei muud. Ometigi pidas FIFA vajalikuks lajatada Madibole otsekui sepahaamriga.

Põhjendus kõlas lihtsalt: "distsiplinaarkoodeksi punkti 14.1.e (tõsine viga) rikkumine". Täpsustusi jagama ei soostutud. Muidugi on ja peabki olema FIFA-l vabadus hinnata iga episoodi eraldi, sest sageli on võimatu ennustada, mis väljakul juhtub. Iga rikkumine ja rikkujagi on erinev. Kes küll osanuks näiteks tosin aastat tagasi oodata, et Luis Suarez otsustab keset tähtsat mängu hambad Giorgio Chiellini õlga lüüa? Olgu, halb näide ...

Teisalt on sarinärilise Suarezi juhtum väga hea tõestus, kuidas rikkuja karistus ajas kasvab, isegi kui karistajad on erinevad. Neli aastat varem määrati talle Hollandis sama tembu eest seitsmemänguline, seejärel Inglismaal juba kümnemänguline keeld. Ning kui uruguaylane MM-il kolmandatki korda vastast haukas, karistas FIFA teda lisaks üheksamängulisele keelule juba ka sellega, et Suarez pidi neli kuud jalgpallist üldse kõrval olema.

Suarezi karistus on ühtlasi MM-ide ajaloo kõige karmim. Mauro Tassotti vajutas 1994. aastal küünarnuki praeguse PSG peatreeneri Luis Enrique näkku ja murdis hispaanlase ninaluu. Kuna VAR-ist ei osatud toona veel undki näha, pääses Tassotti esialgu väljakul puhtalt. Telepilt seadis siiski õigluse jalule ja itaallasele määrati kaheksamänguline keeld.

Nii Suarez kui ka Tassotti vägivallatsesid mänguvälises olukorras ning selliseid juhtumeid on pea alati karmilt karistatud. Suarezi vastu rääkis kindlasti veel ka tema plekiline ajalugu. Ent Madibo puhul? Poolkaitsja esindas õnnetus Kanada-mängus Katari koondist 64. korda ning tegu oli tema koondisekarjääri esimese punase kaardiga. Saritoorutsejast ei saa niisiis kindlasti rääkida. Tahtlikkusest oli asi samuti kaugel. Ometigi on tulemuseks MM-ide ajaloo karmuselt kolmas karistus.

Haiseb ebaõigluse järele

Nagu FIFA puhul hämmastavalt sageli juhtub, kerkib siinkohal õhku paha lõhn. Kas avalikkusele pea tundmatust Madibost (kui paljud meist oleksid puhtalt nime põhjal osanud enne MM-i öelda sedagi, millist koondist mees üldse esindab?) tehti lihtsalt hoiatav näide? Kas karistus olnuks sama pikk, kui Kone haiglasse niitjaks oleks olnud näiteks Granit Xhaka või Sead Kolašinac, ja need on siinkohal pelgalt kaks näidet Kanada teiste alagrupikaaslaste ridadest? Hüppame veel kaugemale - mis saanuks siis, kui sarnase liigutuse teinuks, ütleme, Kylian Mbappe? Viiemänguline karistus ja MM sisuliselt läbi?

Asi paistab seda inetum, et värske näide superstaari soosimisest on MM-i lävelt võtta. Cristiano Ronaldo äsas valiksarja eelviimases kohtumises - muide, samuti mänguvälises olukorras! - küünarnukiga iirlasele Dara O'Sheale. VAR tuli peakohtunik Glenn Nybergile appi ja rootslane saatis Ronaldo platsilt minema, kusjuures Portugali tähel jagus veel bravuuri, et O'Shea ja publiku suunas žeste teha.

Ühemängulise karistuse sai Ronaldo automaatselt ja kandis selle ka viimases valikmängus ära. FIFA distsiplinaarkomisjon määras talle oodatult lisakaristuse, mis on sedasorti vägivallatsemise puhul tavaline. Ent siis tuli üllatus, sest see kahemänguline lisakeeld anti tingimisi. Jah, Ronaldo kohal ripub novembrikuuni aastane katseaeg, ent kui ta MM-il lollustest hoidub, siis oleme ausad, pärast seda sadagu või pussnuge - kedagi ei huvita.

Vandenõuteoreetikute meelest ei olnud vaja põhjuseid kaugelt otsida, sest kui Ronaldo pidanuks need kaks kohtumist päriselt vahele jätma, olnuks tegu MM-i alagrupiturniiri esimese ja teise mänguga. Ja seda ei saa ju korraldajad ometigi lubada, et üks suuremaid tõmbenumbreid turniiri alguses lihtsalt tribüünil konutab?

FIFA selgitas, et tolleks hetkeks koondise eest 226 kohtumist pidanud Ronaldole halastati, kuna ta ei olnud aastate jooksul varem teeninud ainsatki punast kaarti. Kahtlemata on tegu kaaluka argumendiga ... kui su nimi pole muidugi Madibo. Ehk arutleme veel lihtsamalt: kas otsus olnuks sama, kui küünarnukihoobiga oleks O'Shead kostitanud mõni Madibo-kaliibriga mängumees? Või kui kaks järgmist Portugali kohtumist oleksid olnud pelgalt valikmängud?

Staarid platsile iga hinna eest?

Tõe huvides tuleb mainida, Ronaldo polnud ainus, kelle eesMM-iks uks pärani lükati. Nii Argentina kaitsja Nicolas Otamendi kui ka Ecuadori keskväljamees Moises Caicedo saadeti oma riigi viimases MM-i eelses valikmängus platsilt minema. Reeglite järgi tähendanuks see finaalturniiril avakohtumise vahele jätmist, ent FIFA halastas mõlemale. Sama juhtus muide ka Madibo meeskonnakaaslase ehk Katari mehe Tarek Salmaniga, kuid tema ei mahtunud lõpuks lihtsalt koondisesse.

"Tahame tagada, et kõik võistkonnad saaksid meeste koondisejalgpalli suurimal laval üksteiselt mõõtu võtta võimalikult tugevas koosseisus," selgitas FIFA otsust. Ühtpidi justkui arusaadav. Ainult et ... kas see tähendab, et MM-i lävel võibki edaspidi kartmata toorutseda? Ja mida asendamatum mees oma koondisele oled, seda uljamalt?

Lõpptulemusena on muidugi MM-i ja jalgpalli jaoks hea, kui suurimad staarid saavad suurturniiril kaasa lüüa. Kui Ronaldo oleks Kongo DV ja Usbekistani vastu tribüünil istunud, oleks hoobilt jäänud ära Suured Lood - nii teda algselt tabanud kriitikalaviin kui ka sellele järgnenud tuhast tõusmine. Ja kahe Suure Loo võrra igavamat MM-i me ju ometi ei taha?

Ent niimoodi mõeldes võib küünik väita näiteks sedagi, et ainuüksi selline argument õigustab näiteks ka Lionel Messile avamängus punase kaardi andmata jätmist. No las ta tallub veidi vastase säärel, kuidas me ta ikka minema saadame - järjekordne Lugu jääks ju kirjutamata ja rääkimata?! Tühja neist reeglitest! Iroonia, mõistagi. Ent oma jaburuses häirivalt samaväärne argumendiga "mängigu kõik parimas koosseisus".

On põhimõtteid, mida painutades võib lõpuks ootamatult valusasti vastu näppe saada. Lubades Ronaldo ja tema tuules teisedki karistusi nullides MM-ile ning karistades Madibot mitte tehtud teo enda, vaid teo tagajärgede eest, on FIFA juba paotanud väga ohtlikku Pandora laegast.