"Näidake mulle head kaotajat ja ma näitan teile kaotajat." Legendaarse treeneri Vince Lombardi kuldlauses on kahtlemata omajagu tõtt. Aga kaotada saab siiski ka eneseväärikust minetamata.

Üks võimalus on kõik teised osapooled emotsionaalse sopaga üle valada. Vastane toorutses, kohtunik oli saamatu ja üleüldse on turniiri korraldajad ilmselt kinni makstud. MM-ide ajaloo ühe suurema üllatuse lävel seisnud Egiptuse koondis valis just sellise variandi, kui peatreener Hossam Hassan nähvas pärast kaheväravalisest eduseisust kaotatud veerandfinaali, et ei kavatse sel turniiril enam ainsatki mängu vaadata, ning väravalööja Mostafa Ziko kuulutas otsesõnu, et Argentina 3:2 võit oli varem kulisside taga kokku lepitud.

Järgmistel päevadel läks lugu juba päris piinlikuks, kui egiptlased hakkasid nõudma, et mängu vilistanud kohtunikud tuleks MM-ilt otsekohe koju saata. See polnud enam esmane frustratsioon, vaid suutmatus ja tahtmatus võtta väljakul toimunu eest vastutust.

Mõnes mõttes on nende käitumine võrreldav Neymari ärplemisega, kui ta oli Norra vastu penalti realiseerinud. Selle asemel, et võtta pall, viia see keskringi ja üritada viigiväravat, asus brasiillaste täht Norra väravavahile Örjan Nylandile kohta kätte näitama. Inimlikult mõistetav? Võib-olla. Mõistlikem viis energiat kasutada? Kindlasti mitte.

🇧🇷🇳🇴 Before taking the penalty last night, Neymar asked Nyland: "Where do you want me to put it? Where do you want it?"

The goalkeeper replied: "Off the post."

The Brazilian called him something in response.

Neymar scored, walked up to Nyland and pointed at himself and said… pic.twitter.com/VidoI88mrx — Football Tweet ⚽ (@Footballtweet) July 6, 2026

Üht-teist määrab muidugi kultuuriruum. Meenutagem kas või Aafrika meistrivõistluste farsiks kiskunud finaali, mis Euroopast vaadates tundus erakordne, aga selle mandri jalgpalli kontekstis enam mitte nii väga. Ka Lõuna-Ameerikas on tavaline, et “eesmärk pühitseb abinõu” kehtib jalgpalliski. Kes kohtunikult sukeldumise abil penalti välja petab, satub parnassile, mitte häbiposti.

Paraguay koondis sai prantslaste rappimise eest kõvasti sarjata, aga vaevalt neile koju naastes keegi "räpaste kunstide" juttu hakkas rääkima. Ja õigupoolest tegeles Prantsusmaa eesotsas Kylian Mbappega vastaste jõulise lähenemisega parimal võimalikul moel, pannes Paraguay väljakul paika nii tegude kui ka sõnadega.

Ameerikalikku kultuuriruumi demonstreeris president Donald Trump, kes oli senise turniiri jooksul suutnud ootamatult varjus ja vakka püsida. Ent piisas tal hakata ärplema, kuidas just tema esitas FIFA-le palve "vaadata üle" USA ründaja Folarin Baloguni mängukeeld, kui lumepall läks veerema. Kokkuvõttes jäid igas mõttes kaotajateks hoopis ameeriklased ise ja Balogun, sest mitte milleski süüdi olnud ründajast kujunes naeruväärse sõbramehepoliitika sümbol. Belgia häbistas aga USA meeskonda väravate ja presidenti pilkava tantsuga.

Kas FIFA distsiplinaarkomitee langetas mängukeelu tühistamise otsuse iseseisvalt või vormistati kontorilaua taga ameeriklastele tõepoolest veel üks "rahupreemia"? Kokkuvõttes polegi enam vahet, sest tindilärakas, mille võõrustajad ise enda pintsakureväärile laiali ajasid, määrib kogu turniiri mainet, rääkimata FIFA ja Infantino omast – mis on tõele au andes küll vähemalt Euroopa silmis juba niigi ammu olematu.

Egiptlaste hala tuules on hakanud aina enam hoogu koguma teooria, et FIFA sillutab teist MM-i järjest teed Argentina ja Lionel Messi võidule. Argumendi pähe läheb käiku ükskõik milline fakt, kas või asjaolu, et Prantsusmaa ja Maroko mängus mõistab õigust argentiinlastest koosnev kohtunikebrigaad või et Messi ja Miami Inter sätiti pooleldi kavalusega mulluse klubide MM-i osalejate hulka. Vandenõuteooriatel on seejuures kombeks iseennast võimendada – kui hakatagi uskuma, et pettusega tegeleti korra, on palju lihtsam iseendale sisendada, et küllap on seda tehtud edaspidigi.

Muidugi leidub ka natuke tummisemaid küsimärke. Miks pääses Messi avamängus Alžeeriaga punasest kaardist? Miks ikkagi oli FIFA-l vaja jagada loosimise eel maailma neli tugevamat koondist ehk Prantsusmaa, Argentina, Hispaania ja Inglismaa eraldi tabeliveeranditesse, nii et alagrupi võitmise korral mindaks vastamisi alles poolfinaalides?

#SelecciónMayor SIMPLEMENTE GRACIAS JUGADORES!!!! 🥹😍🇦🇷#TODOSJUNTOS pic.twitter.com/ZyFDFsdgvU — 🇦🇷 Selección Argentina ⭐⭐⭐ (@Argentina) July 7, 2026

Teisalt ei tehtaks Messi jalaleastumisest ja kaardita pääsemisest ilmselt juttugi, kui tegu oleks mõne teise mängijaga. Ning jutu Argentina kergemast tabelipoolest saanuks hoobilt aknast välja visata, kui vaid paari mängu tulemus oleks teistpidi läinud. Rääkimata sellest, et nende vastaseks võinuks 32 parema seas tulla Uruguay, püsis alagrupiturniiri viimase vooru eel täiesti reaalsena õhus ka võimalus, et sõelmängude avaringis lähevad argentiinlased otsekohe vastamisi valitseva Euroopa meistri Hispaaniaga ... Ning kui Belgia ei oleks viimase viie minutiga Uus-Meremaale veel kahte väravat löönud, võitnuks nende alagrupi hoopis Egiptus ning belglased oleksid olnud Argentina võimalik vastane kaheksandikfinaalis.

`"Me käime FIFA-le närvidele. Oleme kahel korral nende peo ära rikkunud ja polnud võimalustki, et nad lubavad meil kolmandal katsel edu lähedale jõuda. Nii lihtsalt on. Ütlen siiski ühte: pidime alagrupist edasi pääsema ja Portugalist jagu saama, aga me ei suutnud seda ja see on meie süü. Kuid päris kindlasti ei ole me siin teretulnud. Nad ei luba Horvaatial sellesse raamatusse kolmandat peatükki kirjutada."

Zlatko Dalici üheksa-aastane ametiaeg tuleb kanda Horvaatia jalgpalliajalukku kuldsete tähtedega. Vähem kui nelja miljoni elanikuga riik suutis 2018. aasta MM-il murda finaali, neli aastat hiljem poolfinaali. Nüüd sõideti koju pärast allajäämist Portugalile, mis oli lisaminutitel tühistatud viigivärava tagajärjel kahtlemata väga valus. Ent kas tõesti ka pettus, nagu peatreener otsesõnu viitas? Ülalolev on vaid üks lõik tema pikast süüdistuskõnest, mille ta mõne päeva eest eetrisse paiskas.

Turniiri järel ameti maha pannud Dalic otsustas põlistada oma ametiaega viidetega sohitegemisele. Lihtne loogika sunnib provokatiivselt küsima – kui Horvaatia on FIFA-le tõesti niivõrd pinnuks silmas, kas poleks siis lihtsam neid suunatud kohtunikutöö abil juba alagrupiturniiril välja kukutada, selle asemel et lasta neil poolfinaalides suurt pidu rikkuda, nagu Dalic väidab? Ja mida peaks peatreeneri sellisest jutust arvama näiteks Luka Modric, rääkimata teistest Horvaatia legendidest, kes võib-olla tahaksid seostada eelmiste MM-idega ilusaid mälestusi, mitte kibestumist selle üle, et neilt midagi vägisi käest võeti?

🚨🇭🇷 OFFICIAL. Zlatko Dalić and Croatia part ways, he’s no longer the head coach. pic.twitter.com/kKU72GDZv9 — Fabrizio Romano (@FabrizioRomano) July 8, 2026

Kas FIFA on läbinisti aus ja läbipaistev organisatsioon? Kuniks seda juhib nartsissismi käilakuju Infantino, on vastus ühene: kindlasti mitte. Selleks on viimastel aastatel laiali jagatud liiga palju kuldseid käepigistusi, pidades seejuures õõnsalt kõlavaid jutlusi sellest, kuidas jalgpall muutuvat maailma ühendab. Nagu ka käimasolev MM on näidanud, teeb ta seda tõepoolest, ainult et pigem jalgpallijuhtide kiuste, mitte tänu neile.

Igasugune mõtestatud kriitika on sestap asjakohane, ent nõuab toetumist faktidele, mitte emotsioonidele. Dalic ise tõi näite, et pole aastaid osalenud FIFA korraldatavatel aasta jalgpalluri ja treeneri valimistel – pisike, aga siiski kõnekas protest. Värskeim intervjuu jättis seevastu Horvaatia juhendajast ebaväärika ja kibestunud mulje.

• Raul Ojassaar | FIFA rahupreemia läks õigesse kohta

Mõistagi võib kohtunik teha ränga vea, mis maksab ühele või teisele koondisele edasipääsu. Vastane võib toorutsedes meeskonna parima mängija laatsaretti saata ja otsustavatest kohtumistest eemale jätta. Ülekohtune? Muidugi! Seejuures juhtub vahel lihtsalt ka nii, et parem meeskond ei võida. Jalgpall, sport ja elu ongi pahatihti ebaõiglased.

Viha, pettumus ja muud emotsioonid on mõistetavad, eriti vahetult pärast mängu. Aga niipea, kui jutt läheb sohitegemisele, vandenõudele ja kulisside taga kokkulepitud tulemustele, muutub kaotaja paraku ikkagi piinlikuks virisejaks.