Jalgpalli MM-finaalturniir on sageli olnud FIFA jaoks koht, kus tutvustada maailmale jalgpallireeglite uuendusi, edasiarendusi või uusi kohtunikele jagatavaid suuniseid. Neli aastat tagasi nägime näiteks MM-il seda, kuidas senisest pedantsemalt (loe: rohkem) anti poolaegade lõpus üleminuteid, 2018. aastal tegi oma suure ametliku debüüdi VAR. Mida uut on sel suvel oodata?

Rahvusvaheline jalgpallireeglite eest vastutav nõukogu IFAB otsustas juba veebruari lõpus Walesis toimunud kohtumisel, et MM-finaalturniiriks hakkavad kehtima mitmed uued reeglid ja suunised. Suurem osa neist on mõeldud eelkõige mängu sujuvamaks ja voolavamaks muutmiseks, aga mõne puhul on reageeritud ka kõrge profiiliga intsidentidele tippjalgpallis, mis on toonud kaasa pahameelt või segadusi.

Viie sekundi reegel audivisete ja väravalöökide puhul. Kui eelmisel aastal muudeti reeglites konkreetsemaks seda, kui kaua tohivad väravavahid palli käes hoida, siis nüüd on sarnane printsiip lisatud ka audisissevisete ja väravalöökide juurde. See tähendab, et kui kohtuniku hinnangul võtab audi sisse viskamine või väravalöögi sooritamine põhjendamatult palju aega, on tal õigus vilistada ja avalikult alustada viie sekundini lugemist – kui selle jooksul ei panda palli mängu, läheb mänguõigus vastasvõistkonnale. Audi puhul saab lihtsalt vastane samast kohast palli mängu panna, väravalöögi puhul teenib vastasvõistkond nurgalöögi.

Vahetusteks aega 10 sekundit. MM-il hakkab kehtima reegel, mille kohaselt tuleb välja vahetatud mängijal platsilt lahkuda hiljemalt kümme sekundit pärast seda, kui neljas kohtunik on oma tabloo üles tõstnud. Kui mängija ei jõua selle aja jooksul väljaku piiridest välja, tuleb tal platsilt ikkagi lahkuda, aga sisse vahetatav mängija peab ootama alates mängu taasalustamisest ühe minuti (jooksev aeg), enne kui saab järgmise seisva palli ajal õiguse mängu siseneda. Kui korraga tehakse mitu vahetust, hakkab kõigi väljavahetatavate osas aeg jooksma pärast seda, kui kohtunik on viimast vahetust tablooga näidanud. Kohtunikel on õigus erandeid teha vigastuste korral või turvakaalutlustel

Arstiabi vajadus tähendab minutilist eemalolekut. Kui mängija küsib platsil arstiabi või kohtunik peatab mängu, kuna talle tundub, et keegi on saanud vigastada, ei tohi viga saanud mängija väljakule naasta enne seda, kui mäng on tema platsilt lahkumise järel vähemalt minut aega uuesti käinud. See reegel ei kehti juhul, kui vigastuse tingis vastase poolt vähemalt kollase kaardi vääriliselt karistatud viga.

VAR saab kolm lisaõigust. Videokohtunikul on nüüdsest õigus üle vaadata lisaks seni lubatud olukordadele ka mängijale antud teise kollase kaardi õigsust ja seda, kas väljakul kohtuniku poolt antud nurgalöök oli õige otsus. See tähendab, et kui mängija, kellel on juba kollane kaart all, saab väljakukohtuniku eksimuse tõttu teise kollase kaardi, on võimalik VAR-il selgete tõendite korral sekkuda. Nurgalöökide üle vaatamise puhul muudetakse kohtuniku otsus ära, kui videokordused näitavad kiirelt (ehk enne palli mängu panemist) veenvalt, et tegelikult puudutas palli viimasena ründav mängija. Oluline on märkida, et üle vaadatakse ainult väljakukohtuniku poolt antud teisi kollaseid kaarte (ehk andmata jäetud teist kollast kaarti VAR üle ei vaata), samuti ainult neid nurgalöögiolukordi, kus otsus väljakul oli nurgalöögi kasuks (ehk mitte olukordi, kus kohtunik määras väravalöögi, aga tegelikult oleks pidanud tulema nurgalöök).

Samuti on VAR-il nüüdsest võimalik sekkuda, kui kohtunik on mõnes olukorras määranud kaardi vale võistkonna mängijale - varem lubas VAR-protokoll sekkuda, kui kohtunik karistas ekslikult tegeliku rikkuja võistkonnakaaslast, nüüd on sekkumisõigus ka juhul, kui näiteks kahe mängija kokkupõrke korral tuvastatakse korduste abil, et tegelikult oleks kollase kaardi pidanud saama teise võistkonna mängija, mitte see mängija, kellele väljakukohtunik kaarti näitas.

Edu printsiipi saab kasutada, kui pall on valesti mängu pandud. Valeautide või veereva palli mängu panemise korral tuli kohtunikel varem alati rikkumine ära vilistada, aga nüüdsest on lubatud sellistes olukordades rakendada edu printsiipi - ehk kui valeaudist satub pall näiteks vastasmeeskonnale, võib kohtunik lasta mängul jätkuda.

"Viimase lootuse vea" eest võib pääseda kaardita. Kui kaitsev mängija teeb nii-öelda viimase lootuse vea (mis oleks tavaolukorras karistatav punase kaardiga), aga kohtunik mängib edu ja ründav võistkond lööb olukorrast värava, ei määra kohtunikud vea eest enam kollast kaarti, nagu neilt varem nõuti.

Punane kaart konfrontatsiooni ajal suu katmise eest. Reeglimuudatus, mis tõukub Meistrite liiga kohtumisest Benfica ja Real Madridi vahel, kus Reali mängijad süüdistasid Benfica pallurit Gianluca Prestiannit rassistlike remarkide tegemises. Kuna Prestianni kattis vastastega rääkides suu kinni, ei olnud võimalik hoolimata kümnetest kaameranurkadest video pealt huultelt lugeda, mida Prestianni tegelikult ütles või ei öelnud. Seetõttu otsustati, et kohtunikel on õigus edaspidi punase kaardiga karistada mängijat, kes vastasega konfrontatsiooni sattudes oma suu kinni katab. Sisuliselt tähendab see seda, et edaspidi võtavad mängijad vastasega suheldes enda suud kinni kattes ise teadliku riski.

Punane kaart kohtuniku otsuse vastu protestiks väljakult lahkumise eest. Reeglimuudatus, mis tõukub skandaaliga lõppenud Aafrika meistrivõistluste finaalist, kus Senegali koondis nende vastu määratud penalti vastu protestimiseks väljakult omavoliliselt lahkus ja sellega kohtumise tükiks ajaks seiskas. Edaspidi on kohtunikul õigus väljakult sel viisil lahkujale näidata punast kaarti, samamoodi nagu ka tiimi ametnikule (nt treenerile), kes sellisele käitumisele üles kutsub. Sel viisil väljakult lahkunud meeskond saab edaspidi automaatselt tehnilise kaotuse.

Lisavahetus peavigastuse korral. Mõnes sarjas on seda kasutatud juba varemgi, aga ka MM-finaalturniiril on võistkonnal lubatud teha üks lisavahetus, kui mõni mängija saab peavigastuse. Sellise vahetuse kasutamine ei ole kohustuslik, selle võimaluse kasutamise korral saab ka vastasvõistkond automaatselt juurde õiguse üheks vahetuseks ja vahetuspausiks.

Eestis hakkavad reeglimuudatused kehtima juba alates 1. juulist. Eesti naiste koondis mängis sealjuures juunikuised MM-valikmängud juba uute reeglite järgi. Eestis, nagu ka UEFA sarjades, ei rakendata peavigastuste puhul lisavahetuste reeglit.