MM-finaalturniiri G-alagruppi sattus kokku kirju seltskond. Belgia ümber on palju küsimärke, Egiptuse kuningas läheb vastu viimasele tantsule, Iraan maadleb platsiväliste muredega ja Uus-Meremaa püüab vabaneda õnnetust tiitlist.

Kuldne põlvkond? See Belgia rong lahkus jaamast juba vähemalt kaheksa aastat tagasi, pardal MM-pronks, kui belglaste enda juttu uskuda. Nüüd on neil meeskond, millest osa - Thibaut Courtois, Kevin De Bruyne, Axel Witsel, Romelu Lukaku - teeb tõenäoliselt viimast MM-i, sellal kui Youri Tielemansil, Timothy Castagnel ja Leandro Trossardil on käes vanuseliselt parimad mängija-aastad.

Nooruslikkuse eest hoolitsevad Maxim De  Cuyper, Amadou Onana, Zeno Debast, Charles De Ketelaere ja Jeremy Doku, nii et paberil on belglaste koosseis justkui väga häst tasakaalus. Samas on trumbid ilmselgelt ründeliinis, sest Vincent Kompany, Toby Alderweireldi, Thomas Vermaeleni ja Jan Vertongheni masti kaitsegurusid pole praegu kuskilt võtta. Isegi peatreener Rudi Garcia on läbi lillede mõista andnud, et neljamehelise tagaliini kasutamise üks põhjuseid on tipptasemel kaitsjate nappus.

Nelja aasta tagusel MM-il üsna ootamatult juba alagrupis takerdunud Belgia šansid alagrupist läbi minna on väga head, ent edasi sõltub päris palju juba turniiritabeli pakutavast õnnest. Mustaks hobuseks võib neid kahtlemata pidada, aga selleks peavad vanad ja noored leidma hea kooskõla.

Peatreener - Rudi Garcia

Kuigi 62-aastane prantslane on väga kogenud treener, kelle CV-sse mahuvad Roma, Marseille', Lyoni ja Napoli sugused Euroopa tippklubid, juhendab ta mõnda koondist esmakordselt. Vana kooli mehena ei usu Garcia seejuures eriti andmepõhisesse lähenemisse, vaid lihtsalt motiveerimisse. "Minu jaoks on tähtis, et väljakul oleks meeskond. Kogemused on näidanud, et nii jõuab kõige kaugemale," kõlab üks tema hiljutine mõttetera.

Staar - Jeremy Doku

Mees, kes suudab silma paista isegi Manchester City staarirohkes keskkonnas, peab hea olema. Esialgu vasakul äärel puhtalt kiirusele toetunud Doku parandas Premier League'i hooaja lõpus nii väravalöömise oskust kui ka söödukunsti, tunnistades samas ka ise, et on võimeline statistiliselt märksa paremini esinema. MM võiks olla 24-aastase ääreründaja küpsuseksam.

Kellel silma peal hoida? Matias Fernandez-Pardo

Veel maikuus ei osanud belglased 21-aastase noormehega arvestada, kuid Lukaku tervisehädad ja Lois Openda kehv vorm sundisid neid lisakäike otsima. Itaalia-Hispaania segaperre sündinud Fernandez-Pardo esindas noorteklassides küll sünnimaad Belgiat, ent esitas mullu talvel FIFA-le sooviavalduse, liitumaks Hispaania koondisega, käis ka U21 laagrites, ent mängu nende eest kirja ei saanudki. Belglastel õnnestus Lille'i eest lõppenud hooajal kaheksa väravat löönud ja viis väravasöötu jaganud mees siiski ümber veenda ning endise ääreründaja kiirus ja tehnilisus võivad olla neile MM-il olulised relvad.

Küsimärk - kas Romelu Lukaku jõuab vormi?

Belglased kõmmutasid valiksarjas küll kaheksa mänguga 29 väravat, aga vastasteks olid ka Wales, Põhja-Makedoonia, Kasahstan ja Liechtenstein. Finaalturniiriks ei saada ilmselgelt parimate päevade Lukakut, sest sel hooajal vigastuste käes vaevelnud ja Napoli eest vaid 64 minutit mänginud ja alles eelmisel nädalal koondise eest vahetusest sekkunud ründaja pole ilmselgelt vormis. Kuid mängude otsustajana võiks koondisesärgis 90 väravat löönud Lukaku endiselt väga olulist rolli mängida.

• Koht FIFA tabelis: 9.
• Kapten: Youri Tielemans
• Parim MM-tulemus: 3. koht (2018)
• Eelmisel MM-il: alagrupi 3. koht
• Valikturniir: alagrupi 1. koht

Koosseis:

Väravavahid: Thibaut Courtois (Real Madrid), Senne Lammens (Manchester United), Mike Penders (Strasbourg).
Kaitsjad: Timothy Castagne (Fulham), Zeno Debast (Sporting), Maxim De Cuyper (Brighton & Hove Albion), Koni De Winter (AC Milan), Brandon Mechele (Club Brugge), Thomas Meunier (Lille), Nathan Ngoy (Lille), Joaquin Seys (Club Brugge), Arthur Theate (Frankfurdi Eintracht).
Poolkaitsjad: Kevin De Bruyne (Napoli), Amadou Onana (Aston Villa), Nicolas Raskin (Rangers), Youri Tielemans (Aston Villa), Hans Vanaken (Club Brugge), Axel Witsel (Girona).
Ründajad: Charles De Ketelaere (Atalanta), Jeremy Doku (Manchester City), Matias Fernandez-Pardo (Lille), Romelu Lukaku (Napoli), Dodi Lukebakio (Benfica), Diego Moreira (Strasbourg), Alexis Saelemaekers (AC Milan), Leandro Trossard (Arsenal).

Katari MM-i telerist vaadanud Egiptus tuleb tänavusele katsele eeskätt distsipliini toel. Aafrika vanim koondis ja rekordilisel seitsmel korral mandri meistrikarikat tõstnud meeskond pole küll sajandi alguse kuldaegu päris minetanud, aga viimased 15 aastat on toonud kaasa rohkem südamevalu kui õnne. MM-il on esimene ülesanne lihtne: võita lõpuks ometi mõni mäng! Senises seitsmes kohtumises on see jäänud tegemata.

Valiksari läbiti peaaegu ideaalselt, sest kümnest mängust võideti kaheksa ja viigistati ülejäänud kaks, seejuures lõi Egiptus ise 20 väravat ja lasi enda võrku vaid kaks palli. Tugev kaitse ongi egiptlaste trump, sest nad ei püüdle pallivaldamise poole, vaid ootavad kannatlikult oma võimalust. MM-idel on sellest paraku viimasel kahel osaluskorral väheks jäänud, et kaugele jõuda.

Mohamed Salahi ja Omar Marmoushi näol on egiptlastel olemas superstaarid, aga taas ähvardab nappida kõrget keskmist taset. Kui tähed pihtide vahele võetakse, võib keskväli palli ettepoole toimetamisega hätta jääda. Samas kannab Egiptust rahvuslik uhkus, mida igal võimalusel rõhutatakse - meeskonnas pole peaaegu ühtegi "kodustatud eurooplast", üheainsa erandiga on kõik koondislased sündinud ja sirgunud Egiptuses.

Peatreener - Hossam Hassan

Mängijana on koondise kõigi aegade suurim väravakütt, 59-aastane Hassan legend, aga treenerina pole tal veel ette näidata ainsatki karikat. Puudujääva kompenseerib Hassan enesekindlusega. "Isegi kui saabud koondiselaagrisse kehvas vormis, suudab ta sind veenda, et oled maailma parim mängija," tõdes ründaja Zizo. Pärast jaanuaris kaotatud Aafrika meistrivõistluste poolfinaali julges üks ajakirjanik küsida, kas lisaks vandenõuteooriatele ja moskiitorohketele hotellidele võis Egiptuse lüüasaamises olla oma roll ka treeneri valedel otsustel. "Teie küsimused on ebaviisakad ja lugupidamatud. Ma ei vasta teile!" teatas Hassan seepeale.

Staar - Mohamed Salah

Jah, Liverpooli eest ei suutnud Salah lõppenud hooajal enam särada ning jäi meelde pigem peatreeneri suunas pillatud sapiste märkuste kui väljakul korda saadetuga. Koondises on 33-aastane kapten olnud siiski jätkuvalt veidi teist masti mees. Valiksarjas aitasid just tema väravad Egiptusel juba voor enne alagrupiturniiri lõppu MM-pääsme kindlustada ning siin on Salah endiselt nii rünnakuteravik kui ka meeskonna vaimne liider.

Kellel silma peal hoida? Ibrahim Adel

Taani kõrgliigas Nordsjällandis mängiv 25-aastane äär ei lase end raamidesse suruda - teised Egiptuse ründajad on panustanud vasturünnakutel hiilgamisele, ent Adel teeb hea meelega pressingut ja armastab äärelt keskele nihkuda, et väravavõimalusi noolida. Mida enam on Egiptusel mehi, kes kaitsjate tähelepanu Salahilt endale tõmbavad, seda suuremaks kasvavad nende võimalused. Eksperdid ennustavad, et Adel võiks just vahetusmehe rollis suuta seda tööd hästi teha.

Küsimärk - kas kaks kangelast veavad välja?

Kõik staari-punktis kirjeldatu on jätkuvalt tõsi. Aga klubihooaeg sundis korduvalt küsima - on's Salah äkitselt vanaks jäänud? Uus aastaring tema elus tiksub ette täpselt sel päeval, kui Egiptus peab esimese alagrupimängu. Liverpooliga on nüüd kõik, aga kas Salah pöörab lõpuks tõusuteele ka kodumaa? Ja kui palju suudab teda selles aidata Omar Marmoush, kes on Manchester Citys pakkunud eredaid sähvatusi, aga pole suutnud tõusta domineerivaks jõuks?

• Koht FIFA tabelis: 29.
• Kapten: Mohamed Salah
• Parim MM-tulemus: kaheksandikfinaal (1934)
• Eelmisel MM-il: ei kvalifitseerunud
• Valikturniir: alagrupi 1. koht

Koosseis:

Väravavahid: Mohamed El-Shenawy (Al Ahly), Mostafa Shobeir (Al Ahly), El-Mahdi Soliman (Zamalek), Mohamed Alaa (El Gouna).
Kaitsjad: Mohamed Abdelmonem (Nice), Mohamed Hany (Al Ahly), Yasser Ibrahim (Al Ahly), Hossam Abdelmaguid (Zamalek), Ahmed Fattouh (Zamalek), Tarek Alaa (ZED), Rami Rabia (Al ‌Ain), Hamdi Fathi (Al Wakrah), Karim Hafez (Pyramids).
Poolkaitsjad: ​Mohamed Salah (Liverpool), Marwan Attia (Al Ahly), Zizo (Al Ahly), ‌Trezeguet (Al Ahly), Emam Ashour (Al Ahly), Mostafa Abdel Raouf (Pyramids), Mohannad Lasheen (Pyramids), Haitham Hassan (Real Oviedo), Mahmoud Saber (ZED), Ibrahim Adel (Nordsjälland), Nabil Emad (Al-Najma).
Ründajad: Omar Marmoush (Manchester City), Hamza ⁠Abdelkarim (Barcelona ⁠Atletic).

Juba enne MM-i algust saab jalgpalli-Sisyphose tiitli endale Iraan, sest nende teekond USA-sse on olnud kõige keerulisem - seda sõna otseses mõttes. Fännide reisiload tühistati viimasel hetkel, osa taustajõududest jäi samuti viisata ning tagatipuks tuli meeskonna laager kolida Mehhikosse, sest Iraaniga sõtta läinud USA ei taha isegi selle riigi jalgpallureid oma riigi pinnal kuidagi sallida. Ometi tuleb Iraanil kõik kolm alagrupimängu just seal pidada ja selle tarbeks iga kord eraldi viisaga üle piiri sõita. Räägitagu veel, et jalgpall ja poliitika ei seostu teineteisega kuidagi ...

Nii ongi Iraani jaoks pelgalt turniirile jõudmine meenutanud kaljurahnu ülesmäge nügimist, aga meeskond pole heitunud. Kontrollmängudes on julgelt taktikaga vangerdatud ning Nigeeria vastu võis näha isegi kolme kaitsja, kuue (!) keskväljamehe ja ühe ründajaga asetust. Ettearvamatus on üks Iraani trumpe, aga võtmemängijate osas ei tohiks suuri küsimusi tekkida. Toetutakse eeskätt kogemustele, sest meeskonna keskmine vanus ulatub ligi 30 eluaastani - kõrgeim on see turniiri 48 osalejast vaid Panamal.

Peatreener - Amir Ghalenoei

Ehkki 62-aastane Ghalenoei on Iraani üks edukamaid treenereid, tektiab tema tuline iseloom vahel ka kokkupõrkeid. Teist korda kodumaa koondise tüüri juurde pääsenud Ghalenoeil on klaarida isiklikke arveid, sest 2007. aasta vallandamist ei ole ta enda väitel siiani unustanud. Edu MM-il paneks kahtlemata kriitikute suud lukku.

Staar - Mehdi Taremi

Siin peaks seisma Sardar Azmouni nimi, kuid Bundesliga ja Serie A kogemusega ründaja, kes mängib praegu Saudi Araabias, poseeris märtsis samal fotol sealse asepresidendiga. Kuna saudid on sõjalises konfliktis USA liitlased ja Iraani vastased, süüdistati Azmouni riigireetmises ja löödi koondiseuks tema ees pauguga kinni. Samas pole 33-aastane Taremi sugugi kehvem mees, sest pikalt Portos säranud ja mõne aasta eest isegi Interist läbi põiganud ründaja arvel on koondises 105 mänguga muljetavaldavad 60 väravat. Liini taha sihitud jooksude ja üks-ühele olukordade meister võib kogemuste pealt turniiril mõndagi väravavahti üllatada.

Kellel silma peal hoida? Mehdi Ghayedi

Kuna enamik Iraani koondisest on väga kogenud, on raske kellegi hüppelist esiletõusu näha, ent 27-aastaselt Al-Nasri ründajalt on seda juba mõnda aega oodatud. Välkkiire Ghayedi mängus on seni nappinud stabiilsust, aga ta on hea tehnika toel võimeline eredateks sähvatusteks.

Küsimärk - kui palju mõjutab meeskonda mänguväline kaos?

Seni on käidud tervelt kuuel MM-il, seejuures osaletakse lõppvõistlusel neljandat korda järjest, aga alagrupist pole Iraan veel edasi pääsenud. Kas nüüd võiksid raskused liita kogenud meeskonna senisest tugevamaks löögirusikaks? Või võtavad avalik pahameel ja vintsutused Iraanilt hoopis viimasedki relvad? Režiimi tegude tõttu ei pruugi Iraani koondist toetada isegi kõik need iraanlased, kes lõpuks tribüünidele pääsevad ...

• Koht FIFA tabelis: 20.
• Kapten: Ehsan Hajsafi
• Parim MM-tulemus: alagrupiturniir (1978, 1998, 2006, 2014, 2018, 2022)
• Eelmisel MM-il: alagrupi 3. koht
• Valikturniir: alagrupi 1. koht

Koosseis:

Väravavahid: Alireza Beiranvand (Traktor), Hossein Hosseini (Sepahan), Payam Niazmand (Persepolis).
Kaitsjad: Danial Eiri (Malavan), Ehsan Hajsafi (Sepahan), Saleh Hardani (Esteghlal), Hossein Kanaanizadegan (Persepolis), Shojae Khalilzadeh (Traktor), Milad Mohammadi (Persepolis), Ali Nemati (Foolad), Ramin Rezaeian (Foolad).
Poolkaitsjad: Rouzbeh Cheshmi (Esteghlal), Saeid Ezatolahi (Shahab al-Ahli), Mehdi Ghayedi (Al-Nasr), Saman Ghoddos (Kalba), Mohammad Ghorbani (Al-Wahda), Alireza Jahanbakhsh (Dender), Mohammad Mohebi (Rostov), Amirmohammad Razzaghinia (Esteghlal), Mehdi Torabi (Traktor), Aria Yousefi (Sepahan).
Ründajad: Ali Alipour (Persepolis), Dennis Dargahi (Liege'i Standard), Amirhossein Hosseinzadeh (Traktor), Shahriyar Moghanlou (Kalba), Mehdi Taremi (Olympiakos).

Kes on turniiri kõige kehvem meeskond? Ametlikult Uus-Meremaa, sest FIFA edetabelis ollakse 48 osalejast madalaimal pulgal. Lõpuks ometi tehti nende teekond suurturniirile veidi lihtsamaks - aastaid pidi Okeaania parim meeskond võtma mõõtu mõne teise maailmajao tugeva keskmikuga ja MM-i pilet libises seetõttu viimasel tõkkel näpust. Nüüd piisas uusmeremaalastele aga vaid Tahiti, Vanuatu, Samoa, Fidži ja Uus-Kaledoonia alistamisest, et ihaldatud maale jõuda. Viie mänguga oli väravate vahe 29:1, mis annab samuti aimu, et ületatud tõke oli Uus-Meremaa jaoks pigem lihtsat sorti.

Teisalt tekitab see paratamatu küsimuse - kui igapäevaselt on võimalik pallivaldamisele rõhudes vastaseid seitsme-kaheksa väravaga loputada, siis kuidas saada hakkama individuaalselt ja kollektiivselt märksa tugevamate vastastega? Oli ju nimelt tugevam igapäevane konkurents põhjus, miks Okeaania pikaaegne valitseja Austraalia lõpuks Aasia valiktsooni kolis.

Lõbusa vahepalana otsustas Argentina suunamudija Valen Scarsini teha kaitsjast Tim Payne'ist ehk MM-i eelsest "kõige tundmatumast mängijast" kuulsuse. Plaan töötaski, sest Payne'i Instagrami-kanali jälgijate arv hüppas mõne päevaga 5000 pealt 5,5 miljoni peale. "Sürreaalne värk, aga nüüd on aeg jalgpallile keskenduda!" kommenteeris Scarsini tempu vahvaks pidanud Payne seepeale.

Peatreener - Darren Bazeley

Inglismaal sündinud, aga juba mängijakarjääri jooksul maakera kuklapoolele jõudnud ning sealsete koondistega viimased paar aastakümmet tööd teinud 53-aastane Bazeley tunneb enda käsutuses olevat "materjali" läbi ja lõhki. Kui kõlab esimese mängu avavile, saab temast läbi aegade esimene treener, kes juhendanud meeskonda nii olümpiamängudel, U17- ja U20-vanuseklassi kui ka A-tasandi MM-finaalturniiril.

Staar - Chris Wood

Nottingham Foresti ülikogenud ründaja on kaitsja Tommy Smithi kõrval üks kahest mehest, kel Uus-Meremaa särgis MM-il mängimise kogemus olemas. Wood võib vahel olla nimele vastavalt kandiline ja puine, aga on aastatega tõestanud, et lööb oma väravad lõpuks igas meeskonnas ikkagi ära. Uus-Meremaa eest on tal neid 90 mänguga 45 ehk täpselt üks tabamus kahe kohtumise kohta. MM-il tuleb ilmselt keskmist tõsta, et uusmeremaalased saaksid edasipääsust unistada, aga kui keegi seda suudab, siis just Wood.

Kellel silma peal hoida? Elijah Just

Šotimaa lõppenud liigahooaja üks säravamaid esiletõusjaid oli Motherwelli 26-aastane paremäär, kelle teised mängijad valisid kogu liiga parimaks. Motherwelli kogenud kapten Paul McGinn iseloomustas hooaja jooksul seitse väravat löönud ja kaheksa väravasöötu jaganud Justi lühidalt, ent tabavalt: "Fantastiline mängija! Ta on terav, nutikas ning teab täpselt, millal ja kus olla."

Küsimärk - kas vabanetakse "MM-i kehvima meeskonna" tiitlist?

Kui viimati 16 aastat tagasi Lõuna-Aafrikas käidi, oli tegu poolamatöörmeeskonnaga. Ometigi tuldi tagasi kilbil ehk kolme viigiga ja jäeti alagrupis selja taha neljakordne maailmameister, tiitlikaitsja Itaalia.  Nüüd koosneb "All Whites" profimängijatest, aga ka muu maailm pole vahepeal maganud. Märtsis Tšiili alistamisega hetkeks kasvanud enesekindlus sai MM-i eel taas tagasilöögi, sest pisike Haiti tuuseldas Uus-Meremaad koguni 4:0.

• Koht FIFA tabelis: 85.
• Kapten: Chris Wood
• Parim MM-tulemus: alagrupiturniir (1982, 2010)
• Eelmisel MM-il: ei kvalifitseerunud
• Valikturniir: alagrupi 1. koht ja mandrisisese play-off'i võit

Koosseis:

Väravavahid: Max Crocombe (Millwall), Alex Paulsen (Gdanski Lechia), Michael Woud (Auckland FC).
Kaitsjad: Tim Payne (Wellington Phoenix), Francis De Vries (Auckland FC), Tyler Bindon (Nottingham Forest), Michael Boxall (Minnesota United), Liberato Cacace (Wrexham), Nando Pijnaker (Auckland FC), Finn Surman (Portland Timbers), Callan Elliot (Auckland FC), Tommy Smith (Braintree Town).
Poolkaitsjad: Joe Bell (Viking FK), Matt Garbett (Peterborough United), Marko Stamenic (Swansea), Sarpreet Singh (Wellington Phoenix), Alex Rufer (Wellington Phoenix), Ryan Thomas (PEC Zwolle).
Ründajad: Chris Wood (Nottingham Forest), Eli Just (Motherwell), Kosta Barbarouses (Western Sydney Wanderers), Ben Waine (Port Vale), Ben Old (Saint-Etienne), Callum McCowatt (Silkeborg), Jesse Randall (Auckland FC), Lachlan Bayliss (Newcastle Jets).

G-alagrupi kohtumised:

E 15. juunil kell 22.00 Belgia - Egiptus
T 16. juunil kell 4.00 Iraan - Uus-Meremaa
P 21. juunil kell 22.00 Belgia - Iraan
E 22. juunil kell 4.00 Uus-Meremaa - Egiptus
L 27. juunil kell 6.00 Egiptus - Iraan
L 27. juunil kell 6.00 Uus-Meremaa - Belgia