Euroopa jalgpalli katusorganisatsioon UEFA kinnitas, et järgmisest aastast hakatakse U19 EM-valikturniiril kasutama uut struktuuri, mis sarnaneb põhikoondiste Rahvuste liiga formaadiga.

Kui senimaani koosnesid noortekoondiste EM-valikgrupid erineva tugevusega koondistest, siis nüüd on kõik Euroopa riigid jagatud kolme liigasse ning valiksari leiab aset miniturniiridena omasuguste riikide hulgas. Seejuures tõusevad miniturniiride võitjad kõrgemasse liigasse ja viimased langevad alla.

Valikturniir tervikuna hakkab koosnema neljast miniturniiride ringist kolme aasta jooksul, kusjuures igale riigile on garanteeritud osavõtt vähemalt kahest ringist. 

2021/22 ja 2022/23 hooaegade asemel võisteldakse nüüd 2020-22 ja 2021-23 kestvates tsüklites ning finaalturniir toimub seejärel harjumuspäraselt kaheksa parima koondise osavõtul. Kui uus süsteem end õigustab, võidakse see alates 2023. aastast kasutusele võtta ka U17 EM-valikturniiriks.

Lähemalt saab uue formaadi kohta lugeda UEFA kodulehelt.

Eesti jäi 3. detsembril toimuvaks esimese miniturniiri loosiks kõige nõrgemasse ehk C-liigasse ja kuulub seal ka nõrgemasse loosikorvi. See tähendab, et kaks vastast loositakse meile järgmisest seltskonnast: Aserbaidžaan, Põhja-Makedoonia, Põhja-Iirimaa, Valgevene, Armeenia, Montenegro, Kosovo, Malta, Albaania, Kasahstan.

Kui satume neljaliikmelisse gruppi, tuleb viimane vastane meie enda loosikorvist, kuhu kuuluvad veel Andorra, Luksemburg, Moldova, Fääri saared, Leedu, Gibraltar ja San Marino.

Miniturniiri võitja ja osad teise koha omanikud pääsevad teiseks ringiks B-liigasse, aga isegi kui see ei õnnestu, peetakse C-liiga sees maha veel teinegi turniir, kus on uuesti võimalik sama piletit püüda. Kolmandat ringi mängivad ainult A- ja B-grupp ning neljandat vaid A-grupp.

Sel aastal toimub U19 valikturniir aga veel vanamoodi, kui Eesti noored kohtuvad novembris Rootsis peetaval miniturniiril lisaks väljakuperemeestele ka Sloveenia ja Ukrainaga.