Mida on vaja Eesti naistejalgpallile?
Mida oleks vaja, et äsja lõppenud EM-valiktsüklis oma alagrupis kõik mängud kaotanud ja viimaseks jäänud Eesti naiste koondis tõusuteele viia?
Eesti naiste A-koondise ja noortekoondiste juhendaja Keith Boanase sõnul on puudujääke kogu süsteemis.
"Eestisse oleks rohkem vaja pühendunud naistetreenereid," rääkis Boanas. "Paljud praegused treenerid teevad seda põhitöö kõrvalt ning naiste juhendamiseks ei jää piisavalt aega. Kui pühendunud treenereid oleks rohkem, hakkaksid ka tulemused tulema."
"Peame igat valiktsüklit alustama nullist - me ei suuda olemasoleva edu peale uut taset ehitada. Puudujääke on kogu naiste jalgpallisüsteemis," lisas inglane.
Ainsa koondislasena välismaal palliva Pille Raadiku arvates algavad erinevused Eesti ja Soome vahel varajasest east. "Kõik hakkab pihta juba noortest - nemad alustavad jalgpalliga juba väga noorelt, teevad rohkem trenne ja tahavad rohkem," vaagis Raadik Eesti ja Soome naistevuti vahet. "Meil siin pole profimängijaid, neist on vähemalt pooled kuskil Rootsi või Norra kõrgliigas. Sellest see vahe tuleb."
Kuidas aga paremaks saada? "Tuleb rohkem trenni teha ja rohkem tahta!"
Soome koondise peatreeneri, rootslase Andree Jeglertzi sõnul on vahe füüsilises ettevalmistuses. "Arvan, et suurimaks vaheks on füüsis - Soomes oleme sellele tõsiselt keskendunud, sest Euroopa tippvõistkondadega mängides peame olema suutelised kõik 90 minutit kõrgel tasemel mängima. Usun, et ka Eesti peaks sellele keskenduma - et mängijad oleksid võimelised kogu mängu vastu pidama."