Eesti U19 koondis sai ainulaadse võimaluse mängida UEFA Assisti projekti raames toimuval arenguturniiril Vaikse ookeani lõunaosas, kus nad said väärtuslikke õppetunde nii väljakul kui ka väljaspool seda.

Kakskümmend Eestist pärit noort said nautida reisi Vaikse ookeani väikesele saarele - Vanuatule. Lisaks harvaesinevatele mängudele eksootiliste riikide vastu oli noortel võimalus saada ka hindamatuid kogemusi, õppides tundma erinevaid jalgpallikultuure ja mängustiile.

Augusti lõpus toimunud U19 turniiril osalesid peale Eesti koondise veel India, Uus-Kaledoonia, Tahiti, Paapua Uus-Guinea ja Vanuatu. See oli esimene selline turniir Okeaanias, mida toetas UEFA Assist - Euroopa jalgpalli juhtorgani poolt loodud programm, mille eesmärk on toetada rahvuslikke ühendusi ja konföderatsioone kogu maailmas, suurendades samal ajal solidaarsust ja hõlbustades jalgpalli arengut kogu maailmas.

"See oli kindlasti harvaesinev ja põnev võimalus mängida turniiri nii kaugel oma kodust. Tahaksin selle eest tänada Eesti Jalgpalli Liitu (EJL), kes selle võimaluse meile andis," ütles noortekoondislane ja Tartu Welco poolkaitsja Joonas Luts. "Kogesime Euroopaga võrreldes hoopis teistsugust jalgpallikultuuri. Vastased mängisid väga sirgjoonelist mängu: kui mängija sai palli, hakkas ta sellega mingis suunas jooksma ning proovis palli enda tiimi valduses hoida. Meie, eurooplased, vaatame jalgpalli teisest vaatenurgast ja mõistame mängu veidi teistmoodi," rääkis Luts.

Eesti mängijad pidid kohanema enda jaoks uue keskkonnaga. Suurt mõju avaldas ka täiesti teine ajavöönd (Vanuatul on kell kaheksa tundi Eesti omast ees). Sellest hoolimata õnnestus Eesti noortel väljakul noppida olulisi oskusi, rääkis Luts, et erinevate mandrite rahvustiimide vastu mängimine ja sidemete loomine oli teiste turniiril osalenud jalgpalliriikide arenguks sama oluline, kui Eesti mängijate jaoks. "Mängisime Paapua Uus-Guinea poistega kaarte ja sõime teiste tiimidega õhtust. See kõik andis mõista, et pole tähtis, kust sa pärit oled või milline on sinu religioon - me kõik oleme noored, kellele meeldib jalgpalli mängida," rääkis Luts. "Muidugi läksime me sinna, et jalgpalli mängida ja oma riiki esindama, aga Uus-Kaledoonia meeskonna palvelaul jääb ikka alatiseks meelde," lisas ta.

Arvestades Okeaania geograafilist asukohta, võib sealsetel rahvusmeeskondadel olla keeruline tulla vastu teiste konföderatsioonide riikidele. Vanuatu jalgpalliliidu tegevjuht Albert Manaroto ütles, et UEFA algatatud projekt oli treeneritele ja mängijatele suurepärane võimalus ideede vahetamiseks. Turniirilt saadud tagasiside oli ülimalt positiivne. "Enamikul juhtudel on Okeaania piirkonnas ametlikud turniirid või kvalifikatsioonivõistlused meie noortekoondistele ainus võimalus kogeda rahvusvahelist konkurentsi. See tähendab umbes kolme mängu iga kahe aasta tagant," sõnas ta.

"Jalgpalli arengu seisukohast ei piisa sellest tegelikult juhul, kui eesmärk on jõuda kõrgemale tasemele. Seetõttu on sellel projektil suur mõju ning ma loodan, et see programm saab jätku ka järgnevatel aastatel," lõpetas Manaroto.

Turniiri võitjaks tuli India noortekoondis, kuid kõik osalenud treenerid nõustusid, et kogemus ületas kaugelt tulemuste tähtsuse. Eesti sai turniiril kolmanda koha.

"Mul oli tõesti hea meel selle turniiri üle. Meie mängijad näitasid üles professionaalsust kogu turniiri vältel. Nad õppisid palju," sõnas Eesti noortekoondise treener Andres Oper. "Kahjuks peame leppima sellega, et lõpetasime kolmandana. Ma nägin mängijate silmis, et nad tahavad võita, see oli ka meie eesmärk. Positiivsena võib välja tuua selle, et oli palju mängijaid, kes avaldasid mulle muljet," ütles ta lõpetuseks.