Eesti meeste koondis kaotas EM-i play-off'is Poolale 1:5. Varssavis oli esindatud ka Soccernet.ee, kes võttis asjaosalised kohtumise järel ette, pärides, mis kokkuvõttes ikkagi toimus? Noh, mis siis?

Mängujärgsed intervjuud annavad hea võimaluse saada mängijatelt ja treeneritelt vahetuid mõtteid ja hinnanguid. Käigu need kas soorituse, mängu, emotsioonide või millegi kaasneva kohta. Hinnangute andmises pole midagi uudset või üllatuslikku - vastupidi, tegemist on spordiajakirjanduse lahutamatu ning tihtilugu tähtsaima osaga. Arvata-hinnata on ülimalt oluline just mängujärgsetes intervjuudes.

Soccernet.ee võttis ülesandeks teha välkuurimus Poola ja Eesti kohtumise järel öeldu põhjal ehk analüüsida, milliseid hinnanguid ning mõtteid jagasid mängijad ja peatreener Thomas Häberli. Kuigi materjali tuli seitsmest loost ligi 1500 sõna jagu, siis põhjapanevateks järeldusteks sellest muidugi ei piisa - küll aga joonistuvad iseloomulikud jooned ikka välja. Kasutame neidki!

Raske! Intervjuude puhul sai kandvaks sõnaks raske, mida kasutati nii soorituse nõudlikkust hinnates kui mängu ja olukordade analüüsimise juures. Kõlasid tsitaadid nagu "Teadsime, et tuleb raske mäng", "Väga raske on midagi öelda" ja "Ülejäänud mängu polnud lihtne vaadata".

Ent sellele vaatamata meeskond võitles! Teiseks läbivaks jooneks oligi kinnitus iseendale ja meeskonnale, et tehti seda, mida suudeti. Kõlasid tsitaadid nagu "Meeskond võitles ja minu meelest anti endast kõik, mis jalgades oli", "Ainult võitlusega saab rahul olla" ja "Pingutasime nii palju, kui torust tuli".

Mängujärgne intervjuu pole koht, kus oleks õigeid või valesid vastuseid. On lihtsalt vastused, mis sisaldavad mõtteid ja tundeid; pilti, mida tajus intervjueeritav. 

Ja see ongi järelikult suuresti see, mida Eesti koondis tervikuna Varssavis tegi-nägi-tundis.