Teadlane Eesti pallimängude edutusest: mujal peetakse oma väikestest kohtadest lugu, meil ollakse Tallinna-kesksed
Majandusgeograaf Jaak Kliimask, Eesti Maaülikooli õppejõud, avastas sportmängudes väikeriikide tulemusi uurides, et Euroopas saadab edu neid maid, kus tugevad meeskonnad ei ole koondunud pealinna, nagu Eestis, vaid tegutsevad tulemuslikult ka väikestes kohtades, kirjutab Postimees.
Kliimask märgib usutluses, et uurimuse põhjal on näiteks Põhjamaades jalgpallis ja hokis viimasel kümnendil tulnud meistriks pigem väiksemate linnade klubid, mitte pealinnas asuvad meeskonnad. "Pilt on väga selge: Eestis on sportmängud raudselt geograafiliselt kõige kontsentreeritumad. Ja Eesti on sportmängudes teiste väikeriikidega võrreldes ühtlasi kõige vähem saavutanud. Ligi kolm kümnendit on meie meeskonnad püüelnud EM-finaalturniiridele, aga tulemus on kesine," märkis Kliimask.
Ta lisas, et suurt rolli mängib ühiskondlik suhtumine, mis on Eestis täiesti teistsugune võrreldes näiteks Islandiga. "Neil on ka kaks väikest, 5000–7000 elanikuga saart, mille meeskonnad on käsipallis ja jalgpallis tulnud riigi meistriks. Inimesed peavad lugu oma väikestest kohtadest, nad ei põlasta, et oled luuser, kui pärast kooli lõpetamist sinna tööle jääd. Meie viimane inimarengu aruanne tõi aga välja, et perifeeriat ja väikseid kohti kohati lausa mõnitatakse."
