Teist korda ajaloos MM-finaalturniirile pääsenud Senegal loodab korrata 16 aasta tagust hiilgavat saavutust.

Kui Senegal ja Prantsusmaa väljakule marssisid, olin ma lõpuks valmis. 1998. aasta MM-turniirist on mul vaid ähmased mälestused, oranžid kogud ümbritsemas Dennis Bergkampi, Footixi pildiga minijalgpall/taimer, finaalile eelnenud meediakära Ronaldo ümber. Neli aastat hiljem põlvitasin televiisori ees, täidetud kleepsuraamat ja ajalehest välja lõigatud turniiritabel kõrval. Esimene MM on see kõige magusam.

Senegal ei petnud selle kümneaastase ega teiste erapooletute jalgpallifännide ootusi. Papa Bouba Diop' (tänase päevani kõige ässam nimi jalgpallis) väravast alistas esmakordselt MM-ile pääsenud Senegal turniiri avamängus valitseva maailma- ja Euroopa meistri Prantsusmaa, sensatsioon, mis oli ettekuulutuseks järgnenud kuu jooksul juhtunud üllatustele.

Esimest korda elus nägin, kuidas mängijad tähistasid väravat särgi ümber tantsimisega - see oli minu jaoks nii sürreaalne, nii meeldejääv, et kaks kuud hiljem näitelaagris olles otsustasin olla kuningaks riigile, mida kujutas murule laotatud pluus.

Teranga lõvid võitlesid end 2002. aastal välja veerandfinaali ja võeti kodumaal vastu kangelastena. Mina sain laagris loova mõtlemise eest kiita, aga oma tänu võlgnesin ma unustamatule Senegalile.

Toonast meeskonda juhendas prantslane Bruno Metsu, kes kutsus koondisesse mitmed varasemalt distsiplinaarprobleemide tõttu kõrvale jäetud mehed, pidas sütitavaid kõnesid ning sai kohalikult meedialt kiirelt hüüdnime Valge Võlur. Kui Metsu kaotas 2013. aastal võitluse vähile, tulid endisele treenerile austust avaldama teiste seas nii El Hadji Diouf, Khalilou Fadiga, Ferdinand Coly kui Henri Camara, lisaks Senegali president ja peaminister. "Ta oli meile suure venna eest," rääkis toonane koondise ründaja Souleymane Camara L'Equipe'ile. "Kui oli aeg tööd teha, tegime tööd, kui oli aeg naerda, naersime. Kõnest, mille ta pidas meile enne mängu Prantsusmaa vastu, räägin oma sõpradele veel nüüdki. Ta motiveeris meid nii, et me ei saanud kaotada."

Uuel põlvkonnal on täita suured saapad

Nüüd on Senegal teist korda MM-il ja kui 2002. aastal tuli pauk absoluutsest luuavarrest, kuuluvad Venemaale lennanud koondisesse sootuks kuulsamad nimed. Sadio Mane lõi Meistrite liiga finaalis värava, Kalidou Koulibaly oli lõppenud hooajal Serie A parim kaitsja, Salif Sane liitus äsja Schalkega, Cheikhou Kouyate, Idrissa Gueye ja Mame Biram Diouf ei ole Premier League'i huviliste jaoks tundmatud, Keita Baldest ja M'Baye Niangist loodeti ühel ajal Aafrika võimsaimat ründeduot. 

Senegalis loodetakse eelmise põlvkonna saavutuste kordamist. Ootused on tõeliselt kõrged. Alagrupis, kus eeldatava punase laterna Jaapani kõrval tuleb mõõtu võtta ka Poolalt ning Kolumbialt, võib aga kõike juhtuda. Sarnaselt mitmetele teistele Lääne-Aafrika vutiriikidele on Senegali õnnistatud heade ründetalentidega, suurimad probleemid ilmnevad postide vahel ning äärekaitses.

Senegali esiväravavahiks on Rennes'i varukinnas Abdoulaye Diallo, kes võib oma päeval ektsentrilisusega silma paista samavõrd kui Aafrika kõige meeldejäävamad puurivahid. Koulibaly peab Robert Lewandowski vastu olema tippvormis. Tema kõrval aitab Poola staari ohjata Kara Mbodji, keda võistkonnakaaslased hindavad nii kõrgelt, et Sadio Mane pakkus kaitsja hiljutise põlvevigastuse järel operatsiooni oma taskust kinni maksta.

Peatreener Aliou Cisse on kodumaal langenud teatava kriitikarahe alla, sest mees pole suutnud kiirete ja füüsiliste pallurite jaoks sobivat süsteemi leida. Palju on Cisse katsetanud kaitsest lähtuvat mängujoonist, mis on kaasa toonud selle, et viimases viies kontrollmängus on Senegal löönud neli väravat, kaks neist mängudest (Luksemburgi ja Bosnia vastu) lõppesid väravateta viigiga.

Cisse kasutada on võimas ründeliin, küsimus seisneb selles, kas tema taktikalised valikud osutuvad õigeteks. Võib-olla polegi see nii tähtis. Aliou Cisse oli 16 aasta eest Senegali koondise kapteniks ja neid legendaarse Metsu sõnu pole ta kindlasti unustanud: "Mängijate motiveerimine, nende enesekindluse tõstmine ja vaimselt tugevaks tegemine ... jalgpall ei seisne ainult taktikas, aga mõned inimesed kipuvad seda unustama."

Meeskonna staar - Sadio Mane

Üks kolmandik Liverpooli hiilgavast ründeliinist on Senegali go-to mängija, kes teeb väljakul viibides kõik meeskonnakaaslased kraadi võrra paremaks. Senegali eest on ta mänginud nii tipuründajana, äärel kui ründava poolkaitsjana, sõltuvalt sellest, kelle Cisse tema kõrval mängu paneb.

Silm peale - Ismaila Sarr

Eelmisel suvel otsustas toona 19-aastane ründaja Barcelona asemel liituda Rennes'iga, sest eelistas mängimist pingil istumisele. On saavutanud Manega päris hea klapi, mistõttu võib teda ka Venemaal platsil näha. Lõi hiljutises 1:2 kaotusmängus Horvaatia vastu Senegali värava.

Koondisest väljas - Pape Souare

2016. aastal murdis Crystal Palace'i kaitsja Inglismaal autoõnnetuses reieluu ja lõua ning pidi enam kui aasta väljakutelt eemale jääma. Märtsis sai ta Senegali eest taas platsile, aga Cisse lõplikusse valikusse siiski ei kuulunud.

Peatreener - Aliou Cisse

2002. aasta MM-koondise kapteni jaoks ei ole suurturniiri õhkkond võõraks ja seda suudab ta ka enda mängijatele edasi anda. Kas mälestustest ja motiveerimisest piisab, et taktikalised lüngad kinni mätsida?

Anders Nõmm: "Senegal on tagasi, aga erinevalt eelmisest korrast on neile kodumaal pandud kaela suuremad ootused. Uuel põlvkonnal on ette näidata säravamad nimed, aga mitte sama säravad isiksused. Sellele vaatamata usun, et Mane ja Koulibaly headest esitustest piisab, et Senegal grupist edasi aidata. Edasi on puhas loterii. Kas Senegal on võimeline 16 aasta tagust sooritust kordama? Kindlasti. Kas see ka juhtub? Pigem lõppeb nende teekond kaheksandikfinaalis."

Mängud alagrupis:

T, 19. juunil kell 18.00 vs Poola
P, 24. juunil kell 18.00 vs Jaapan
N, 28. juunil kell 17.00 vs Kolumbia 

Eeldatav algkoosseis:

Koosseis: 

Väravavahid: Khadim Ndiaye (Horoya AC), Abdoulaye Diallo (Rennes), Alfred Gomis (Torino).
Kaitsjad: Kara Mbodji (Anderlecht), Kalidou Koulibaly (Napoli), Moussa Wague (Eupen), Saliou Ciss (Angers), Youssouf Sabaly (Bordeaux), Lamine Gassama (Alanyaspor), Salif Sane (Schalke 04).
Poolkaitsjad: Pape Alioune Ndiaye (Stoke), Idrissa Gueye (Everton), Cheikhou Kouyate (West Ham), Cheikh N'Doye (Birmingham), Alfred N'Diaye (Wolverhampton).
Ründajad: Sadio Mane (Liverpool), Keita Balde (Monaco), Ismaila Sarr (Rennes), Diafra Sakho (Rennes), Moussa Konate (Amiens), Mame Biram Diouf (Stoke), Mbaye Niang (Torino).