Britney Spears. Tippsport kutsub esile kummalisi reaktsioone ja seoseid ning 2022. aasta Eesti superkarikafinaali järel oli just selle USA lauljatari hitt FCI Levadia kaitsja Maximiliano Ugge huulil, kui ta võidukalt riietusruumi lippas.

"Oops, I did it again!" hüüdis Ugge riietusruumi siirdudes, kuldmedal ümber kaela hüplemas. Itaallane sai tõesti jälle hakkama. 2018 Nõmme Kaljuga Eesti meistriks tulnud ja sinna otsa ka superkarika võitnud Ugge kordas duublit nüüd Levadia ridades.

Tõsi, see superkarikas ei tulnud Levadiale kauni jalgpalliga, aga ajalugu ei mäleta mängupilti, vaid protokolli, kuhu kanti 0:0 viik, millele järgnenud penaltiseeria võitis Levadia 4:2. Ugge realiseeris esimese ja Zakaria Beglarišvili viimase löögi ning Karl Andre Vallner tõrjus kaks FC Flora penaltit.

Aus on öelda, et Levadial ikka vedas päris korralikult. Mitte penaltiseerias, kus nad olidki Florast üle, ent normaalaja 90 minutil küll, sest mänguline ülekaal oli selgelt Flora päralt, kes ei suutnud seda aga kuidagi väravaks realiseerida. See maksis Florale lõpuks võidu ning tähendab, et kui aasta aega tagasi olid kõik Eesti tippklubijalgpallis välja antavat autasu – meistritiitel, Evald Tipneri karikas, superkarikas – Flora valduses, siis nüüd kuuluvad kõik Levadiale.

Enne kohtumise algust võeti teemaks sõda Ukrainas. Mõlemad meeskonnad poseerisid plakatiga "Stop War" ning avavile järel vallandus Flora fänne koondava Viienda Sektori laul "Putin, huilo!", mis polnud veel jõudnud vaibuda, kui Henrik Ojamaa sai kollase kaardi, mis prognoosis korralikku jalkalahingut. Võitlust ülejäänud 90 minuti jooksul nägigi, aga väravaid mitte.

Flora teenis esimese veerandtunniga kolm nurgalööki, millega tekitati Levadia kastis omajagu elevust, sest pärituul muutis kornerite vindid kaitsjate jaoks ebamugavaks. 15. minutil avanes šanss aga Levadial, kui Flora puurisuul alustanud 20-aastane Evert Grünvald eksis palli klaariks lüües. Beglarišvili proovis 45 meetrilt valveta väravat tabada, aga lõi mööda.

Vallneri esimene tõsisem tõrje leidis aset 18. minutil, kui Flora kontrarünnaku lõpetuseks leidis Ojamaa sööduga Martin Milleri, kes murdis karistusalasse ja lõi madalalt, aga Levadia väravavaht püüdis. Kaks minutit hiljem kaotas Levadia enda värava lähistel palli ja Flora mängis löögile Markus Poomi, aga Vallner püüdis. Levadia puurivaht jäi peremeheks ka 23. minutil, kui tagumises postis noolis Ojamaa tsenderdust Sergei Zenjov.

Poolaja lõpus teenis Flora veel mitu nurgalööki, aga nende klaarimisega sai Levadia hakkama. Teisel poolajal oli valitsev meister mängus paremini sees. Tasakaalukam heitlus tähendas kõvasti võitlust keskväljal, mitmel puhul päris tugevalt lõõmama löönud kirgi ja… vähe väravavõimalusi.

Kui Floral oli ette näidata mõned lubavad rünnakud, paar kauglööki ja mõned ebatäpsed lähilöögid, siis Levadial ainult üks protokollimist vääriv episood. Tõsi, see oli terve teise poolaja parim väravašanss ja avanes 89. minutil, kui Mark Oliver Roosnupp sööt leidis värava eest vabanenud Robert Kirsi. Mullu Levadia kasuks ridamisi otsustavaid väravaid löönud ründaja äsas seekord üle.

Flora vahetas seejärel väravavahti, tuues terendavaks penaltiseeriaks platsile Karl Romet Nõmme. Tristan Koskori terav tsenderdus 90+4. minutil võinuks 11 meetri karistuslöögid ära jätta, aga teised florakad ei rünnanud söötu piisavalt isukalt. Nii tiksusid lisaminutid täis ja superkarikavõitja pidi selguma penaltiseerias. Alustas Levadia.

• Maximiliano Ugge alla vasakule, Nõmm teisele poole – 1:0
• Markus Poom paremale, Vallner tõrjub – 1:0
• Marko Putincanin vasakusse ristnurka, Nõmm ei ulata – 2:0
• Tristan Koskor alla vasakule, Vallner teisele poole – 2:1
• Robert Kirss keskele madalalt, Nõmm tõrjub jalgadega – 2:1
• Rauno Alliku alla paremale, Vallner teisele poole – 2:2
• Mark Oliver Roosnupp paremasse ristnurka, Nõmme teisele poole – 3:2
• Michael Lilander alla vasakule, Vallner tõrjub – 3:2
• Zakaria Beglarišvili keskele, Nõmm paremale – 4:2

Levadia jaoks oli tegu kaheksa superkarikaga. Klubi on superkarikafinaalis mänginud 16 korda ja võitnud neist pooled. Floral on nüüd superkarikafinaalidest kirjas 11 võitu ja kuus kaotust. Premium liiga hooajaga alustavad meeskonnad uuel nädalal. Levadia kohtub teisipäeval Tallinna Kaleviga ja Flora kolmapäeval Tartu Tammekaga. Soccernet.ee tähelepanekud tänasest mängust:

Levadia võitis ja sai superkarikaga rõõmustada. Soccernet.ee detsibillaator – jalgpalliajakirjanike kasutuses olev spetsiaalne tööriist, mis mõõdab väga täpselt riietusruumist kostuva rõõmuhõiske/kärkimise tugevust – näitas siiski, et mulluse karikavõidu ja meistritiitli järel saavutatud nivoost jäid piduhõiked kaugele maha.

Ühelt poolt seletab seda muidugi superkarika iseloom – tegu ei ole kaugeltki nii tähtsa võistlusega kui Premium liiga või Evald Tipneri karikasari. Ning kuna võidurõõm polnud kõikvõimas, vaid kõigest mõõdukas, andis see omakorda ilmselt võimaluse ja põhjuse mõelda veidi rohkem esitusele, mis Levadiat rõõmustada ei saanud.

Liiga palju praaki, liiga palju ebatäpseid sööte, liiga palju valesid otsuseid, liiga palju kaotatud duelle, liiga palju vastasele võimaldatud standardolukordi. Esituse terviklikkus oli Floral selgelt parem. Aga samas mitte nii hea, et territoriaalse ülekaalu kaotanud Levadia viimane liin maha murda.

Seega mõlemal on tänasest mängust kaasa võtta nii head kui ka halba. Ent võib vabalt olla nii, et kaotaja muremõtted on võitja omast pisemad, sest Florale saatuslikuks saanud penaltiseeriaga kohtutakse ainult karikasarjas ehk väga harva.

Kui Levadia jõudis 2021. aastal oma praeguse formatsiooni juurde, kuulus vasak äär eeldusel, et tervis korras, ghanalasele Ernest Agyirile. Et tänavu talvel täiendas Levadia oma koosseisu Eesti koondise vasakkaitsja Artur Pikaga, ei kipu Agyiril enam tuttaval positsioonil kohta jaguma, sest siililegi selge, et Pikka pingile istuma ei toodud.

Mida teha? Variante, nagu täna nägime, on mitu. Agyiri alustas kohal, mis jäi Levadias tühjaks pärast Bogdan Vaštšuki lahkumist ehk Zakaria Beglarišvili kõrval ühena kahest ründavast keskpoolkaitsjast. Teiseks poolajaks nihkus ghanalane paremale äärele, kust vahetati välja Frank Liivak, keda asendanud Mark Oliver Roosnupp hõivas omakorda Agyirist vabaks jäänud platsi.

"Agyri loomulik positsioon ongi tegelikult number kümme, aga ta suudab tegutseda korralikult igal ründaval positsioonil, mis meie asetuses on," märkis peatreener Vladimir Vassiljev pärast kohtumist.

Flora põhikoosseisus oli üks üllatus, kui väravasuul alustas 20-aastane Evert Grünvald, mitte eelmisel hooajal Matvei Igoneni põhiliseks vahetusmeheks olnud Karl Romet Nõmm. Eelmise hooaja eel Viljandi Tulevikust Florasse liikunud ja 127 mängu jagu Premium liiga kogemust omav Nõmm paistis olevat loogilisim Igonenist vabaks jäänud koha täitja, aga kas asjaolud on muutunud?

"Grünvald on treeningutel väga hea olnud ja otsustasime seda tunnustada. Tahtsime, et ta saaks tunda pinget, mis kaasneb osalemisega tähtsa tähendusega mängus," selgitas Flora peatreener Jürgen Henn noorema väravavahi eelistamist. Nõmm toodi küll platsile penaltiseeriaks, aga see polnud hinnang Grünvaldi esitusele, vaid taktikaline käik.

 Kes kaitseb aga Flora väravat kolmapäeval, kui Premium liiga avavoorus on vastaseks Tartu Tammeka? Meeskonna kolmas väravavaht Ingmar Krister Paplavskis on vigastatud, seega variantideks ongi Grünvald ja Nõmm.

Kaks tõrjet penaltiseerias ja nullimäng kohtumises, mida Flora domineeris. Supertõrjeid Vallner ei teinud ja 100% kindel kõigil kõrgetel pallidel ei olnud, aga kui vaadata tabloole, siis seal oli null. Ning null Flora vastu on kõva sõna.

Protokoll:

25. veebruaril kell 19.00 Sportland Arenal

Tallinna FCI Levadia - Tallinna FC Flora 0:0 (0:0), penaltitega võitis Levadia 4:2

Hoiatused: 9. Zakaria Beglarišvili, 32. Marko Putincanin, 77. Liliu - 2. Henrik Ojamaa
Mänguolud: +1, pilves tuuline ja lumesajune ilm, kunstmuru rahuldavas seisukorras
Pealtvaatajaid: 479
Peakohtunik: Kristo Külljastinen
Abikohtunikud: Lauri Salei, Dmitri Vinogradov
Neljas kohtunik: Martti Pukk

Tallinna Levadia: Karl Andre Vallner, Milan Mitrovic, Maximiliano Achille Ugge, Frank Liivak (46. Mark Oliver Roosnupp), Brent Lepistu, Liliu (78. Robert Kirss), Ernest Agyiri, Artur Pikk, Maksim Podholjuzin (71. Rasmus Peetson), Zakaria Beglarišvili, Marko Putincanin.
Varus: Artur Kotenko, Rasmus Peetson, Mark Oliver Roosnupp, Markus Jürgenson, Robert Kirss, Karl Rudolf Õigus, Ilja Antonov.

Tallinna Flora: Evert Grünvald (90+1. Karl-Romet Nõmm), Marco Lukka, Henrik Ojamaa, Martin Miller, Mark Anders Lepik (61. Rauno Alliku), Sergei Zenjov (78. Tristan Koskor), Henrik Pürg, Kristo Hussar, Michael Lilander, Markus Soomets, Markus Poom.
Varus: Karl-Romet Nõmm, Marko Lipp, Mihkel Järviste, Rauno Alliku, Konstantin Vassiljev, Ken Kallaste, Tristan Koskor.