Eile oli Eesti mäng,
Zummis* oli fännigäng.
Head mängu tahtsid kõik,
"Tulgu, tulgu Eesti võit."
Siia-sinna õlut veeti,
piiridest siin kinni peeti.
Põnev mäng siis algas pihta,
venka hakkab saama vihta.
Eesti koondis kari loomi,
väravas tahaks näha Poomi.
Eesti rünnak siia-sinna,
Vene koondis kogub vimma.
Kaitses meil on suured vead,
Vene värav: "Neetud sead."
Kurvalt, kehvalt mäng see käib,
kuidas lõppeb, lõpus näib.
Jälle rünnak, Vene teeb,
tunded viha hinges keeb.
Kahjuks tuleb teine värab,
Eestile see polnud särav.
Jälle rünnak Vene poolt,
keegi kannab kurba hoolt.
Kolm-null on jalga seis,
kurbus hinges kõigil meis.
Uus rünnak, oh sa raibe,
keegi kukkus nagu naine.
Palun, palun härra veits**,
aita, aita palun veits.
Neetud, neetud ei anna asu,
veitsi mehest pole kasu.
Eesti kahjuks anti pennal,
mis on peas veitsi vennal?
Vene koondis on teerull,
sest skoor on juba neli-null.
Rünne, rünne täida rolli,
sooviks näha Eesti kolli.
Mäng lõppes, seda pole,
see on kahjuks kurb ja kole.
Zummis eile suur lein,
Eesti kahjuks lõppes game.
Tallinnas siis uus mäng,
kohal Eesti fännigäng.
Eesti võidab niikuinii,
selles pole kahtluski.
*Bomberman koos teiste Tartu vutihuvilistega jälgis eilset mängu ZumZum Cafes.
**Eilse mängu kohtunik oli veitslane