Barcelona dressi Ukraina värvide vastu vahetanud peatreeneri töö muutus päevapealt: õnn on juba see, et saime üle seitsme kuu taas kokku
Vähem kui kaks aastat tagasi oli Lluis Cortes üks popimaid nimesid naiste jalgpalli maastikul, sest tüüris FC Barcelona ajaloolise treble-hooajani. Naiskonna seni ainsat Meistrite liiga trofeed tõsta saanud hispaanlase CV sai uue rea 2021. aasta novembris, mil käed löödi Ukraina rahvuskoondisega. Senised poolteist aastat on olnud kaugel tavapärasest.
Soccernet.ee vestles Cortesiga paarkümmend minutit peale 11. aprillil toimunud Eesti-Ukraina kohtumise lõppu. A. Le Coq Arena sissepääsu ette olid kogunenud kümned ja kümned Ukraina noored, kes eduka matši järel oma palluritelt pilte ja autogramme noolisid. Nii kõlas suvise hõnguga õhtust "U-kra-i-na, U-kra-i-na" - ikka selleks, et oma kohalolust ja toetusest märku anda.
"Ukrainas toimuva sõja tõttu on Euroopasse jõudnud väga palju sõjapõgenikke. Meie inimesi on olnud igal mängul, mida oleme seni pidanud - nii Fääri saartel, Poolas kui ka Hispaanias. Tean, et ka Eesti on Ukrainat väga palju aidanud," arutles Cortes, kelle silmist peegeldus siiras heameel ja tänu, et ehk ligi kolmandik Sportland Arenale kogunenud rahvast (349 inimest) hoidis pöialt just Ukrainale.
1:0 võiduga lõppenud pidupäev ei jäänud märkamata ka Ukraina saatkonnal. Cortes rääkis, et matši eel saadi innustust ka endiselt suursaadikult Marjana Betsalt, kes käis riietusruumis võistkonnaga kohtumas. "Oleme siiralt õnnelikud, sest tegime võiduga Ukraina inimestele imelise kingituse. See oli meie jaoks väga hea päev," lisas hispaanlasest peatreener.
Mänguga Cortes tegelikult sajaprotsendiliselt rahule ei jäänud. Ta rääkis, et Eesti osutas kõva vastupanu ning palju ei jäänud puudu ka viigiväravast. Sealjuures jaguski 36-aastasel juhendajal kiidusõnu just Sinisärkide suunas.
"Oleme Eesti mänge analüüsinud ja näeme, et nad on tõesti väga palju arenenud. Mõlemad peatreenerid on väga head tööd teinud. Tuleb mõista, et pole kerge võistelda rahvusvahelisel tasemel, kui pea kõik mängijad tulevad Eesti liigast, aga neil läheb väga hästi, koondise tase on silmnähtavalt tõusnud," näeb tipptasemel treener. "Meie vastu nad ehk ei väärinud võitu, aga sellele vaatamata tegid nad väga head tööd. Olen kindel, et see mäng oli kasulik mõlemale poolele."
Koondise peatreeneri töökohustused pole endised
Ukraina naiste koondise jaoks pole viimase aasta rütm olnud tavapärane. 2022. aasta 24. veebruaril tungis Venemaa Ukrainasse, algatades sellega sõja, mis mõistagi pani pausile ka kogu vutielu. Nii pidi MM-valiktsükliga poole peal olnud Ukraina pidama oma kodumänge Poolas, viimane matš peeti 6. septembril Hispaanias. Järgnes seitsmekuuline paus, mille lõpetaski aprillikuine koondiseaken. Võrdluseks: Eesti koondis pidas nende kuude jooksul toimunud kolmes aknas seitse mängu.
Cortes rääkis märtsikuu alguses avaldatud intervjuus Rich Lavertyle, et hädasti on vaja võistkonnaga taas kokku saada, et hakata valmistuma tänavu esmakordselt peetavaks Rahvuste liigaks. "Kui alaliit leiab selle raha, saame aprillikuusse mõne mängu planeerida. Pingutan selle nimel kõvasti," andis ta toona mõista, et ajad pole endised.
Seetõttu avaldas Cortes Eesti-Ukraina matši järel erilist tänu ka kohalikele. "Tahan tänada Eesti Jalgpalli Liitu, et nad andsid meile võimaluse olla 3-4 päeva Tallinnas ning ka pidada sõpruskohtumist. On imeline olla taas koos üle seitsme kuu. Teisalt pole ka lihtne olnud tagasi tulla, sest paus venis niivõrd pikaks," rääkis Ukraina juhendaja.
"On oluline, et saime mängijatele anda võimaluse riigist välja saada ning mõelda jalgpallile ja ainult jalgpallile nende kümne päeva jooksul. Näeme, et mängijad on õnnelikud, sest saavad üle pika aja taas teha seda, mida nad oskavad - kaitsta väljakul oma riiki. Ja mina olen õnnelik, sest saan neid sellega aidata."
Cortesi abi on ulatunud ka üle mitmete riigipiiride. Ta rääkis Rich Lavertyle antud intervjuus, et on sõja algusest alates aidanud leida uue koduklubi enam kui poolesajale mängijale. "Leidsime uue klubi 55 mängijale, kes kuuluvad kas A-koondisesse või U19 võistkonda, mõned olid isegi nende mängijate sõbrad. Kui mängija helistab mulle ja küsib, kas ma saan aidata tema sõbral ellu jääda, siis muidugi teen seda!" rääkis ta.
Cortes kinnitas ka Soccernet.ee-le, et toetab mängijaid igal võimalikul moel. "Jälgime, kuidas mängijatel klubides läheb - vaatame videoid, suhtleme nendega. Kui vaja, aitame mängijaid ka igapäevaasjadega - mõni vajab neil rasketel aegadel rohkem tuge. Oleme olemas selleks, et aidata," kirjeldas peatreener.
"Proovime teha korraga mitut erinevat asja, mis pole kaugeltki lihtne. Peaksime ka arendama jalgpalli Ukrainas, kuid riigis valitseva olukorra tõttu pole seda võimalik teha - võitleme ka selle vastu!"
Koondisel on pisut Barcelona, kuid mitte päris Alexia Putellase nägu
Kahtlemata tekib küsimus, kas alustuseks kaks aastat abitreenerina ja seejärel kaks aastat peatreenerina FC Barcelonas toimetanud Cortes võttis Katalooniast tuttava käekirja kaasa. Hispaanlase jutust kõlab, et kohvrisse mahtus sedagi. "Arvan, et tõime Barcelonast kaasa palju ideid, mida viisime ka seal ellu," kinnitas treener, kelle UEFA nimetas 2020/21 hooaja parimaks.
Seda päris lihtsal põhjusel - Barcelona võitis samal hooajal esimese ja seni ainsa Meistrite liiga trofee, kui finaalis saadi jagu Londoni Chelseast. 2019. aasta jaanurist 2021 suveni peatreeneriametis olnud Cortesi auhinnakapile jõudsid ka kaks kodumaist liigatiitlit ning kolm karikavõistluste karikat.
"Muidugi pole see päris samasugune, sest töö klubi ja koondise juures erinevad meeletult. Klubis on sul mängijatega tunde - saab harjutada, videoid vaadata ja kõike lihvida. Rahvuskoondisega sellist aega pole," on loogika lihtne. "Näen, et mängijad saavad aina paremini aru, kuidas tahan neid mängimas näha. Olen õnnelik, sest näen edusamme."
Cortesi sõnul on tööd lihtsustanud ka ukrainlaste mentaliteet. "Hispaanias ja Ukrainas on erinevad jalgpallikultuurid. Ukrainlased on väga töökad ja tugevad inimesed, neil on kõva distsipliin. Treenerina on mul väga lihtne, sest kõik, mida ütlen, läheb kohe töösse," selgitas hispaanlane.
"Muidugi, Ukraina mängijatel ei pruugi olla piisavalt oskusi nagu Alexia Putellasel või Aitana Bonmatil, aga nad proovivad kõike. Nad naudivad enda proovile panemist ja püüdmist teha asju kogu aeg paremini. Ukrainlastega on imeline koos töötada!"