Arno Pijpers ütles intervjuus Eesti Päevalehele, et teda valdavad segased tunded. "Pettumus on neist suurim. Olen neli aastat kõvasti tööd teinud. Ma pole sellist kohtlemist ning tööõhkkonda ära teeninud ning see pole millekski vajalik," sõnas ta.

Reedel teatasid Eesti Jalgpalli Liit ja FC Flora, et 15. novembril Pijpersiga lõppenud lepingut ei pikendata. Kuigi laupäeval Eesti Päevalehes ilmunud intervjuu hollandlasega on tehtud varem, keerleb jutt juba nädalaid poleemikat tekitanud lepingu pikendamise ümber.

"Eelmise aasta septembris ehk siis aasta ja viis päeva tagasi lugesin lehtedest Aivar Pohlaku avaldust, et ma võin rahvuskoondise eesotsas olla seni, kuni ise soovin," lausus Pijpers Eesti Päevalehele. Nii klubi kui ka alaliit olid valmis kohe temaga lepingut jätkama.

Täitmata lepingutingimused

"Ma ütlesin, et võtame rahulikult, sest kuni eelmise ehk kehtiva lepingu kõik tingimused pole täidetud, ei saa ma uut lepingut alla kirjutada," ütles hollandlane. "Pole muud konflikti kui ärilepingus täitmata jäänud tingimused."

Täitmata lepingutingimused, mille kohta soovitab ta küsida Eesti Jalgpalli Liidust, on põhjus, miks ta uut lepingut ei tahtnud alla kirjutada. Pijpers eelistas terve aasta mitte rääkida avalikult oma lepingutingimustest, sest see on kahe lepingupoole asi.

"Minu hollandlasest mänedžer käis täitmata lepingutingimustest Pohlakuga korduvalt rääkimas, viimati juulis, aga tulemusteta. Lubati igasuguseid asju, aga neid lubadusi ei täidetud. Augustis ütles Pohlak, et ta ei räägi enam minu agendiga," sõnas Pijpers.

Tema arvates on parem, kui ärikõnelusi viib läbi kolmas osapool ehk mänedžer. "Vanad lubadused peavad enne uusi lepinguid täidetud olema. Ma ei nõudnud palka juurde, ma olin nõus seniste tingimustega, kui kõik eelmised täidetakse."

Nüüd loeb ta ajalehtedest, et temaga lepingut ei pikendata, sest rahvusmeeskonna tulemused on viletsad. "Ma loen sellest ajalehtedest. Keegi pole minuga sellest rääkinud," kinnitas peatreener. "Mul on tunne, et püütakse konflikti tekitada."

Ajalehed on hollandlasest treenerile selleks kohaks, kust ta saab oma tuleviku kohta rohkem teada kui klubist või alaliidust.

Pijpers jääb treenerite konverentsilt eemale

Esmaspäeval peaks Pijpers olema Stockholmis rahvusmeeskondade peatreenerite konverentsil. Ta registreeris end sinna. Kutse oli personaalne. Siis helistati talle ja küsiti, miks ta ei osale. Pijpers vastas, et kavatseb küll osaleda ja on end registreerinud. Selgus, et jalgpalliliit on saatnud konverentsile kirja. "Mul on faks, mis on tõesti Eesti jalgpallile häbiks," ütles Pijpers.

Kirjas seisis, et kuna Eesti Jalgpalli Liidu ja Arno Pijpersi vahel sõlmitud leping lõpeb novembris ning seda lepingut ei otsustatud pikendada, siis sõidavad sinna konverentsile treeneri assistendid, mitte peatreener.

"Esmaspäeval teavad kõik Euroopa rahvusmeeskondade treenerid, et minu leping lõpeb," rääkis Pijpers. Samas on ta endiselt rahvusmeeskonna treener kuni lepingu lõppemiseni. "Võiks ju öelda, et mis tahes meeskonna treener ei või seal osaleda, sest kunagi tema leping lõpeb," lausus Pijpers, kes esmaspäeval Stockholmi ei sõida.

Konflikt on tema jaoks võtnud rahvusvahelised mõõtmed. "Konflikt ei ole absoluutselt vajalik," arvas hollandlane. Ta ei väsi rõhutamast, et elab Eestis, mis on vaba ja demokraatlik riik.

"Kui midagi ei sobi, mu juuksed on alaliidu jaoks liiga hallid või muu ei meeldi, siis tuleb sellest minuga rääkida," ütles treener. "Ma teen ise oma otsuseid. Mind ei saa selleks sundida. Kui öeldakse, et rahvusmeeskonna tulemustega ei olda rahul ja see on põhjuseks, siis ma lähen ise."

Raske ettevalmistusperiood

Eelmisel aastal plaanis Pijpersi perekond Kaberneeme taga tüki maad osta ja sinna vanamoodsa eesti stiilis maja ehitada, et põhjalikult kanda kinnitada. "See oli meie jaoks nagu unistus," lausus treener. Nüüd pole ta kindel, kas tal kahe kuu pärast siin töödki on.

"Tundub, et pean alaliidult küsima, kas ma võin kauemaks Eestisse jääda või mitte, aga ma otsustan seda ise," sõnas Pijpers. "Mulle ei meeldi, et teised inimesed teevad otsuseid minu eest. See ei käi nii. Tundub, nagu peaksin põlvili paluma minema, et mu lepingut jätkataks."

Pijpers tegi rahvuskoondisele kevadsuveks väga tiheda ettevalmistusprogrammi. "See oli minu idee ja arstide-treenerite meeskonna idee, et valmistume väga tõsiselt septembris-oktoobris – novembris saabuvateks olulisteks kvalifikatsioonimängudeks," lausus ta. "Ainult kõrgeid eesmärke seades on võimalik edu saavutada."

"Need polnud lihtsad mängud," märkis treener. "Tšehhide vastu mängides oli üks neid päevi, kus ei saanud kasutada välisklubides töötavaid eesti mängijaid, polnud rahvusvaheline mängupäev. Kui Reimi poleks olnud, siis oleks meeskonna keskmine vanus olnud 22–23 aastat."

Pijpers: siin on palju teha

Pijpersi arvates on meeskond ja mängijad Eestis kõvasti arenenud. "Siin on palju teha. Kahju, et selle arengu ajal tahetakse mind peatada," ütles ta.

FC Floraga on olnud Pijpersil peatreenerina ka paremaid aegu. Paljud mängijaid on müüdud edasi ning olemasolevate meestega meistritiitlit hoida polegi nii lihtne. Pijpers ei ole kindel, kas ühes nii väikeses riigis peaks rahvusmeeskonna ja klubi treener üks ja seesama isik olema.

"Ma arvan, et seda peaks tulevikus muutma, see oli ka minu soovitus," ütles ta. "Selge, et pole kerge olla korraga klubi ja rahvusmeeskonna treener."

Pijpers võrdleb klubi ja jalgpalliliidu juhatust marionettnukkudega, kellest osal pole ühtki oma ideed ega mõtet ning kes on lihtsalt nöörist tõmmata.

"Eesti on väike jalgpallimaa," ütles hollandlasest treener. 1,5 miljoni elanikku tähendab, et näiteks Hollandil on andekaid mängijaid valida kümme korda suurema rahvaarvu hulgast. "Minu jaoks pole see kunagi probleem olnud," sõnas ta. "Eestis on maailma parima distsipliiniga mängijad."

"Mul on ambitsioon midagi teha," kinnitas treener. Tema arvates on Eestis puudu teadmistest, personaalsusest ja julgusest asju välja öelda. "Kui ma ütlen midagi kriitilist, siis tundub kõigile, et see on kohe konflikt," sõnas ta. "Kui kellegagi koos töötad, siis pead suhtuma kriitiliselt, kui soovid, et nad paremuse poole areneksid."

Mis saab edasi?

"Maailmas on küllaga tööd," vastas treener. "Ma ei kavatse siia istuma jääda nagu keegi, kes kardab elu. Kui ma Hollandisse tagasi lähen, siis ilmselt paari nädalaga leian tööd."

Üks Pijpersi sõber kavatseb Himaalajasse ronima minna ja kutsub teda baaslaagrit korraldama. "See on väga lähedane jalgpallimeeskonna töö organiseerimisele – paljud inimesed töötavad koos, toetamaks neid väheseid, kes tippu ronivad," selgitas Pijpers. "Ma olen väga uhke, et ta minult seda palus."

Faktid:

Arno Pijpers

Mängija karjäär:

1978 – 1983 FC Papendrecht (amatöörliiga)

1970 – 1978 Feyenoord Roterdam

Treeneri karjäär:

Alates 5.11.2000 FC Flora Tallinn peatreener

Alates 5. 11. 2000 Eesti Jalgpalli Liit; A - koondise peatreener

1997 – 2000 Hollandi Kuninglik Jalgpalli Liit; arengudirektor; Alla-21-aastaste noortekoondise abitreener, alla 16-aastaste noortekoondise peatreener

1994 – 1997 Feyenoord Roterdami piirkondlik treener

1988 – 1994 Hollandi Kuninglik Jalgpalli Liit; Alla 13-,14-,15-,16-aastaste koondise projektijuht-treener; alla 14-,15-,16-aastaste koondiste abitreener

1983 – 1987 Olympia Gouda

Saavutused treenerina:

2003 Eesti meister FC Flora Tallinnaga

2002 Eesti meister FC Flora Tallinnaga

2001 Eesti meister FC Flora Tallinnaga

2000 III koht alla 16-aastaste Euroopa meistrivõistlustel Hollandi noortekoondisega