VAR ja varjend võtsid oma aja: Ukrainas kestis kõrgliigamäng neli ja pool tundi
Ukrainas käib endiselt sõda Venemaa sissetungi vastu, kuid jalgpalli mängitakse riigis juba teist hooaega kõrgliigatasemel edasi. Paraku pole see ohutu tegevus ja kohtumised võivad venida väga pikaks, nagu juhtus Dnipro-1 ja Oleksandrija vahelise mänguga. Ava- ja lõpuvile vahele jäi seal nimelt enam kui neli ja pool tundi.
Esmaspäeva õhtul Dnipro Arenal peetud kohtumine algas plaanitust 15 minutit hiljem, sest linnas kõlasid õhuhäiresireenid. Kui pall lõpuks mängu pandi, läks kodumeeskond 34. minutil juhtima, aga teise poolaja alguses lahkusid mängijad sireenide kõlades taas väljakult. Kui jätkati, suutis Oleksandrija viigivärava lüüa, aga selle tühistas VAR ja järjekordne õhuhäire sundis mängijad uuesti varjuma.
Kohtumise lõpp oli peaaegu käes, ent vaid minut enne aja täistiksumist kõlasid sireenid taas. Seekord tuli asjaosalistel varjus püsida tervelt poolteist tundi, enne kui väljakule naasti ja kohtumisele punkt pandi. Kohaliku aja järgi kell 17.15 alguse saanud kohtumise lõpuvile kõlas veidi enne kella 22 täitumist. Vähemalt võis kodumeeskond Dnipro rõõmustada, sest 1:0 võit aitas neil hoida kõrgliigas teist kohta.
"Me pole saanud pikalt korralikku mängu pidada ja lõpp võinuks olla kehv, aga tahtsime kindlasti mängu ära mängida. Muud eesmärki polnud kui võit," vahendab BBC kodumeeskonna kaitsja Eduard Sarapõi sõnu Dnipro kodulehele.
Ukraina kõrgliiga kinnitas, et ametlikult neli tundi ja 36 minutit kestnud mänguga ületati eelmise hooaja rekord. Siis kestis Lvivi Ruhi ja Harkivi Metalisti mäng neli tundi ja 27 minutit. Mõistagi oli ka toona venimise põhjus sama - pidevad õhuhäired.
Dnipro oli pärast Venemaa sissetungi sunnitud kolima Lääne-Ukrainasse, kuid alates septembrist peetakse kodumänge taas Dnipropetrovskis. Kuigi rinne jääb linnast eemale, tabas vaid päev enne kohtumist linna õhurünnak, milles hukkus üks elanik.
Tipp on tasavägine, esiliiga võitja jahib liidrikohta
Kui 2022. aasta kevadel pandi Ukrainas jalgpall sõja puhkemise tõttu mõistetavalt seisma ja hooaja 2021-22 eest tiitlit välja ei antudki, siis mullu augustis lükati uus hooaeg taas käima ja 30 vooru järel krooniti 14. korda riigi meistriks kodumänge Kiievis pidav Donetski Šahtar. Hõbemedalid said kaela Dnipro mängijad, pronks kuulus Luhanski Zorjale. Tänavu on meeskonnad jõudnud pidada 10 kuni 13 kohtumist ja tabelitipp on ülimalt tihe - neljandat kohta lahutab esimesest vaid kolm punkti.
Liider on vaid tänu paremale väravate vahele Krõvõi Rih, neile järgnevad Dnipro, Žõtomõri Polissja ning tiitlikaitsja Šahtar, kellel on kolm punkti liidritest vähem, aga kaks mängu varuks. Eelmisel hooajal seitsmenda koha saanud Krõvõi Rihi kõrval on tipus suurim üllataja Polissja, sest tegu on kõrgliiga uustulnukaga.
Eelmisel hooajal esiliiga võitnud meeskonda juhendab siiski nimekas mees, Ukraina U19 koondise 2009. aastal Euroopa meistriks viinud Juri Kalitvintsev, kes on töötanud ka Ukraina koondises Oleg Blohhini abitreenerina ja seejärel ajutise peatreenerina. Teravaimast tipust on viimaste aastatega seevastu veidi taandunud Ukraina kuulsaim klubi Kiievi Dõnamo. Liidritest jääb eelmise hooaja neljas meeskond praegu maha 11 punktiga, kuigi neil on ka kolm mängu vähem peetud.
Riigi üldist jalgpallielu iseloomustab see, et võrreldes eelmise hooajaga on nii mõnigi klubi saanud sarnaselt Dniprole tagasi päriskoju kolida, ent valdavalt mängitakse ülejäänud Ukrainast ohutumateks piirkondadeks hinnatud Kiievis ja pealinna lähiümbruses, Lvivi oblastis ja Taga-Karpaatias. Meeskondadel on õigus pidada kodumänge ka väljaspool neid piirkondi, aga selleks peab neil olema nii kohaliku sõjaväeringkonna kui ka vastasmeeskonna nõusolek.
