Kommentaarid 11
Samuti on ääretult kurb /@no thanks/ poolt välja toodud kommentaar. Dmitrjevi osas küll ei nõustu sinuga, aga pildi maalib korrektse - Liivak ja Ojamaa hoitakse lihtsalt eemal samas, kui mingi Alliku ja Gussev saavad platsil lolli mängida.
Ääretult kahju kuidas Pohlaku isiklikud otsused meie jalkat jätkuvalt sohu suunavad.
Tulemusi ei ole (enamik nendest võitudest on sõprusmängudest ja koondis on suutnud ka nii Gilbaltari kui San Marinoga viiki mängida - mis on omaette suursaavutus, arvestades nende meeskondade tasemeid ja mängijate valikut, ja väravate löömine on pea-aegu olematu, koondis on terve meeskonnaga kaitses ning mängijad, kes koondisesse kutsutakse või kellele võimalus debüüdiks antakse, on mängijad kes on juba üsna kõrge vanusega või mängijad kellel eriti kas taset, kiirust või tehnikat ei ole, aga saavad kutse sellepärast, et neil on tahtmist väljakul ringi joosta [olenemata kas sellest mingit kasu on või kui palli saavad, selle kohe kaotavad või ei tea mis sellega edasi teha ning tihti uuesti tagasi söödavad ja sellega rünnaku võimalused tihti ära raiskavad] ning kaitsjaid aidata või pikki palle püüda), aga areng on küll - kuigi see on koondise taseme taandareng.
See 4. tugevusgrupis viibimine on tänu Tarmo Rüütli edukale juhendamisele (kus ta koondise EM-i playoffideni viis ja 2-2 viigi Hollandiga tegi, mis oli veidi enne Pehrssoni koondise juhendamise üle võtmist ja kus oleks kui ei oleks mängu lõpus Hollandile üsna kerget penaltit antud Eesti võib-olla isegi 2-1 võitnud), Pehrssoni ajaga on koondis pidevalt FIFA edetabelis langenud (Pehrssoni juhendamisega on koondis ligi 20 kohta langenud) ja koondis jäi napilt 4. tugevusgruppi püsima (1 kaotus või isegi viik ja mõne paar kohta tagapool asuva koondise võit oleks koondise 5. tugevusgruppi langetanud).