Lapsed värvisid Lilleküla punaseks (galerii!)
Kes sattus eile päeval Lilleküla jalgpallistaadioni ümbrusse, kohtas seal sadu ja sadu punastes särkides ringi sibavaid lapsi. Tegemist oli jalgpalliliidu suvelaagrite projekti tänavuse lõpuüritusega.
Üle riigi peetavad jalgpallilaagrid 6-11-aastastele lastele püstitasid järjekordse osavõturekordi, tuues sel aastal kokku üle 1500 tulevikumehe ja -naise.
Eesti-Poola sõprusmängu eel sõidutati laagrilapsed koos treeneritega kokku pealinna, kus hõivati enda alla A. Le Coq Arena esine, kunstmuruväljak ja harjutusväljakud.
Kirsiks tordil oli laste jaoks kohtumine treeningule saabunud koondislastega, kes sattusid kiiresti laste piiramisrõngasse ja jagasid autogramme nii paremale kui vasakule.
Kogu selle näilise kaose keskel võis silmata kollases särgis endist koondislast Teet Allast, kes alustas sel aastal jalgpalliliidus tööd noorteprojektide koordinaatorina ja on ka suvelaagrite projektijuht. Allasel olid käed-jalad tööd täis, kuid temagi leidis aega soovijatele autogrammide jagamiseks ja andis ka Soccernet.ee-le põgusa intervjuu.
Tead Sa, kui palju siin lapsi koos on?
Ikka tean. 650 last ja koos treeneritega 720 inimest.
Saan ma õigesti aru, et see on suvelaagrite kahest suurest üritusest teine ehk viimane?
Jah, see on niiöelda suve lõpulaager, augustikuu laager. Juunikuu laagris oli 50 last vähem, kahe laagri peale kokku 1220 last. Ma arvan, et see on hea saavutus. Tore on näha seda, et vanemad mõtlevad selle peale, et oma lapsi liikuma panna, kodust arvuti tagant laagrisse tuua ja anda neile võimalust jalgpalliga tutvuda. Eelkõige ongi see ju mõeldud lastele, kes muidu jalgpalli ei mängi. Aga juba on laager nii populaarne, et treenerid panevad ka jalkapoisse siia kirja.
Selle üritusega saab siis projekt selleks aastaks läbi. Kuidas hindad, kuidas jääd rahule?
Väga hästi, sest kogu aeg on see asi kasvanud. Mingi hetk tekib võib-olla see piir, et ei ole lihtsalt piisavalt inimesi - mitte lapsi, vaid treenereid. Treenerid on litsentseeritud ja sel aastal oleme rohkem kaasanud ka kohalikke treenereid sealt, kus me neid laagreid teeme, et nad saaksid kogemusi ja järgmisel aastal oleks lihtsam organiseerida. Ma arvan, et ca 1500 juures tekib inimressursiga raskuseid.
On tulnud mõnele lapsele ära ka öelda?
On ikka, sest paljud ärkasid viimasel minutil ja muidu oleks veel rohkem olnud. Aga võib-olla ei jõudnud reklaam lihtsalt paljudeni kohale. Arvan, et tulemus on ikkagi suhteliselt hea. Ja ka ilmaga on vedanud - kui eelmine nädal vihma sadas, siis hoidsin pöialt, et see nädal ei sajaks, ja nüüd ongi õnneks selge taevas. See on väga tähtis laagrite juures, et saaks kõik realiseerida. Aga ise olen väga rahul. Mulle meeldib, et lastel nägu särab ja nad saavad täna Eesti koondislastega kohtuda.
Oled esimest aastat selle töö peal. On Sul mingisugust võrdlust eelmiste aastatega peale osavõtjate arvu?
On ikka. Nii palju kui olen ise juhtunud neid laagreid nägema, siis minu arvates on kvaliteet aina paremaks läinud. Väga palju toredaid toetajaid on juurde tulnud ja tagasiside vanematelt on hästi hea. On ka väikeseid prohmakaid, aga need sumbuvad lõpuks ära ja kui laagrid läbi, siis saab kõik ilusasti klaariks.
Populaarsuse kasv teeb rõõmu. Olen püüdnud laagrite hinda säilitada, et see ei oleks liiga kallis, vaid kõigile jõukohane. Samas ei saa seda ka tasuta teha, sest selle sees on ju ekskursioonipäevad ja muu - näete isegi, et lastel vormid seljas. Püüame kõiges natuke juurde panna.
Kuidas Sulle endale töö meeldib? Pakub see piisavalt väljakutseid?
Eks ta alguses oli raske, aga nüüd olen juba ära harjunud ja läheb aina paremaks.
Järgmisel aastal jätkad ka?
Ma arvan küll. Ei-ei, ma olen selles kindel.