Hollandi meedia materdab halastamatult rahvuskoondise peatreenerit Frank de Boeri, kes on EM-i eelsetel pressikonverentsidel saanud hakkama mitme kummalise apsuga. Viimati ajakirjanike ette astudes rääkis ta neile mängijast, keda EM-ile sõitvasse koosseisu isegi ei valitud.

Vastuseks pinnimisele, miks ta ei lisanud nimekirja ühtegi puhast paremäärt, sõnas de Boer: "See pole probleem. Seal võib mängida ka Queensy Menig." Iseenesest oli tegu hea vastusega, sest Twente ääreründaja oli lõppenud hooajal tõesti heas hoos, lüües Eredivisies kaheksa väravat. Ainult et ... Queensy Menig ei kuulu EM-iks üles antud mängijate sekka.

De Boeri vastusest tummaks löödud ajakirjanikud taipasid alles hiljem kaaluda võimalust, et peatreener pidas silmas hoopis koondisesse kuuluvat Quincy Promest, kuid oma mängijate nimede segiajamine jätab de Boerist siiski mõnevõrra kummalise mulje. Hollandi ajakirjandus on Ajaxiga neli korda meistriks tulnud, ent seejärel nii Itaalias kui ka Inglismaal põrunud peatreeneri suhtes olnud kogu aeg kriitiline, seda enam pärast äsjast maavõistlust Šotimaaga, kus 2:2 viik päästeti alles lõpuvile eel.

Ka eelmisel nädalal rääkis de Boer pressikonverentsil juttu, kus faktid olid segamini nagu puder ja kapsad. Küsimusele, kas ta ei muretse Donny van de Beeki mänguvormi pärast, sest poolkaitsja ei kuulunud lõppenud hooajal Manchester Unitedis kaugeltki põhimeeste sekka: vastas de Boer: "Kas olete näinud, kui palju minuteid ta mängis? Ta kuulub selles arvestuses koondises kuue-seitsme parema mehe sekka."

Ajakirjanikke kulme kergitama pannud väite tausta uurides selgus, et de Boer võttis oma jutu laest. Van de Beek mängis sel hooajal Unitedi särgis 1456 minutit - sellest vähem sai kirja vaid pikalt vigastusega eemal olnud Manchester City keskkaitsja Nathan Ake. Võrdluseks olgu välja toodud, et kolm kõige rohkem minuteid kirja saanud hollandlast olid klubihooajal Frenkie de Jong (Barcelona, 4492 minutit), Ryan Gravenberch (Ajax, 3946 minutit) ja Georginio Wijnaldum (Liverpool, 3922 minutit).

Küll aga on selles edetabelis kuuendal real Ajaxi poolkaitsja Davy Klaassen, mis pani kriitikuid taas küsima: kas de Boer ajas ka siinkohal sarnase eesnimega mängijad lihtsalt sassi? Tagatipuks on van de Beeki mänguaeg olnud lõppenud hooaja jooksul niivõrd kuum teema, et Hollandi-suguse koondise peatreener lihtsalt ei tohiks sellist eksiarvamust omada. Samuti tekitab küsimusi de Boeri taktikavalik, sest kohtumises Šotimaaga proovis ta avapoolajal hollandlastele mitteomast 3-5-2 asetust, naasis teiseks poolajaks aga 4-4-2 süsteemi juurde.

"Mõni meist on kolme keskkaitsjaga asetusest mänginud, teised jällegi mitte. Näiteks ma ise olen selles formatsioonis vasakpoolne keskkaitsja ega ole seal varem kunagi mänginud. See nõuab harjumist," sõnas Juventusesse kuuluv Matthijs de Ligt mängujärgsel pressikonverentsil otsekoheselt. "Et EM-il tulemuseni jõuda, tuleb kindlasti õige taktika valida."

Koondisest välja jäänud mängijatega vestelnud ajakirjanikud on välja toonud veel ühe de Boeri valeväite: ta sõnas, et helistas lõppnimekirja selgumisel kõikidele eelvalikus olnud meestele, kuid leidub mängijaid, kes seda eitavad. Tormi veeklaasis tekitas ka väravavahi Jasper Cillesseni juhtum. Pikaaegne koondislane haigestus koroonaviirusesse, kuid de Boer lubas sellest hoolimata, et ta saab tervenemise ja isolatsiooni lõppemise järel koondisega liituda. Kõigest paar päev hiljem tõmmati Cillesseni nimi aga EM-ile sõitjate seast maha.

EM-finaalturniiril kuulub Holland samasse alagruppi Ukraina, Austria ja Põhja-Makedooniaga.