Kui Eesti koondis ise lähiaastatel väga hästi mängima ei hakka, siis Euroopa suurriikide meeskondi varsti enam Tallinnas näha ei pruugi. UEFA võttis nimelt vastu otsuse, et pärast 2028. aasta EM-i jaotatakse koondised mitte ainult Rahvuste liigas, vaid ka valiksarjades tugevuse järgi eri tasanditele.
UEFA värske reeglimuudatusega saavad oma tahtmise tippkoondised, kes on aastaid kurtnud, et San Marino, Gibraltari ja Andorra suguste väikeriikidega mängimine ning nende (enamasti) suurelt alistamine on tiheda mängudekalendri juures ebavajalik. Sestap rääkis ka UEFA president Aleksandr Ceferin pressiteates "dünaamilisemast võistlussarjast" ning "ebavajalike kohtumiste eemaldamisest", rõhutades samas, et "kõigile koondistele jääb alles võrdne võimalus MM-ile kvalifitseerumiseks".
Hetkeseisuga meenutab uus süsteem paari aasta tagust aega, kui muudeti Meistrite liiga ja Euroopa liiga turniirisüsteemi ning loodi nende kõrvale Konverentsiliiga. Tugevusgruppide kirjeldused ja skeemid tekitavad segadust, ent kui meeskonnad tegelikkuses tabelitesse kantakse, saab pilt palju selgemaks. Samas kaob minevikku põhimõte, et valikmängudes kohtuvad kõik meeskonnad kodus-võõrsil põhimõttel.
- Valiksarjad
Olemuslikult kõige olulisem muutus puudutab EM- ja MM-valikmänge, kus hakkab alates 2029. aastast olema kaks liigat. Esimeses ehk tugevamas liigas on 36 ning teises 18 koondist. Tipmises liigas moodustatakse kolm 12-liikmelist alagruppi ning võistluste formaat on sisuliselt samasugune nagu praegu UEFA klubivõistlustel - iga koondis mängib kuue erineva vastasega.
Teises liigas moodustatakse kolm kuueliikmelist alagruppi, mille sees tekitatakse omakorda tugevusrühmad. Iga koondis peab kuus mängu, ent sama tugevusrühma vastasega mängitakse kaks korda ja teistega ühe korra.
Esimese liiga alagruppide võitjad pääsevad otsa finaalturniirile. Sinna on võimalik jõuda ka teise liiga kaudu, kuid siis tuleb olla esmalt edukas oma liigas ning seejärel sõelmängudes esimese liiga koondiste vastu. Praegust Rahvuste liiga jaotust vaadates tõmmatakse kahe uue tasandi vaheline tugevuspiir sisuliselt C-tasandi alagruppide võitjate järelt - nii jääks hetkeseisuga esimesena "joone alla" ehk teise liigasse näiteks Soome, rääkimata kõigist Balti riikidest.
Lihtsustatult - kui Eesti koondis tahab ka edaspidi võõrustada Lillekülas Norrat ja Itaaliat, rääkimata Hispaaniast või Prantsusmaast, tuleb mängida senisest märksa paremini ja kerkida Euroopa 36 parema jalgpalliriigi sekka. Kui sinna ei pääseta, tuleb leppida mängudega 18 tagumise seas ehk omasuguste vastu ning valiksarjad meenutaksid vastaste mõttes seniseid Rahvuste liiga tsükleid.
Tõsi, kui seal edukas olla, avaneb võimalus pääseda play-off'i ja seal mõni tippkoondis vastaseks saada, ent tugevaimad meeskonnad, kellel on tõenäosus tipmisel tasandil oma alagrupp võita, jäävad ikkagi käeulatusest välja. Samuti pole kindlust, et play-off mäng peetaks just koduväljakul.
- Rahvuste liiga
Rahvuste liigas, kus praegu on neli tasandit, hakkab neid 2028. aastast olema kolm. Igal tasandil on 18 koondist ning kõigil kolmel tasandil moodustatakse kolm kuueliikmelist alagruppi, kus iga koondis mängib viie erineva vastasega. Ka siin kehtib sama põhimõte nagu valikmängudes ehk sama tugevusrühma vastasega mängitakse kaks korda (kodus-võõrsil) ja teistega korra (kodus või võõrsil).
Muus osas jääb süsteem sisuliselt samaks nagu praeguses Rahvuste liigas. Alagrupimängude järel jätkavad A-liiga kaheksa paremat veerandfinaalides ja selgitavad lõpuks Rahvuste liiga võitja, kõigi liigade peale kokku 24 koondist peavad liigadevahelisi üleminekumänge. A- ja B- liigast kukub otse välja iga alagrupi viimane, B- ja C- liigast tõuseb iga alagrupi võitja aga otse astme võrra kõrgemale.
Valiksarjades osalevad seejuures ka finaalturniiride korraldajad, ehkki neil on pääs sinna automaatselt tagatud. Nimelt moodustub tulemuste põhjal kõikide riikide asetus järgmiseks Rahvuste liiga hooajaks. UEFA sõnul mööduvad järgmised paar kuud süsteemi peenhäälestuseks ning kui kõik sujub, on kavas see septembris toimuval UEFA täitevkomitee koosolekul lõplikult heaks kiita. Selleks ajaks koostatakse ajakirjandusele ka uue süsteemi põhjalikum esitlus.
