Pärast 2028. aasta EM-i mängivad ka meeste koondised valiksarju tugevusgruppides. Praeguse seisuga jääb Eesti tummisemast supist välja ning suuri koondisi Lillekülas tervitada ei saaks. Peatreener Jürgen Henn vaatas otsa mündi mõlemale poolele.
UEFA otsustas reformida ka meeste valiksarju, viies heitluse nii EM-i kui MM-i nimel kahele tasandile. Kui naiste koondised on juba mitu aastat mänginud kui kolmetasandilist Rahvuste liigat, siis meeste puhul löödi punt kaheks: paremad 36 koondist pallivad omakeskis ja ülejäänud 18 teises. Kuna Eesti on praeguse seisuga 44. kohal, tuleks tulevikus suu puhtaks pühkida nii Itaaliatest kui Norradest.
Eesti meeste koondise peatreener Jürgen Henn tajub UEFA muudatuse mõlemat tahku hästi. "Peamine pluss ilmselt on see, et tulevikus mängitakse tasemelt võrdsete meeskondadega, mis tähendab võrdsemaid ja tasavägisemaid mänge ja suuremat tõenäosust punkte võtta. See loob selgema ja realistlikuma tee eduni," arutles ta Soccernet.ee küsimuse peale.
"Miinus on kindlasti see, et väiksemad riigid võivad jääda nii-öelda oma mulli, sest puudub regulaarne võrdlusmoment absoluutsete tippudega," lisas ta teisest küljest. Näiteks Henni enda ametiajal on Eesti kohtunud kahe tänavu MM-ile sõitva koondisega – Norra ja Rootsiga –, aga ka napilt joone alla jäänud Itaaliaga. Kui norrakaid õnnestus Lillekülas 0:1 peal hoida, siis teised matšid kaldusid korralikult tippvastase kasuks.
Asi pole aga pelgalt tulemustes, kuigi see on punktimängude peamine eesmärk, vaid laiemas väärtuses. Mäletatavasti kandis Norraga peetud haarav kodumäng koondist ja selle fänne veel kuid, mis sest, et tabelisse läks kirja ümmargune null. Või kuna Rauno Sappinenil õnnestus ära kasutada Gianluigi Donnarumma praak, sai tippvahi kallal hiljem pisut võtta ka mõne Manchester City kohtumise raames.
"Iga mängija, treeneri ja fänni jaoks on ju "suured mängud" need, mis tekitavad elevust ning toovad inimesi staadionile. Kui kaob võimalus näha absoluutset tippjalgpalli ja tippmängijaid, siis ilmselt kaob ka tükike seda erilist atmosfääri, mis selliste mängude ümber on, ja sellest on kahju," nentis Henn. "Teistpidi peaks kaasnema sportlik stabiilsust ka mängulises mõttes, sest vastased on ühetaolised ja see võimaldab arendada kindlamat mängujoonist," saab peatreener jällegi rõõmustada ka.
Selge on see, et tippkoondisega mängimisele lihtsalt valget lippu ei lehvitata. Henn kinnitas, et 2030. aasta MM-i valikmängudeks 36 parema sekka pääsemine on koondise strateegiline eesmärk. Samas ta rõhutas, et vastutus ei lasu vaid Sinisärkidel või alaliidul, aga tööd tuleb teha igal astmel.
"Näen, et see peab olema kogu Eesti jalgpalli ühine pingutus. Koondise edu sõltub otseselt meie mängijate individuaalsest kvaliteedist ja koduse A. Le Coq Premium liiga intensiivsusest. Kui tahame sellesse seltskonda murda, peame tõstma oma igapäevast taset klubijalgpallis – see on vundament, millele saab koondise edu rajada," sõnas Eesti meeste koondise peatreener Jürgen Henn.
