Eesti naiste koondis on Rahvuste liigaga niivõrd-kuivõrd eduka tutvuse ära teinud - hooaega alustati ju punktiga - kuid nüüd tuleb juba edasi minna. Rahulikuma meele ja kaitsvama plaaniga.

• Vaata ka Liisi Troska galeriid mängueelsest treenigust siit või artikli lõpust.

Koondis on teinud teadlikult tööd selle nimel, et värskelt alanud Rahvuste liigaks oleksid kered ja mõistused täpselt valmis. Kui aprillis kohtuti Malta ja Ukrainaga, kes on FIFA edetabelis vastavalt 86. ja 33. kohal, siis suvel pisteti kahel korral rinda 64. pulga hõivanud Türgiga. Ikka selleks, et mõista, kuidas pallivad väheke vingemad vastased.

Ja kokkuvõttes ei saa kurta, sest kõik need matšid andsid midagi selleks sügiseks juurde. Rõhk jäi pigem kaitsefaasile, sest ei saa öelda, et need mängud ülemäära palju vastase poolel lustimist tõid. See-eest oligi hea üle käia üleminekuid ründesse ja harjutada, kui täpsed passid peavad ikka olema, et rahvusvahelisel tasemel kaaslased üles leiaks. 

Häid näiteid jagus, sest aprillis lõi Liisa Merisalu Annika-väärilise värava Maltale. Juulis suudeti Lisette Tammiku ja noorukese Katrin Kirpu tabamustest Türgilt 2:2 viik kätte saada. Kuigi tegemist polnud punktimängudega, siis taskud topiti täis hoopis enesekindlust ja -usku. Selle olulisust on Sirje Kapper ja Anastassia Morkovkina oma ametiaja esimesest päevast toonitanud.

• Esiväravavaht Karina Kork: teame, mida oskame. Nüüd on vaja seda Iisraelile näidata

Kui vaatame tagasi eelmisele aastale, mis oli Kapper-Morkovkina tandemi jaoks esimene, siis saab tunnistusele kirjutada uhke viie. Kuna võimsalt Prantsusmaalt saadi 0:9 lüüa ja selliselt, et kaks pallurit põlesid totaalselt läbi ja teenisid punased kaardid, siis viie kõrvale plussi ei lähe. Teatav kriitikameel peab säilima, ja midagi peab tulevikku ka jätma.

Need heietused viivadki meid punkti, kus treeneritel ja mängijatel on uus tõestamiskoht. Tuleb näidata, et mullune edu rajati kindlalt laotud vundamendile, mille otsa tuleb midagi uhket. Aga, et ehitisest saaks säärasel kujul asja, tuleb iga natukese aja tagant midagi uut juurde klopsida. Töö ei tohi seisma jääda - naiste vutt nõuab pidevat arengut, nägime seda ju ka suvisel MM-il. Teisalt, usutavasti tahavad ka Sinisärgid ise seda latti kogu aeg pisut kõrgemale nihutada.

Avamäng Kasahstaniga - oli ja nagu ei olnud ka

Kindlasti pole tervislik jääda heietama ja midagi taga nutma, aga kui nüüd korraks veel vaadata reedele tagasi, kui Kasahstaniga 0:0 viiki lepiti, kiirgab hingest pettumust. Tulemus polnud ju see, mida vutirahvas ootas, sest eelmisel aastal võeti praktiliselt selle sama koondise üle põhimõtteliselt samade mängijatega 4:2 ja 2:0 võidud.

Ja ka mängus oli näha mingisugust krampi ja otsuseid, mida neilt mängijatelt enam ei ootaks. Kogemust, eriti ka rahvusvahelisel tasemel, on ju kamaluga. Oli see tõepoolest avamatši närv ja ka mõneti teadlikult oma õlule laetud ootused, mis tegid oma töö ja võtsid osa tavapärasest voolavusest ära? 

"Saan mängijatest aru. Turniiri avamängus on loogiline, et mängija teab oma peas, mida tegema peab, aga adrenaliin segab ning keha ei kuula sõna," rääkis Morkovkina uue mängu eel Soccernet.ee-le. "Tegelikult on väga tore, et terve tiim oli üle pika aja ärev. Oleme õigel teel, sest kogu võistkond sai vastutusest aru. Meedia, mängijate pered ja nad ise ootasid tulemust. Aga esimene mäng on möödas, pinget on vähem."

• Eesti naiste koondis ammutab Iisraeli jaoks motivatsiooni maiustest ja rahast, abiks ka salapärane Kodivika

Samast mõttelõngast haaras ka koondise esikinnas Karina Kork. "Meil miskipärast on nii, et akna esimene mäng on raske ja teine tuleb paremini välja. On hea, et avasime kohe Kasahstani vastu punktiarve. Saime sellega pinged maha. Teame, mida oskame, nüüd peame seda Iisraeli vastu näitama," lausus Kork, viidates, et edaspidi peaks ikka libedamalt minema.

Iisrael on paberil tugevam ja kihvtim, väikeste agadega

Ei saa öelda, et Iisrael mingisugune ülisuur vutiriik oleks, kes jagaks teistele muudkui koslepeid. Absoluutselt mitte. Näiteks 2021. aastal kaotati kõik kuus valikkohtumist väravate vahega 31:2.  2022. aasta alguses mängiti kaks maavõistlust Kreekaga, kellega ka Eesti mullu kokku sai, seda MM-valikgrupi raames. Kui Iisraeli matšid lõppesid tulemustega 1:2 ja 2:2, siis Sinisärgid mängisid 1:3 ja 0:3. Samal aastal peetud MM-valikmängudest saadi kolm võitu (nende seas 1:0 Türgi üle) ja kaks kaotust.

Nende võrdluskohtade najal on vast sobiv väita, et Iisraeli kaliiber on pisut suurem, aga mitte võimatult. Poleks see ju ka aus, sest Rahvuste liiga idee toetub sellele, et koondised saaksid omasugustega tasavägiseid vastasseise pidada. Selle najal on lihtsalt ka põnev mõtiskleda, kuidas Eestit 2004. aasta oktoobris 12:1 võitnud Iisrael, kelle jaoks on tegemist läbi aegade suurima võiduga, nüüd samal pulgal on ... 

Muidugi, mängimiseks alles läheb. Sinisärkide plaan on lähtuda selgelt kaitsest, mida kannab üksteise innustamine ja toetamine. Kui naiskond teeb seda, kaitseb distsiplineeritult ja keskendub, on Iisrael võidetav, usub Morkovkina. "Jalgpall on nagu vehklemine. Vastane võib sind pidevalt rünnata, aga kui kaitsed väga hästi ja teed otsustava torke, siis võidad," võrdles ta tabavalt. Ja eks eestlastel on vehklemiskunst veres, ega olümpiamängudelt niisama kuldmedaleid tooda.

Kui Eesti koondis koosneb peamiselt kohaliku kõrgliiga mängijatest, siis Iisraelil tuleb nii mõnigi potentsiaalne "torkaja" hoopis Saksamaalt. Koondise kapteniks on vutihariduse just Saksamaal omandanud ründav poolkaitsja Sharon Beck, kes kannab 2020. aastast Bundesligasse kuuluva FC Kölni särki. Kaks aastat enne seda õnnestus 28-aastasel Beckil istuda ka Saksamaa A-koondise pingil, ent minutid jäid toona tulemata.

21-aastane kaitsja Irena Kuznetsov ja 19-aastane poolkaitsja Noa Selimhodzic mängivad omal ajal tõelisse koorekihti kuulunud Potsdami Turbine'is, tänavu ollakse aga 2. Bundesligas. Treeneritepingile kuulub samuti põnevat potentsiaali: 37-aastane Dana Kerem tegi 2005. aastal oma koondisedebüüdi just Eesti vastu, kusjuures 5:2 võidumängus lõi eestlannade väravad Anastassia Morkovkina.

Iisraeli kahjuks räägib aga tõik, et kogu esimese mängu ärevus on alles ees - matš Eestiga on alles esimene. Miks nii? Esialgu pidi avalahingu rõõm jääma Armeeniale, ent vastasel polnud lendude ärajäämise tõttu võimalik õigeks ajaks kohale jõuda. Nii oli variant lükata kohtumine reedelt laupäevale, kuid see ajanuks sassi Iisraeli koondise lennuplaanid. Nii otsustas UEFA koos koondistega, et mäng peetakse ära novembri-detsembri aknas, kolm päeva enne korduslahingut Eestiga.

***

Eesti ja Iisraeli kohtumise avavile Tartus Tamme staadionil kõlab kell 18, Soccernet TV otseülekanne algab mõned minutid varem.

Omavahelised mängud:

15.06.2016 Iisrael - Eesti 2:0
07.05.2006 Iisrael - Eesti 1:0
21.08.2005 Eesti - Iisrael 2:5
09.05.2004 Iisrael - Eesti 12:1
10.08.2003 Eesti - Iisrael 1:4
04.06.2002 Iisrael - Eesti 3:0
02.09.2001 Eesti - Iisrael 2:5
27.06.2000 Eesti - Iisrael 1:2
19.10.1999 Iisrael - Eesti 2:1

***

26. septembril kell 18.00 Tartus Tamme staadionil

Eesti - Iisrael
Peakohtunik: Lisa Benn
Abikohtunikud: Sian Massey, Sophie Dennington
Neljas kohtunik: Kirsty Dowle (kõik Inglismaa)

Eesti eeldatav algkoosseis:

Eesti naiste koondise koosseis Rahvuste liiga septembrikuu mängudes:

Väravavahid
Karina Kork (23.02.1995) – JK Tabasalu 35/0
Keiti Kruusmann (10.06.2003) – Tartu JK Tammeka 2/0
Victoria Vihman (05.08.2004) – Tallinna FC Flora 0/0

Kaitsjad
Kelly Rosen (23.11.1995) – Tallinna FC Flora 71/1
Siret Räämet (31.12.1999) – Tallinna FC Flora 32/0
Maarja Saulep (09.05.1991) – Tallinna FC Flora 18/1
Kristiina Tullus (12.09.1998)– Tallinna FC Flora 13/0
Eva-Maria Niit (05.02.2002) – Tartu JK Tammeka 9/0
Jessika Uleksin (19.01.1997) – Tallinna FC Flora 4/0
Rahel Repkin (17.06.1998) – Tartu JK Tammeka 5/0
Anette Salei (28.09.2005) – JK Tabasalu 3/0

Poolkaitsjad
Kristina Bannikova (15.06.1991) – Saku Sporting 98/8
Kairi Himanen (11.11.1992) – Saku Sporting 67/4
Mari Liis Lillemäe (01.09.2000) – Tallinna FC Flora 43/2
Liisa Merisalu (15.01.2002) – Tartu JK Tammeka 29/3
Renate-Ly Mehevets (02.03.1999) – Tartu JK Tammeka 18/0
Jaanika Volkov (20.02.2005) – Tallinna FC Flora 11/0
Katrin Kirpu (09.10.2004) – HJK (FIN) 3/1

Ründajad
Vlada Kubassova (23.08.1995) – Tallinna FC Flora 63/10
Lisette Tammik (14.10.1998) – Tallinna FC Flora 60/8
Emma Treiberg (19.11.2000) – Saku Sporting 32/0
Getter Saar (09.11.1999) – Tallinna FC Flora 17/3
Katriin Saulus (05.07.2003) – Saku Sporting 4/0
Kristina Teern (13.11.2004) – Tallinna FC Flora 0/0

Peatreenerid: Anastassia Morkovkina, Sirje Kapper
Väravavahtide treener: Martin Kaalma
Kehalise ettevalmistuse treener: Marten Metsniit
Videoanalüütik: Kätlin Hein
Arst: Liisbet Jalakas
Füsioterapeudid: Laura Ernits, Kai-Riin Tomera
Psühholoogilise ettevalmistuse treener: Laur Nurkse
Fotograaf: Liisi Troska
Mänedžer: Raili-Raine Ellermaa

Iisraeli koondise koosseis kohtumiseks Eestiga:

Väravavahid: Fortuna Rubin (Petah Tikva Hapoel), Lama Ganame (Petah Tikva Hapoel), Marom Keren (Maccabi Hadera).

Kaitsjad: Rania Rashed (Maccabi Hadera), Asia Derksan (Petah Tikva Hapoel), Noam Achtel (Tel Avivi Ülikool), Irena Kuznetsov (Potsdami Turbine, Saksamaa), Shani David (Tel Avivi Ülikool), Itaf Alkisi (Kiryat Gat), Yahli Cohen (Jeruusalemma Hapoel), Meytal Sharabi (Petah Tikva Hapoel).

Poolkaitsjad: Opal Sofer (Kiryat Gat), Marian Awad (Ankara Fomget, Türgi), Vital Kats (SC Braga, Portugal) Noa Selimhodzic (Potsdami Turbine, Saksamaa), Btol Darkhalel (Jeruusalemma Hapoel), Eden Avital (Petah Tikva Hapoel).

Ründajad: Maria Almasri (Tel Avivi Ülikool), Elianna Beard (Kiryat Gat), Sharon Beck (FC Köln, Saksamaa), Hodaya Biton (Maccabi Hadera), Koral Hazan (UDG Tenerife, Hispaania), Rahel Shtainshnaider (Jeruusalemma Hapoel).

Peatreener: Erez Belfer
Abitreenerid: Dana Kerem ja Arik Levi