E T K N R L P
MÄNGUD
UUDISED
EILE
TÄNA
HOMME

Logi sisse

Sotsiaalmeedia kontoga portaali sisenemiseks pead sisestama õige salasõna ja kasutajanime ning nõustuma oma andmete jagamisega Soccernetiga.

Soccerneti kontoga portaali sisenemiseks logi eelnevalt foorumisse sisse ning seejärel kliki portaalis Soccerneti sisselogimisikoonil.

Olles foorumi mobiilivaates, saab portaali tagasi, kerides lehe lõppu ning klikkides "Portaal".

VIDEOKOHTUNIK
2 Link kopeeritud

Videokohtunik | Flora jäi punastega plussi ja miinusesse. Miks pääses Iboro eemaldamisest?

2 Link kopeeritud

Videokohtunikud on hooaja alguses küll tööd saanud, ent olukorrad õigesti lahendanud. Foto: Katariina Peetson / jalgpall.ee

"Videokohtuniku" tänavuse hooaja esimeses osas põikame korraks tagasi Superkarikafinaali, ent luubi all on ka üks punast kaarti väärt jalale astumine ja mitu penalti määramist. Olukordi 1.-3. voorust kommenteerib EJL-i kohtunike juht Hannes Kaasik.

Superkarikafinaalis eksisid kohtunikud kaks korda kaardi määramisel. Flora kaitsja Sander Tovstik ei väärinud teise poolaja alguses eemaldamist, küll aga oleks mängu lõpuminutitel pidanud punase kaardi saama Flora poolkaitsja Vladislav Kreida.

Premium liiga avavoorus näidati punast kaarti Paide Linnameeskonna kaptenile Henrik Ojamaale, kes teenis seejärel vägivaldse käitumise eest distsiplinaarinspektorilt ühemängulise lisakeelu. Tartu Tammeka ja Nõmme Kalju kohtumises tuli kohtunikel kaks korda hinnata, kas on alust penalti määramiseks, neist teist olukorda raskendas väljakul fikseeritud suluseis.

Kolmandas liigavoorus küttis enim kirgi Levadia ja Paide vaheline duell. Mängu lõpuminuteid on nii osapoolte kui ka kohtunike vaatest juba põhjalikult lahatud, ent uurime sedagi, miks ei loetud Levadia kaitsja Victory Iboro pealiigutust Paide ründaja Henri Anieri vastu vägivaldseks käitumiseks.

Hannes Kaasiku kommentaar hooaja kolmele esimesele voorule:

"Hea meel on tõdeda, et Premium liiga esimese 15 mänguga on videokohtunikud väga hästi hakkama saanud. Seda kõike muidugi võimaluste piires, kuna teame, et Levadia-Paide vahelises mängus ületas pall karistuslöögist väravajoone, kuid olukorrale VOR ruumis hinnangut andes puudusid selged ja ammendavad kaadrid. Seega ei olnud olukord kuidagi käsitletav videokohtuniku eksimusena.

Jätkates võimalike eksimustega, on meeldiv tõdeda, et kolme esimese vooruga ei ole toimunud valesid sekkumisi ega ole jäänud ka nõutud sekkumisi tegemata. Seitsmel korral on VAR sekkunud, et pakkuda abi väljakul tehtud või tegemata jäänud otsuse parandamiseks. Kõikidel kordadel on abi ka aktsepteeritud.

Kolmel korral sekkuti ebaausa värava saavutamisel. Kahel juhul oli tegemist värava löönud ründaja vahetu palli ja käe kokkupuutega (1. voorus Flora-United 61. minutil ja 3. voorus Harju-Flora 90. minutil), kus väljakukohtunikul oli olukordi pea võimatu näha ning rikkumised fikseeriti VAR-i abiga.

Ühel juhul oli tegemist selge rikkumisega rünnakufaasis (3. voorus Levadia-Paide 90+5. minut), mille järel tühistati Levadia 3:1 värav ja määrati Paide kasuks karistuslöök. Antud juhul pidanuks küll kohtunik tegema otsuse väljakul, aga päästerõnga ulatas VAR.

Foto: Anna Andreas

Kolmel korral oli sekkumise põhjuseks otsene seos määramata jäänud penaltiga, kus kahel juhul saanuks parema positsioonivaliku ja keskendumisega korrektse otsuse teha ka juba väljakul (1. voorus Tammeka -Kalju käega mängu rikkumine 12. minutil ja 1. voorus Pärnu – Paide 74. minuti jalaviga). Määramata jäänud penaltid korrigeeriti läbi korrektsete VAR sekkumiste. Levadia-Paide mängu lisaminutite penaltiviga oli jällegi väljakukohtunikule väga keeruline hinnata ja VAR olemasolu tähtsus leidis kinnitust.

Lisaks Tammeka-Kalju penalti sekkumisele käega mängu rikkumise eest toimus samas mängus 55. minuti olukorras veel teinegi sekkumine, milles alateemasid oli kaks - penalti ja penaltile eelnenud suluseis. Ka selle olukorra puhul saanuks kohtunik langetada korrektse otsuse juba väljakul, kuid õigluse taastamiseks vajati VAR abi.

Kokkuvõtvalt esines 15 mängu jooksul seitse korrektset sekkumist, millest nelja saanuks vältida. Valesid ega puuduvaid sekkumisi ei esinenud."

1. VAR proovis päästa

Mis mäng? Superkarikafinaal Tallinna FC Flora - Nõmme Kalju FC (1:3) 28. veebruaril
Kuidas ja kes? 54. minutil kukutab Flora kaitsja Sander Tovstik duellis Kalju kaitsja Daniil Sõtšugovi.
Mis otsus? Peakohtunik Martti Pukk näitab Tovstikule punast kaarti. Videokohtunik Joonas Jaanovits kutsub ta ekraani juurde olukorda üle vaatama, ent Pukk jääb algsele otsusele kindlaks.
Mis selgitus? "Flora mängija jääb olukorda selgelt hiljaks ning tabab tugeva jalalöögiga vastasmängijat jalgadesse. Rikkuja tegevuses ei väljendu vägivaldsus, vaid selge valearvestus ajastuses koos vajalikust suurema jõu kasutamisega. Oodatud otsuseks olnuks rikkuja karistamine kollase kaardiga hoolimatu vea eest.

Võitluses palli pärast peab mängija arvestama lähedal asuvate teiste mängijate ohutusega ning alati ei saa palli mängida viisil, nagu oldaks kaasmängijatest ümbritsemata. Kuna piir vajalikust suurema jõu ja ülemäärase jõu kasutamise vahel on õhuke ja veelgi olulisemana hinnanguline, siis punase kaardi otsus väljakul olnuks toetatav, kuid põhjuseks oleks saanud sel juhul olla tõsine viga, mitte vägivaldne käitumine."

2. Kreida jäi punaseta

Mis mäng? Superkarikafinaal Tallinna FC Flora - Nõmme Kalju FC (1:3) 28. veebruaril
Kuidas ja kes? 90. minutil lööb Flora poolkaitsja Vladislav Kreida keskväljal jalgadesse Kalju ründajale Mattias Männilaanele.
Mis otsus? Peakohtunik Pukk karistab Kreidat kollase kaardiga. Videokohtunik Jaanovits jätab otsuse jõusse.
Mis selgitus? "Flora mängijal puudub igasugune soov ning võimalus palli mängida. Ta lööb lihtsalt vastasmängijale tugeva jalalöögiga tagant vastu jalgu. Tegemist on selge vägivaldse käitumisega ning mängija tulnuks punase kaardiga mängust eemaldada.

Kuna kohtuniku eksimus kollase kaardi näol on selgelt väär ja vägivaldsus olukorras selgelt tõendatud, siis pidanuks toimuma VAR-sekkumine. Sekkumist soosinuks ka senine kohtuniku joon vägivaldsete käitumiste tõlgendamisel. Varasema sekkumise tagasi lükkamine ei saa olla mittesekkumise põhjenduseks!"

3. Ojamaa-Kapperi maadlus

Mis mäng? Premium liiga 1. vooru kohtumine Pärnu JK Vaprus - Paide Linnameeskond (3:2) 7. märtsil
Kuidas ja kes? 81. minutil lähevad keskväljal sõlme Paide kapten Henrik Ojamaa ja Vapruse poolkaitsja Sander Kapper, mõlemad kukuvad. Samad mehed olid konfliktis olnud juba 19. minutil, kui Ojamaa haaras hetkeks Kapperil kõrist.
Mis otsus? Peakohtunik Joonas Jaanovits karistab Ojamaa tegutsemist punase kaardiga, videokohtunik Jagnar Jakobson jätab otsuse jõusse.
Mis selgitus? "Mängijad on keskväljal palli pärast võitluses ning Paide mängija kukutab vastase jalaveaga, mille järgneb kohene kohtuniku vile. Vile kõlades jätkab Paide mängija maas lamava vastase suunas liikumist, omamata samal ajal palli mängimise võimalust. Tegevuses astub mängija vastasele jalale, mille väljakukohtunik pahatahtlikuks hindab ning mängija punase kaardiga vägivaldse käitumise põhjusel eemaldab.

Tuletame meelde, et videokohtunik hindab olukordi väljakul langetatud otsuste põhjal ning kuna videokordused ei välistanud võimalikku pahatahtlikkust, siis jäeti korrektselt otsus väljakule ega sekkutud. Sarnane olnuks ootus videokohtunikule ka siis, kui punast kaarti väljakul ei näidatuks.

Kohtunikule algab mäng avavilest ja puhtalt lehelt. Kõik mängus toimunu avaldab aga mõju kohtuniku otsustele, sealhulgas ka mängijate varasemad tegevused. Antud mängu kontekstis on mõistetav, et Paide mängija varasem 19. minuti tegevus avaldas mõju hilisemale 81. minuti eemaldamisele.

Foto: Svetlana Valijeva

"Mis puudutab lisakaristust, siis nende määramise üle otsustab distsiplinaarinspektor vajadusel koostöös distsiplinaarkomisjoniga. Sisendiks on asjaosaliste selgitused ja mänguvideod. Tegemist on eraldiseisva üksusega, kelle eest ei saa mina lisaselgitusi jagada.

Enda kogemusele ja arusaamale toetudes ei järgne lisakaristusi nendele punastele kaartidele, mille põhjuseks on ilmselge väravavõimaluse peatamine ja üldjuhtudel ka tõsise vea sooritamine (siinkohal on määravaks muidugi ka intsidendi tõsidus ja kaasnenud võimalikud vigastused). Vägivaldsete käitumiste puhul on karistus karmim, kuna rikkumine ei ole mänguline, vaid teadlik pahatahtlik tegevus. Sellisel juhul on lisakaristus tavapärane."

4. Kõrgele tõstetud käsi

Mis mäng? Premium liiga 1. vooru kohtumine Tartu JK Tammeka - Nõmme Kalju FC (0:1) 8. märtsil
Kuidas ja kes? 12. minutil tabab pall karistusalas Tammeka poolkaitsja Pavel Marini kätt.
Mis otsus? Peakohtunik Grigori Ošomkov laseb mängul jätkuda, kuid videokohtunik Martti Pukk kutsub ta ekraani juurde ja kordusi näinuna määrab Ošomkov penalti.
Mis selgitus? "Kui üldjuhtudel on palli endale vastu kätt mängimine tõlgendatav tehnilise praagina, siis seda sinnamaani, kuni kehast eemal olev käsi on õlaga samal tasapinnal või madalamal. Antud juhul on see selgelt üle pea suunatud. Tegu on seega korrektse VAR-sekkumisega penalti määramiseks."

5. Penalti ... aga enne siiski suluseis

Mis mäng? Premium liiga 1. vooru kohtumine Tartu JK Tammeka - Nõmme Kalju FC (0:1) 8. märtsil
Kuidas ja kes? 55. minutil kukub võitluses Tammeka mängija Patrick Genro Veelmaga vastase karistusalas kõrgelt hüppelt Kalju poolkaitsja Nikita Ivanov.
Mis otsus? Peakohtunik Ošomkov määrab penalti, ent fikseerib kohe seejärel ka abikohtuniku abil suluseisu. Videokohtunik Pukk kutsub Ošomkovi ekraani juurde, kus selgub, et tegelikkuses suluseisu pole, aga puudub ka põhjus penalti määramiseks.
Mis selgitus? "Tegu on olukordadega, mis on tüüpilised VAR-toega mängudes ja sisaldavad otsuste viivitamist, kuni esmane oht väravale on möödas või kuni kohtunik on peatanud mängu mõnel teisel põhjusel. Seda kõike selleks, et videokohtunik saaks olukorda kontrollida.

Abikohtuniku hinnangul on ründaja suluseisu positsioonil, aga oodatult ei tõsta ta lippu kohe, kuna oht värvale ei ole möödas. Jätkuolukorras fikseerib kohtunik väravaluse võitluse järgselt penalti, aga kuna eelnevalt oli toimunud suluseisu rikkumine, siis penalti tühistub ja määratakse suluseis. Videokohtunikul on nüüd võimalus kontrollida mõlemat olukorda. Kui suluseisu otsus osutub vääraks, aga penalti on korrektne, siis pääseb väljakukohtunik eksimusest ja ekraani juurde minekust.

Antud momendis osutuvad siiski vääraks mõlemad otsused. Puudub suluseis, kuna kaitsja jalg katab selle ära, ning ka väravaaluses võitluses ei tee kaitsja määruste vastast kontakti. Seega kutsutakse väljakukohtunik korrektselt penalti olukorda üle vaatama. Selguse huvides pidanuks videokohtunik näitama ekraanil ka suluseisu puudumise olukorda, nii olnuks kogu situatsioon paremini mõistetav."

Võrdluseks on välja toodud olukord Nõmme Unitedi ja Tartu Tammeka mängust, kus karistusalas kukutatakse Unitedi mängija Yosuke Morishige ja peakohtunik Kevin Kaivoja määrab samuti penalti. Kuna sellele eelnes aga samuti suluseis, mille videokohtunik Kristo Tohver ka kinnitab, läheb penalti korrektselt tühistamisele.

Mis selgitus? "Abikohtuniku jaoks on ründaja suluseisu positsioonil, aga kuna püsib oht väravale, siis lipp veel ei tõuse. Palli peale liikudes kukutab kaitsja ründaja jalaveaga ning kohtunik määrab esmalt penalti ja seejärel tühistab selle eelneva suluseisu rikkumise tõttu. Mõlemad olukorrad saavad videokohtunikult korrektse kinnituse."

6. Pealöök või juhuslik kokkupõrge?

Mis mäng? Premium liiga 3. vooru kohtumine Tallinna FCI Levadia - Paide Linnameeskond (2:2) 22. märtsil
Kuidas ja kes? 46. minutil võitlevad keskväljal palli pärast Paide ründaja Henri Anier ja Levadia kaitsja Victory Iboro. Selle käigus teeb Iboro Anieri suunas pealiigutuse, Paide ründaja kukub ja jääb peast kinni hoidma.
Mis otsus? Peakohtunik Karl Koppel on olukorra poole seljaga ja laseb esialgu mängul jätkuda, enne kui selle vilega peatab, et Anieri seisundis veenduda. Videokohtunik Marko Liiva kontrollib olukorda, ent jääb seisukohale, et sekkumiseks pole põhjust.
Mis selgitus? "Paide ründaja hoiab vastast pallivälises olukorras tugevalt kahe käega kinni ning haardest vabanemiseks teeb viimane äkilise liigutuse, kus tema pea tabab vastase pead. Videokohtunik kontrollib, kas tegevus on selgelt vägivaldne või mitte.

Olukordi nii tavakiirusel kui aeglustuses kontrollides ei ole videokohtunik veendunud, et tegemist on selge ja üheselt mõistetava vägivaldse käitumisega. Korrektselt jätab ta olukorda sekkumata. Olukorras, kus palliväliselt mängijad lähenevad teineteisele, panevad pead lähestikku ja siis toimub sarnane pealiigutus, on aga tegemist selge vägivaldse käitumisega. Sarnase näite leiame eelmisest hooajast Levadia ja Paide 12. vooru kohtumisest."

***

Paide ja Levadia kohtumise lõpuminutitel toimunule on kohtunike osakond juba selgitused andnud - VAR-i abil Paide kasuks karistuslöögi määramine ja Levadia värava tühistamine oli igati määrustepärane otsus, ehkki olnuks oodatud, et selleni jõutakse juba väljakul, mitte videokohtuniku abiga. Latist üle väravajoone põrganud palli puhul takistas tabamuse fikseerimist kvaliteetse videopildi puudumine ning järgnenud olukorras penalti määramine oli väljakukohtuniku jaoks keeruline, ent VAR tuli taas peakohtunikule appi ja selle tulemusena jõuti õige otsuseni.

Levadia koostas mängule järgnenud päevadel nii avalduse kui ka videokokkuvõtte, kus kritiseeriti kohtunike eksimusi. Hannes Kaasik: "Kohtunikena saame ikka kriitikat ning kui see on õigustatud, siis oleme seda alati ka hilisemates analüüsides tunnistanud ning olukorrad lahti selgitanud. Kui aga kriitilises olukorras suudetakse teha reeglite järgseid ja nõutud otsuseid ning seda kritiseeritakse, siis tundub see ülekohtune. Kohesed mängujärgsed reaktsioonid on inimlikult arusaadavad, kuid hilisemad avaldused näivad ebaprofessionaalsetena."

***

"Videokohtunik" võtab viiendat Premium liiga hooaega järjest pulkadeks kõige rohkem kõneainet tekitanud olukorrad. Miks langes otsus nii ja mitte teisiti? Kas kohtunikud panid täppi või vääratasid? Kõigele sellele annab "Videokohtunik" vastuse.

FIFA muutis meelt
Suur kaotus
Premium liigast MM-ile
Kes hakkavad mängima?
Ettevalmistused
Uuendused
VIIMASED UUDISED