Vlasi Sinjavski on Tšehhis elamas üht kirjut jalgpallielu. Et Ostrava Banik on viie kuuga näidanud oma igat palet, pole vasakkaitsjat ära hirmutanud.

Selle aastanumbriga on lisandunud Vlasi Sinjavski CV-sse neljas Tšehhi klubi. Praha Bohemiansis vasakkaitsjaks tehtud meest himustas mullune pronksiklubi Ostrava Banik, kes kukrut kergendades oma tahtmise poole hooaja pealt ka sai.

Sinjavskist saadi talvisel ettevalmistusel paras pilt kätte, talle usaldati ka kaptenipaela, kuid paraku vigastas ta viimases mängus enne hooaja jätkumist õlga ning läks ligi kuuks laatsaretti. Märtsis naasis ta väljakule, kuid duubelmeeskonna ridades. Selleks hetkeks oli klubisse jõudnud peatreener Ondrej Smetana, kes Eesti koondislase naasmist esindusse tagasi hoidis.

Nii mõnigi otsis Smetana otsuse tagant juba vana vimma - oli ju tema see, kes polnud nõus Sinjavskit Slovackos äärekaitses mängitama. Just seetõttu lahkus ta klubist ning puhkes Bohemiansis kohe õitesse. Sinjavski sõnul saabus Smetana Banikusse valget lippu kandes, kuid näis, nagu ta eestlasest vasakkaitsjat ikkagi eriti kõrgelt ei hinda.

"Kui ta tuli klubisse, siis ütles, et ei taha minevikku vaadata ja oli mis oli. Kui ma lõpuks paranesin ja tundsin, et saan esinduse eest mängida, siis ta ütles, et lähen duublisse," kirjeldas Sinjavski Soccernet.ee-le. Sinjavski tegi seal mõned mängud ära ja koputas uuesti Smetana uksele, kuid vastus polnud ikka see.

"Ütlesin, et ma olen valmis. Et mis vahe see on, kas ma mängin duubli või esinduse eest - samasugune võitlus käib igal pool. Ta ütles, et ei-ei, vahe on, et duublis ma saan mängida, aga esinduse eest praegu 90 minutit ei saa, aga tal on vaja, et ma mängiks," meenutas ta.

Vabanemine tuli, aga ...

Ametliku debüüdi esindusmeeskonnas tegi Sinjavski 5. aprillil, kui ta sekkus Praha Slaviaga tehtud 0:2 kaotusmängu 24 minutiks. Voor hiljem oli ta põhikoosseisus, ülejärgmises voorus uuesti. See Sinjavskile antud esimene täismäng jäi Smetanale ühtlasi viimaseks, sest Baniku juhtkonnal sai kehvadest tulemustest taas villand ning nad vallandasid juba kolmanda peatreeneri aprilli lõpus.

"Lõpuks, kui ma hakkasin esinduse eest mängima, siis olid tulemused nii kehvad, et ta lihtsalt proovis leida mingit koosseisu, mis talle võite tooks. Lõpuks seda ei tulnud ja ta töötas ainult kaks kuud," võttis Sinjavski kokku.

Smetana järel võttis ohjad üle 48-aastane tšehh Josef Dvornik, kes oli viimased kolm aastat töötanud Baniku duublis. Seega oli ta juba tuttav ka Sinjavskiga, kuid nagu pallur ise selgitas, siis ühe näite põhjal mitte üldse heas võtmes.

"Mäletan, et Smetana saatis mu duublisse mängima ja ütles, et ma mängin 90 minutit. Alati, kui ülevalt öeldakse, et sa pead mängima 90, siis sa mängid. Aga ma mängisin nii halvasti - ausalt, mängisingi! - ja Dvornik võttis mu vaheajal välja. See oli minu jaoks selline esimene kord," muheles Sinjavski.

Sellest mingit hõõrdumist siiski ei tekkinud. Dvorniku käe all mängis Banik seitse mängu, millest viies kuulus Sinjavski põhikoosseisu. "Pärast seda pole mul tema kohta ühtegi halba sõna öelda. Ega ma ei ole ka inimene, kes peaks treenerit hindama, vaid tulemused räägivad enda eest," kiitis ta, kuna Banik sai kaotustest enam-vähem lahti, tõusis viimaselt kohalt ära ning võitis siis ka üleminekumängud.

Katki pole midagi!

Kokkuvõttes läks Baniku hooaeg siiski rappa ning klubiga poole hooaja pealt liitunud Sinjavski sõnul oli muresid mitmeid. Esiteks tehti korralikku müüki, kuid asemele ei toodud kas piisavaid mängijaid või ei suudetud neid kokku klapitada. Teiseks käis ühe hooajaga klubist läbi neli peatreenerit, mille toel ongi ülimalt keeruline stabiilsust leida.

Kas Sinjavski kahetseb, et niivõrd segasesse olukorda astus? "Ei, ei! Ma ei kahtle üldse kunagi milleski. Kui see samm juba sai tehtud, siis ei ole mõtet mõelda, et kui teeks midagi teistmoodi ... Ma elan pigem nii, et kui teen midagi, siis tagasi ei vaata," rahustas ta.

Banikuga seob Sinjavskit veel 2,5-aastane leping. Kuigi esimene poolaasta tõi pärast vigastust vaid 12 mängu ja ühe väravasöödu, õhkab temast rahulolu. Paljuski seetõttu, et sügisel õnnestus tal Bohemiansis vasakkaitsjana anda viis väravasöötu ja seega saada kirja statistiliselt edukaim hooaeg. Ta usub, et seda on võimalik ka Banikus saavutada.

"Muidugi, kui võrrelda Bohemiansi ja Banikut, siis mul läks palju paremini Bohemiansis. Aga neid kahte on samas raske võrrelda, sest seal alustasin ma preseason'ist ja sain hoo sisse, aga siin tuli kohe vigastus, mis mind pidurdas," kõrvutas ta. "Aga ma olen õnnelik, kuna saan mängida positsioonil, mida tahtsin juba ammu. See on minu jaoks peamine. Kui tulen trenni, siis olen õnnelik, et olen lõpuks seal. Ja alles siis tulevad kõik teised asjad."

Koondisepausile saabus Sinjavski loodetavasti vaid ehmatuse pealt: viimases üleminekumängus sai ta juba esimestel minutitel vastaselt löögi jalga, mis tekitas tõsise puuka. Koondisega liitus ta omas tempos, andes siiski lootust, et saab Balti turniiri laupäevaseks avamänguks terveks. Märtsiks paranenud õlg pole rohkem muret teinud.