Tšehhis karjääri esimese välishooaja lõpetanud Saarma: olen endale ja teistele tõestanud, et suudan wing-back'ina mängida
Mullu suvel Paide Linnameeskonnast Tšehhi kõrgliigasse Pardubicesse siirdunud Robi Saarmal on karjääri esimene välishooaeg lõppenud. Ta alustas uues koduklubis ääreründajana, kuid mängis suurema osa hooajast wing-back’i positsioonil.
Saarma rääkis intervjuus Soccernet.ee-le, et Pardubice eelmine peatreener David Strihavka kasutas teda alguses ääreründajana, aga kuna ta ei olnud resultatiivne, siis ta liigutati paremkaitsesse. Mõned mängud hiljem sai Strihavka hundipassi. Kui sügisel tuli uus peatreener Jan Trousil, siis muutus formatsioon ja Saarma hakkas mängima parempoolse wing-back'ina.
Saarma märkis, et tunneb ennast viieses kaitseliinis wing-back'i positsioonil mugavamalt kui neljases tagaliinis äärekaitsja kohal. "See positsioon sobib mulle tunduvalt rohkem. Saan rünnakul mängida nagu ääreründaja. Kaitsjana ma ei ole nii naturaalne ja eks see vajab harjumist, aga viieses tunnen ennast päris enesekindlalt," lausus Saarma.
"Pigem olen mänginud paremal pool wing-back'ina, aga ühe mängu alustasin ka vasakul. See oli tingitud sellest, et vasakpoolne wing-back oli kaartidega väljas ja meil ei olnud talle üks-ühele asendust. Treener nägi, et rünnaku poole pealt võiksin seal hea olla ja siis pani mind sinna.”
Saarma pole esimene Eesti jalgpallur, kes on Premium liigas ründav mängija, aga välismaal langeb väljakul allapoole. Miks on nii läinud? "Ma arvan, et Eesti liigas on ründaval mängijal kõvasti lihtsam. Välismaal on vastas kaitsjad, kes oskavad kõvasti paremini kaitsta ja ründemäng ei ole enam piisav. Aga vähemalt mina tunnen, et olen treenerile usaldusväärne ja kui ta toob mind allapoole, siis ta teab, et annan iga mäng endast maksimumi. Vahet ei ole, kas suudan rünnakul midagi teha, aga vähemalt annan endast kaitses maksimumi," selgitas Saarma.
Eesti koondise peatreener Jürgen Henn on viimasel ajal kasutanud samuti viiemehelist kaitseliini, kuid Saarma on mänginud kõrgemal ründavamas rollis. Kas olukord muutub ja Saarma liigub ka koondises wing-back'i positsioonile? "Eks näis. Kui olen koondisesse kutsutud, siis seda saab trennides teada. Kuna ma pole päris pikalt ründajana mänginud, siis see on huvitav, kus ta mind näeb. Ma arvan, et olen endale ja teistele tõestanud, et suudan wing-back'ina mängida nii kaitses kui ründes. Tunnen ennast üsna enesekindlalt ja see positsioon võib mulle tõesti sobida."
24-aastane Saarma mängis Tšehhis oma debüüthooajal kõikide sarjade peale kokku 24 kohtumist, neist 14 algkoosseisus ja kümme vahetusest sekkudes. Kui Paides lõi Saarma palju väravaid ja andis väravasööte, siis Pardubices on statistika kehv. Tema ainus väravasööt pärineb karikamängust, väravasaldo on veel avamata.
"Wing-back'ina pigem väravaid nii palju ei jahi, aga väravasööte tahaks ikka saada. Ma olen ise ka natuke tagasi vaadanud ja tegelikult oleks võinud paar väravasöötu olla. Mingid momendid olid, kus panin hea palli kasti, aga ründajad ei lahendanud ära. Noh, mis sa teed ... See on jalgpall. Parema õnne korral oleks võinud natuke ilusam statistika olla. Statistika on mingil määral oluline, aga kaitsjal ei ole see nii oluline kui ründajal, sest pead ka oma värava puhtana hoidma."
Uus treener tõi uue hingamise
Pardubice sai Tšehhi kõrgliiga põhihooajal kaheksanda koha. Seejuures enne praeguse peatreeneri Trousili ametisse nimetamist asus meeskond 16 meeskonna konkurentsis viimasel kohal, olles 11 mängust kaotanud kuus, viigistanud neli ja võitnud ühe ehk teeninud vaid seitse punkti. Seejärel koguti Trousili juhendamisel 19 mänguga 34 punkti.
"Ma arvan, et tegime maksimumprogrammi pärast talvist puhkust. Enne seda oli päris raske seis, kust välja tulla tabeli mõttes. Olime päris pikalt viimased, aga uus treener tõi mingid uued ideed ja lõpuks need ideed toimisid päris hästi. Mängime võib-olla natuke teistsugust jalgpalli, mis on füüsilisuse peale üles ehitatud," kommenteeris Saarma.
Ta lisas: "Kui Tšehhi liigat natuke laiemalt jälgida, siis põhimõtteliselt kõik meeskonnad mängivad mees-mees pressiga ja iga mäng on üles ehitatud üks-ühele. Talvise perioodi ajal olid trennid väga füüsilised ja rasked. Jooksutrennid ja tavatrennid olid päris väljakutsuvad. Põhimõtteliselt pikk ette ja ise järele, istume kaitses, kaitseme tugevalt ja kontrarünnakutes on meil minu arvates liiga ühed paremad mängijad, head kiired ründajad."
Saarma sõnul oli sügisel lootusetu tunne, aga treenerivahetus ja talvine ettevalmistus andsid meeskonnale uue hingamise. "Olime tabeli viimased ja lootus hakkas vaikselt ära kaduma, et mida me siin liigas üldse teeme ... Aga kui tuli uus treener, siis meeskond kuidagi leidis selle õige rütmi, hakkasime vaikselt tõusma ja tulid mõned suuremad võidud, näiteks Praha Sparta üle. Suutsime meeskonna hästi ühtseks saada."
Põhihooajale järgnes miniturniir, kus osalesid meeskonnad, kes lõpetasid kohtadel seitsmes kuni kümnes. Pardubice kaotas miniturniiri poolfinaalis kahe mängu kokkuvõttes Karvinale ja sellega sai Saarma debüüthooag Tšehhis läbi. Miniturniiri võitjale on ette nähtud rahaline auhind, aga näiteks eurokohta selle kaudu ei saa.
Saarma märkis, et need mängud oli vaja lihtsalt ära mängida. "Ikka lähed väljakule ja annad endast maksimumi, sest hoolid oma tuleviku pärast ja mängid nii hästi kui võimalik, et näidata treenerile, et oled järgmisel hooajal valmis veel kõrgematele kohtadele mängima. Lõppude lõpuks on see pigem selline süsteem, et keegi ei saaks väga vara puhkama minna. Need olid nagu sõpruskohtumised."
Saarma jäi isiklikus plaanis debüüthooajaga rahule, kuigi aasta alguses segas teda vigastus ja pärast seda ei saanud mängida nii palju nagu oleks soovinud. "Hooaja lõpp oli selline 50-50. Oleks saanud paremini, aga arvan, et midagi väga kehvasti ka ei läinud."
Ta lisas: "Vigastusest paranemine võttis natuke aega, et saada mängu- ja trennirütm tagasi jalgadesse. Alguses oli päris raske saada tagasi vormi, kus olin enne vigastust. Jalad ei liikunud päris nii kiiresti kui oleks tahtnud, aga nüüd on sellest juba palju aega möödas ja tunnen, et vorm on ideaalilähedane. Muidugi saaks alati paremini, aga pigem praegu on vorm hea ja üritan seda koondise jaoks hoida, kui kutse peaks tulema."
Saarma oli pärast talvepausi umbes kaks kuud vigastuse tõttu eemal, mistõttu eestlase mänguaeg kahanes märgatavalt. "Pärast vigastust oleks tahtnud rohkem mängida. Jäin kahes mängus täiesti pingile. Need mängud tekitasid kehva tunde, et mida oleks saanud paremini teha, aga lõpuks saan ka sellest aru, et kui olen vigastatud, siis teised mängijad tõusevad esile ja kui nad võidavad treeneri usalduse, siis mul pole midagi muud teha, kui trennis maksimum anda ja loota, et saan treeneri usalduse tagasi."
Atmosfäär annab lisaenergiat
Hiljuti puhkes Tšehhi jalgpallis suur skandaal, kui Praha Slavia fännid tormasid derbis Praha Spartaga mõned minutid enne mängu lõppu pürotehnikaga väljakule ja kohtumine katkestati Slavia 3:2 eduseisus. Tšehhi jalgpalliliit määras Slaviale tehnilise kaotuse, kopsaka rahatrahvi ja neljamängulise publikukeelu.
Kui see intsident välja arvata, siis atmosfäär Tšehhi kõrgliiga mängudel on Saarma sõnul väga nauditav. "See on hästi suur pluss, millest mõned inimesed ei saa aru. Eriti kui siia tulla Eestist, kus kõige publikurohkemal mängul käib üle 1000 inimese, võib-olla isegi 2000 inimest."
"Aga see atmosfäär annab lisaenergiat mängus, eriti suurte meeskondade vastu, näiteks Praha Sparta vastu, kellel on peaaegu 20 000 inimest staadionil. Sa ei mõtle nii palju mängu või enesetunde peale, vaid suudad automaatselt selle energiaga toime tulle ja see annab kõvasti juurde. Ma arvan, et üleüldiselt selline melu tuleb mängijale igas mõttes kasuks," lisas Saarma.
"Kui fännid mulle midagi tšehhi keeles ütlevad, siis tõenäoliselt ma ei saa midagi aru. Kui sealt tuleb mingi negatiivne energia, siis suudan selle kuidagi positiivseks enda mõttes pöörata. Ma mäletan, et olime Praha Sparta vastu mängides 2:0 ees ja kui poolajavile käis, siis terve staadion vilistas Sparta mängijad riietusruumi. See oli nende jaoks väga negatiivne, aga andis meile nii palju indu juurde, et ju siis teeme midagi hästi, kui vastasfännid on oma meeskonna peale nii närvis."
Saarma leping Pardubicega kehtib 2028. aasta suveni, mis tähendab, et eestlane jätkab suure tõenäosusega samas klubis ka järgmisel hooajal. Praegu keskendub Saarma puhkamisele ja enda vormis hoidmisele, sest juuni alguses toimub Balti turniir. Eelmine koondiseaken jäi Saarmal vigastuse tõttu vahele, kui Eesti mängis Aafrikas Keenia ja Rwandaga.
"Hetkel on põhifookus koondisel. Loodan, et saan nimekirja ja siis saab edasi vaadata," lausus Saarma, kes eelistab puhata Eestis, mitte kuskil soojal maal. "Välismaal mängides olen niikuinii perest eemal ja kui lõpuks koju saan, siis see on nii hea tunne. Pigem olen kodus pere ja sõpradega. See annab mulle head energiat. Hetkel on pooleldi puhkus ja pooleldi trenni tegemine, et säilitada vormi ja olla koondiseks valmis."
