Eesti Meistriliiga ennustamine muutub iga aastaga üha keerulisemaks. Soccernet.ee proovib siiski traditsiooniliselt kätt, pakkudes tänavuseks tiitlifavoriidiks Sillamäe Kalevit.
Paljud võistkonnad on talvel läbi teinud suuri muudatusi, lisaks istub koguni kuue klubi peatreeneri toolil sel aastal uus mees.
Kuna mitmed tipud on muutunud pigem nõrgemaks ning tase läheb ühtlasemaks, võib hooajalt oodata rohkelt üllatustulemusi, kui neid varsti enam üldse üllatusteks pidada saabki.
Pikk jalgpallimaraton eraldab lõpuks siiski terad sõkaldest ja amatöörklubidel esiviisikusse asja ei ole. Küll aga saab konkurents olema äärmiselt tihe nii medali- kui ka püsimajäämisheitluses.
1. Sillamäe Kalev on ainus mullune esinelikuklubi, kes talvel tuntavalt tugevamaks on muutunud. Endine maailmaklassi mängija ja ka Venemaa kõrgliigas treeneritööd teinud Vladimir Kazatšjonok teab, kuidas meeskond edukalt mängima panna. Tugev ettevalmistus tagab ka selle, et erinevalt eelmisest aastast suudetakse kogu aasta tempot hoida.
Kuigi paberil on neil poolkaitsjaid ülekülluses, ei ole see reaalselt siiski päris nii. Hooaja eel on kasutatud mehi sihikindlalt positsioonidel, mis liinid tasakaalus hoiavad. Milline teine klubi saaks omale lubada Dmitri Lipartovi tasemega mehe lülitamist duublisse?
2. Tallinna Levadia on suutnud mitu aastat järjest põhitegijatest ilma jäädes tiitli võita, aga tänavu on muudatused kindlaks üleolekuks liiga suured.
Mitmed andekad noored tõstavad pead ja saavad oma võimaluse läbimurdeks tipptasemele, kuid kas sellest piisab näljaste jälitajate rünnaku tõrjumiseks? Pigem mitte, sest lisaks tunduvalt noorenenud koosseisust sõltub meeskonna resultatiivsus liialt ühest mehest.
3. Tallinna Flora võtab Martin Reimi debüütaastal peatreenerina Nõmme Kalju eest napilt pronksmedali. Triibuliste trumbiks on mängijate suurepärane kokkusobivus - tulevad kõik nende noored ju ühest süsteemist ja omavad sama mentaliteeti.
Mõned süsteemivälised täiendused on meeskonnale selgelt juurde andnud, sest nad lisavad juurde muidu nappima kippuvat loovust. Lahkujaid on ka muidugi omajagu, aga Flora on sellega harjunud ja võitleb alati kõrgete kohtade eest.
4. Nõmme Kalju astub mullusega võrreldes suure sammu edasi ja sekkub ka medaliheitlusse, kuid jääb siiski veel sellest ilma. Komplekteerituse ja treeningprotsessi osas on areng selge, kuid meeskonnana on teised praegu tugevamad.
Talvel enim muudatusi läbi teinud nõmmekatel kulub tõeliseks ühtesulamiseks veel aega. Meenutame, et isegi Felipe Nunesel kulus tükk aega, enne kui ta Eesti liigas täielikult avaneda suutis. Lume sulades ja kokkumängu edenedes paraneb ka Kalju mäng, aga tihedas konkurentsis ei pruugi sellest medaliks piisata.
5. Narva Trans on hooajaeelse komplekteerituse järgi esiviisikust nõrgim. Täiendusi valiti hoolikalt ja pika selekteerimise käigus, nii et nende tasemes ei maksa kahelda, kuid lahkujaid on palju ja uusi mehi kõrgemate kohtade pärast heitlemiseks liiga vähe.
Pealegi ei ole klubi noortesüsteem konkurentidega võrreldes kuigi tasemel, nii et tagala jääb nõrgaks. Valeri Bondarenko on varemgi Transi üles upitanud, kuid ta ehitab pigem klubi kui meeskonda, nii et paremad ajad peaks olema veel ees.
6. Tartu Tammeka hooajaeelsed tulemused panevad nii mõnegi jalgpallisõbra kulme kergitama, aga stabiilselt head resultaadid ei saa olla juhus. Aasta tagasi oli tartlaste noor koosseis pikka aega nullipoiss ning kukkunuks välisinvasiooni abita ilmselt liigast välja, kuid nüüd ollakse taas omade jõudude juurde naastes kogenumad ja karastumad.
Levadia kogemustega uus peatreener Marko Kristal moodustab koos suurepärase mängijate ettevalmistaja Norbert Hurdaga hea sümbioosi. Lisaks saadi hooaja eel mõned head ja kogenumad täiendused, mis lubab neilt sel aastal suurt edasiminekut oodata.
7. Kohtla-Järve Lootus on piisavalt kogenud, kokkumänginud ja tugevnenud, et Meistriliigas kand tugevalt maasse lüüa.
Pea terve koosseisu jagu endiseid Sillamäe mängijaid, kes mõne aasta eest kõrgliigas kuuenda kohaga debüteerisid, peaks olema juba piisav garantii. Lisaks on vahetult hooaja eel saadud oma ridadesse veel mitmeid tugevdusi ning hiljuti alistati kontrollmängus isegi Narva Trans.
8. Viljandi Tulevik läbis suuremat sorti verevahetuse ja peab tõsiselt võitlema, et pääseda üleminekumängudele viivast kohast, kuid napilt suudetakse sellega siiski hakkama saada.
Praeguse seisuga on neil napilt põhikoosseisu jagu tasemel mängijaid, ülejäänud on kas väga noored või keskpärase klassiga vanemad mehed. Kaitseliin on sisuliselt ainus, mille tase eelmise aastaga võrdlust välja kannatab.
9. FC Kuressaare jätkab võitlust püsimajäämise piiri peal, kuid eelmise aastaga võrreldes ollakse siiski veidi tugevamad. Rakvere Flora asumine nende duubliks lisab meeskonda Virumaa linna parimad pojad, aga mis veelgi tähtsam - ühtse treeningprotsessi.
Kui aastaid on tehnud tööd kahes grupis, kodusaarel ja pealinnas, siis nüüd juhib peatreener Sergei Zamogilnõi sisuliselt kogu treeningprotsessi Tallinnas. Tõsine ja ühtne ettevalmistus on teinekord tähtsamgi kui materjali kvaliteet.
10. Paide Linnameeskond näib hooaja eel kõige kehvemas seisus olevat. Eelmisel aastal vajuti lõpuks ära ning suudeti vaid üle noatera kõrgliiga kohast kinni hoida, seekord saab olema veel raskem.
Mitmed võtmemängijad on lahkunud ning kõik uued täiendused pole saanud hooajaks ettevalmistust korralikult kaasa teha. Ühe võimaliku trumbina registreeriti oma koosseisu nimekas Urmas Rooba, aga praegu on veel ebaselge, kui palju ja kui kaua ta amatöörmeeskonda aidata saab.
