Eesti meistrikuld kaelas, valmistuvad FC Flora jalgpallurid Raio Piiroja ja Kert Haavistu lendama Hollandisse. Tulpidemaa mullune neljas klubi Heerenveen huvitub eriti Piiroja värbamisest, Haavistu läheb testimisele pingevabamalt.
Andres Vaher

Napp ööpäev koduse jalgpallitrooni kaitsmisest möödas, said Raio Piiroja ja Kert Haavistu treener Arno Pijpersilt uue lahingukäsu: alates pühapäevast võõrustab neid nädalajagu Hollandi klubi Heerenveen. Pijpersi sõnul on Piirojal head võimalused leping teenida, Haavistu läheb pigem õppereisile. “Heerenveeni huvi Raio suhtes on üsna konkreetne. Klubi esindaja tuli teda Eesti - Belgia mängule vaatama, samas jäi silma ka Kert. Kindlasti mäletavad hollandlased, kuidas Raio mullu Hollandi rünnakuid tagasi ajas,” selgitas kaasmaalastega sidemed sõlminud Pijpers.

Piiroja läheb Hollandisse teisele katsele

“Pikk hooaeg jääb seljataha, hull väsimus ja pingelangus istuvad juba sees. Mida aeg edasi, seda kehvemaks enesetunne kisub. Aga hea, et keegi ikka silma peal hoiab. Vastupidisel juhul võiks ju endamisi küsida: miks üldse jalgpalli mängida? Ilma testimata ei osteta ju ühtegi eestlast,” mõtiskleb Piiroja, kelle piiri taha siirdumisest juba pikemat aega on sosistatud.

Eelmisel aastal külastas Piiroja teist Hollandi klubi Alkmaari. Et Alkmaar nõustunuks tema eest maksma vaid võileivahinna, jäi Piiroja tühjade pihkudega. “Ei ole sellest käigust halbu mälestusi. Minu taha asi küll ei jäänud - sain kenasti hakkama, võinuks seal rahulikult mängida. Ainult puhkus läks lörri,” meenutab keskkaitsja.

Heerenveen: soodne platvorm uueks hüppeks

Heerenveeni kõrghetk saabus hooajal 1999/2000, kui Hollandi liigas saavutati teine koht ja murti Meistrite Liigasse. Järgnes langus, kuni mullu küüniti taas auväärsele kohale - suure kolmiku Ajax, Eindhoven ja Feyenoord kannul neljandaks.

“Vahepeal müüs Heerenveen kaks põhitegijat ning tänavune sari algas taas raskelt. Ent kaks viimast mängu on võidetud - olen kindel, et nad siplevad raskustest auga välja,” eeldab Pijpers.

Eestisse Hollandi jalgpallikultuuri toonud treener kiidab Heerenveeni töökorraldust: “Tasemel treener, toimiv mänedžment ja skautidevõrk, meiega omaga sarnane mängustiil - eestlastel oleks seal väga hea areneda. Heerenveenis kogusid kuulsust Ruud van Nistelrooy ja Jon Dahl Tomasson, järelikult osatakse seal tähti lihvida.”

Kui Piirojalt ja Haavistult küsida, mida nad Heerenveenist kuulnud on, vastavad mõlemad nagu ühest suust: “Mitte midagi.” Kert, seega ei tea sa ka, et sinu kohal, paremal äärel, tegutseb Heerenveeni põhikoosseisus soomlane Mika Nurmela? “Ei teadnud. Aga võib-olla varsti enam ei tegutse,” kõlab ühemõtteline vastus. Raio, mis mõtteid see äratab, et ees ootab neli rootslast, kolm taanlast ja kaks soomlast? “Et eestlane on puudu,” teatab Piiroja. Haavistu suhtub katsumusse kui põnevasse eksperimenti: “Lähen ja näitan ja proovin. Ükspuha, kuidas tagasi tulen, pettunud pole kindlasti. Mul pole suure kala püüdmist eriti loota, ses mõttes oleme Raioga erinevas seisus.”

Piiroja teatakse ka Schalkes

Raio Piiroja poetas muu jutu sees: “Kui Heerenveenis ei õnnestu, lähen vist sealt kohe edasi.” Kuhu, ta ei täpsustanud.

Ehk aitab siinkohal Arno Pijpersi mõttekäik: “Eesti - Belgial viibis teiste hulgas ka Adre van Kray, endine Hollandi koondise ja Eindhoveni mängija, tänane Saksamaa klubi Schalke skaut. Ma ei tea veel päris täpselt, kas Schalke on Raiost huvitatud, aga lähipäevil kindlasti selgitan.”