Eesti läbi aegade kõige legendaarsemast väravavahist Mart Poomist vändatakse lühifilmi. Soccernet.ee seadis sammud võtetele, tutvus sealse olustikuga ja tegi juttu asjaosalistega. 

Pühapäeval, 29. märtsil sai sammud seatud Sillamäe poole, kus ühel vanal nõukogude-aegsel staadionil toimusid filmi "Väravavaht" võtted. Film räägib ei kellestki muust kui Mart Poomist ning tasub mainida, et see valmib Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi tudengite eestvedamisel ning on osa 15. lennu lõputööst.

Filmi tegevus toimub 1980. aastatel, mil Poom pallis Lõvide ridades ning kulmineerub Helsinki Cupi võiduga. Esimene etapp filmivõtteid toimus Tallinnas, ent Soccernet.ee jõudis kohale teisele võtteperioodile, mis toimus Sillamäel. Kolmas etapp filmitakse kevade jooksul Helsingis. 

Filmis kehastab Mart Poomi Viljandi Kultuuriakadeemias näitekunsti tudeeriv Jens-Patrik Rand, kes käis filmi tarbeks Viljandi Tuleviku juures väravavahi ametit õppimas ja töövarjutas ka oma kehastatavat. Vastaseid mängivad aga Silla FC saalijalgpallurid. Legendaarse treeneri ja Lõvide asutaja Roman Ubakivi rollis astub üles Markus Luik ning Poomi ema kehastab Harriet Toompere. 

Teeme lähemalt tutvust!

Milline on Poomi osatäitja kokkupuude jalgpalliga? "Algkoolis läksin jalkatrenni, aga tahtsin palju varem minna. Vanemad üritasid mind viia, aga nad viisid mind kogu aeg valele staadionile," rääkis Rand kentsakast seigast. "Siis ma kolisin Kalamajja ja mängisin FC Tiigrites. Mängisin kokku umbes kuus-seitse aastat. Aga ma olen alati hoovis poistega mänginud, kogu aeg pärast tunde sai koolis ka mängitud."

Vuti mängimise lõpetas Rand seitsmendas või kaheksandas klassis ning pärast seda proovis ta kätt kergejõustikus. "Ma sain aru, et ma jäin tehniliselt nii hiljaks, aga ma olin teistest eos palju kiirem. Sõpradega ikka veel vahepeal kõksime, aga jalgpalli vaatan kogu aeg. Olen erinevaid klubisid toetanud ja kõige pikemalt Liverpooli fännanud," sõnas Rand. 

Kas Rand tunneb, et pallimäng on tal veel käpas? "Vahepeal tunnen, kuidas see on veidi ära vajunud. Nüüd detsembrist alates olen seda natuke tagasi saanud. Palliga mängu me pole palju teinud, rohkem olen väravavahi ABC-d teinud," tunnistas näitleja. 

Et väravavahi ABC selgeks saada, käis Rand vilumust kogumas Esiliiga B-s palliva Viljandi Tuleviku juures. "Mul on individuaaltrennid väravavahtide treeneri Mati Jürissoniga. Ta on nii suur abimees, sest ta teeb seda enda vabast ajast. Kogu aeg peame aegu klapitama, sest tal on ka palju tööd. Enamasti teeme kolm-neli korda nädalas," rääkis Rand. 

Puurivahiks kehastunud näitleja tunnistas, et väravavahi amet pakub talle suurt rahuldust. "Mul on juba hasart tekkinud! See annab rahuldust, kui sa tunned, et oled õhus ja terve keha on välja sirutatud. Super tunne! Kui ma mängisin väljakul, siis ma ei olnud kõige suurem väravalööja, aga mulle meeldivad just taklamised ja väga head tsenderdused."

Poom või mitte?

Kas Poomi osatäitja näeb aga noore kindamehe moodi välja? See jääb igaühe enda otsustada, aga kindlasti on sarnasusi näha. Mida arvab osatäitja ise? "Kogu aeg öeldakse, et näen tema moodi välja. Esimestel võtetel oligi nii, et küsisin tagasisidet režissööridelt ja operaatoritelt, et mida ma enda juures mudima peaks. Öeldi, et ei tea, sest sa näed välja nagu Poom. Mul ongi tunne, et näitlejatöö mõttes ei peakski võib-olla nii palju pingutama, mõtlen natuke üle," tunnistas Rand.

Et noort Poomi paremini jäljendada, käis Rand Nõmme Unitedis tegutsevat endist kindameest ka varjutamas. "Hommikust õhtuni olin temaga, väga põnev oli! Üks päev oli selline korralik, alguses ei osanud üldse olla, Mardile vaatan ikka alt-üles. Lõpuks harjusin ära. Ta oli oma kontoris, tegi oma asju ja mina istusin nurgas märkmikuga. Tegime trenni koos, käisime söömas, käisin temaga koos isegi füsioterapeudi juures," sõnas Rand.

Tõsi, Poomile alt üles vaatav Rand on juba noorest east end Eesti meeste koondise väravavahtide treeneri tegemistega kursis hoidnud. Ta meenutas, et esimeses või teises klassis kirjutas ta Poomist isegi referaadi. Mis nippe ja trikke Rand Poomilt aga jäljendamise tarbeks küsis? "Ma vist otseselt ei küsinud kordagi midagi täpsemat," tunnistas näitleja. 

"Ma arvan, et ta lootis, et ma küsin. Ma ei julgenud ja ei osanud küsida. Ise nokitsesin kuidagi ja olen arhiivimaterjale vaadanud ning taskuhäälinguid kuulanud. Kahjuks väga palju mänge ei ole saanud ma vaadata," jätkas Rand. 

Rand tunnistas, et kõige keerulisem on Poomi jäljendamisel see, et ta räägib väga vähe. "Kolmekümne stseeni peale on umbes kaks stseeni, kus ta räägib. Eriti noores eas ta oli selline: ma pean rohkem ennast kehtestama, olema valjem ja vokaalsem," meenutas Rand Poomi elulooraamatus kirjutatut.

"Esimestel võttepäevadel, kui stseen käis, siis ma tahtsin Jens-Patrikuna midagi teha, aga ma sain aru, et ma pean taandama ennast ja olema vaikne. Olema rohkem selles mõttemaailmas, kus Mart on," rääkis Rand sellest, kuidas ta pidi end sundima vaiksem olema. 

Rand jätkas: "Nii palju kui ma Marti olen kõrvalt näinud, siis kui sa räägid temaga ja ta kuulab sind, siis ta tihti vaatab mööda. Ma näen tema silmade taga mingit suurt mõtteloogikat ja ma mingis mõttes tajun, kuidas tal mõte jookseb. Puhtalt visuaalselt. Aga seda on vahepeal seitse korda järjest raske jäljendada."

Jalgpall + näitlemine = ...

Kui Poomi kehastab Rand, siis teisi Lõvipoisse kehastas teiste seas Märten Männiste, kes on esidanud Nõmme Unitedit ja jooksnud väljakule ka Eesti saalijalgpallikoondise eest. "Selle projekti juures on hästi lahe, et kaks minu südamelähedast elukutset on lõpuks kokku saanud," tunnistas Männiste võttepäeva lõunapausi ajal. 

Ta lisas, et varasemalt on näitlemine jalgpalli mängimist seganud, ent nüüd on kõik asjad õigesti kokku jooksnud. "Tegelikult see näitlemine on pigem jalgpalli mängimist just seganud, sest lapsepõlves on olnud teatriprojektid või esinemised ja siis ma ei saanud näiteks jalkamängule minna. Nüüd on tore, et jalka mängimisest on midagi tolku ka olnud," sõnas Männiste muigega. 

Männiste hinnangul on tema suureks eeliseks see, et tal on kokkupuude nii näitlemise kui ka jalgpalliga. "Kui sa oled näitlemisega kokku puutunud, siis sa oskad neid asju läbi hammustada. Jätad meelde, mis jalaga sa lõid ja mis tekste sa ütlesid." 

Kumb aga on raskem, kas näitlemine või jalgpalli mängimine? "Ma arvan, et näitlemine. Sa pead teadma, et mis jalaga sa mingeid asju tegid. Jalgpallis on lihtne, löö lihtsalt pall väravasse. Näitlemises on natuke teised nüansid," tunnistas Männiste. Ta lisas, et sai filmist osa seetõttu, et Poomi naine soovitas teda võttemeeskonnale. "Mind soovitati, sest mängin jalgpalli täitsa enam-vähem tasemel ja näitlen ka," tunnistas ta. 

Mõistagi on Männiste Nõmme Unitedis mängides palju kokku puutunud ka Poomiga. Kas Rand saab endise kindamehe kehastamisega hästi hakkama? "Minu arust tuleb väga hästi välja! Ta on näitlemiskooli taustaga, ta justkui peaks meist kõige paremini näitlema. Ma olen temaga rääkinud ja ta on Mart Poomi jäljendamist ikka väga-väga süvitsi võtnud. Kõik detailid, hingamine ja reaktsioonid on väga autentsed."

Ka Poomi osatäitja välimus on Männiste hinnangul väga autentne. "Kui me esimest korda teda nägime, öeldi, et näe, tema mängib Marti. Siis ta läks juuksurisse ja pärast seda, kui ta ära blondeeriti, oligi täitsa Mart!" sõnas ta.

Vaata, kuidas Rand nooreks Poomiks transformeeriti: 

View this post on Instagram

A post shared by @zejestuudio

Kuidas käib vutifilmi üles võtmine?

Jõudsime fotograafiga võtteplatsile hetkel, mil filmiti nurgalöögistseene. Ei pea olema just eriline filmiguru, et teada, kuidas filme üles võetakse. Eks ikka kaadrite kaupa, nii ka Poomi lühifilmi puhul. Oli raske kokku lugeda, mitu nurgalööki pidi Silla FC mängumees karistusala suunas teele saatma, et filmida stseeni, kus tema meeskonnakaaslane Poomile sisse jooksis. Ei saa just öelda, et Poomi kukkumist filmides erilisi filmitrikke kasutati, sest murule olid pehmenduseks laotatud matid. 

Küll aga tuli mulle väikeseks üllatuseks, et ühe stseeni filmimine nii kaua aega võtab. Siinkohal laseme filmimist seletada spetsialist Männistel. "Ühte stseeni me teeme päris pikalt, mis teebki selle filmimise raskeks. Filmimisel on oluline selline asi nagu continuity ehk kõik asjad peavad monteeruma," avas näitlejast vutimees filmimise tausta. 

"Action, mis toimub, peab igal pool olema identne. Ehk kui väravavaht palli kaks meetrit väravast eemal püüab ja tehakse uus kaader teise nurga alt, siis ideaalis ta peab sealt samast kohast palli kinni püüdma. Tavaliselt kui öeldakse stopp ja teeme uuesti, siis keegi oli näiteks üks meeter valel pool," lisas ta. 

Männiste tunnistas, et Silla FC poisid said võttepäeval näitlemisega väga hästi hakkama ning ka näitlejad ei jäänud hätta. "Mõnede meeste puhul on näha, et nad on koolis toksinud. Jalgpall on ju tegelikult lahe spordiala, sest see on kättesaadav kõigile ja igal pool. Ma arvan, et me jänni ei jää!"

Kui pikk on aga kogu filmimise protsess? "Paar kuud tagasi me alustasime filmimist," rääkis Männiste. "Siis tegime neli-viis päeva järjest. Need olid sellised stseenid, kus me olime riietusruumis, väljas oli veel talv. Öeldigi, et järgmised võttepäevad tulevadki siis, kui väljas lumi ära sulab. Ootasimegi seda, täpselt ei teadnud, et millal saame edasi filmida, aga õnneks märtsi lõpus ilmataat meid sellise ilusa sulailmaga õnnistas. Praegu teeme välikaadrid ära ja aprilli lõpus läheme Soome ja filmime grande finale ehk Helsinki Cupi."

Teatavasti oli ja on Helsinki Cup rahvusvaheline turniir ning ka Poomi lühifilmi võtetele on vastaseid oodata välisriikidest. "Meil peaks tulema Brasiilia vennad vastu. Tegemist on koolitööga, aga müts maha selle ees, et tehakse väga professionaalset tööd," jagas Männiste kiidusõnu võttetiimile.