Kommentaarid 15
Jalgpallis kui kõige konkurentsirikkamas alas on väga raske läbi lüüa. Miljonid üle maailma üritavad ja väga väike % jõuab kuhugi. Eesti on tavaliselt edukas individuaal aladel, mis on maailmas tavaliselt marginaalse harrastajate arvuga. Eestlase mätta otsast on kümnevõistlus ja kettaheide A ja O. Kunagi oli ka jääpurjetamise maailmestrid Vooremaa ja co.
Raha ja äri spordiala ümber on suuresti korrelatsioonis vaadatavusega ning populaarsusega.
Millegi pärast inimesed trügivad sinna, kus jube tunglemine ja vähe võimalusi.
Reaalselt oleks lihtsam spordi asemel osta Lidlist kolm muskaatkõrvitsasalat 7 eur eest. Seal on see kokk ca 500-600 seemet. Need külvata kasvõi renditud põllule ja saad ca 2000 kõrvitsat ja neis on 400 tuhat seemet ning need külvata suuremale rendipinnale ja saaksid 2027 sügisel müüa/vahetade, kinkida jne. Ca 2 miljonit kõrvitsat.
Muidugi kui vaenlane tuleb, siis nad söövad su toidu tavaliselt ära ja atleete on vaja, kes objektiivselt meie töö vilju oskavad ja suudavad kaitsta…
Sõjapidamise mõttes on laskesuusatamise ehk mõstlikum oskus kui jalgpall.
Pullerits vaadaku seinal värvi kuivamist - see on tõeliselt meditatiivne tegevus.
Ega elus, mitte kõik peab sõltuma kasutegurist.
On ka kirg, traditsioon, kultuur jne.
Mina leian palju asjad mõttetud, aga teised leiavad midagi mis ma ei näe.
Keegi ei suru Pullerits jalka jälgima, aga kuidagi ta alati prügib meile seletada miks valesti teeme.
See on sundmõte tema poolte.
Punkt on juba ammu selge: talle jalka ei meeldi (enam).
Ok, elame edasi.
Ok, siiski üks uus üllitis ka tema poolt- jalgpalli vaatamise "kasutegur" :D
No selle peale peab küsima, et kas kirjutaja oli ikka autosõiduks kõlbulikus seisundis kui seda kirjutas. Sama hästi võib küsida, et mis on jalgrattasõidu vaatamise kasutegur? Curlingu? Korvpalli? Iluuisutamise? 100m jooksu? Täpselt sama küsimus, aga millegipärast Pullerits ei küsi sama küsimust.
Kuigi, kui küsimust tõsiselt võtta, on kasutegur isegi päris korralik. Maailmas on julgelt sadu tuhandeid inimesi, keda isegi ei eksisteeriks kui vanemad ei oleks läbi jalgpalli kokku saanud- kõige tuntum näide on ehk David ja Victoria Beckham, kelle suhe sai alguse siis, kui spice girls otsustas jalgpalli vaadata.
Sotsialiseerumisaspekt üldiselt on ka väga tähtis- jalgpalli vaadates on suurem tõenäosus, et satud suhtlema kaasfännidega- efekt, mida näiteks kinos käimisega või teatris käimisega naljalt ei kaasne.
Rahvatervis on ka väga oluline- jalgpall innustab liikuma ja kuskil külavahel enda mängu üles võtma, eriti noorematel. IT-ajastul on see järjest olulisem. Usain Bolti oli äge vaadata, aga jalgpall on kõigile kättesaadavam kui alla 10 sekundiga 100m joosta. Irooniline Pulleritsu kirjutist arvestades, aga ma käin tihtipeale peale jalkavaatamist jalgrattaga sõitmas, et mäng läbi seedida. Jalgrattavõistlusi ma aga ei jälgi.
Jalgpall arendab ka taktikalist ja strateegilist mõtlemist, samal ajal julgustades loovust- ehk üks vähestest spordialadest (enamik teisi kipuvad ka kusjuures tiimialad olema), kus ainult loogilisest mõtlemisest ei piisa (näiteks maratonis sa pidevalt arvestad enda jõuvarusid), vaid sa pead pidevalt loova mõtlemisega olema
Tüüpiline väljahüüe, kus lahendust ei pakuta ja halvas seisus olevat Eesti jalgpalli see jutt paremaks ei tee...see, millega tegelikult tegelema peaks. Selle asemel juhib ta tähelepanu mujale.