Kasper Elissaar, Kristjan Jaak Kangur ja Jonas Grauberg rääkisid Soccernet.ee taskuhäälingu "Pikk ette (ja ise järele)" saates, et Reno Margile ja Dominic Laaneotsale ei saa nende valikuid mingil juhul ette heita, aga need otsused peegeldavad paraku Eesti Premium liiga tänast seisu.
"Üks teema, mis oli koduliigas eelmisel nädalal võib-olla kõige kuumem üldse: Pärnu Vapruse põhimees Reno Mark ja Tartu Tammeka põhimees Dominic Laaneots, mõlemad keskpoolkaitsjad, on läinud suveks Ameerikasse raamatuid müüma. See tekitas sellise diskussiooni, et mis tasemel me siis Eestis oma profispordiga oleme?" juhatas Elissaar teema sisse.
"Ühest küljest oleme nagu loomas profiliigat, teisest küljest oleme olukorras, kus ikkagi olulised mängijad tegelevad muude asjadega. Pärnu Vapruse poolkaitsja Mathias Villota on ju discgolf'i maailma tipus. Mis seisus me siis oleme? Inimlikult on igati arusaadav, et kui sa tahad inimesena areneda ja saad aru, et sinus ei ole seda venda, kes Ragnar Klavani moodi Liverpooli jõuab, siis on elus vaja mingeid asju tagada, kindlustada ja arendada."
"Kui tahad inimesena areneda, siis liitud Floraga," torkas Kangur vahele nalja. "Aga jah, ühtepidi on see ju vaba valik, mõni otsustab hariduse kasuks. Loodame, et need mehed ei lähe vähemalt jalgpalli jaoks päris kaduma. Aga nad on suvel ära. Raamatumüügi töö, kui sa tahad seda hästi teha, on hommikust õhtuni suhteliselt pidev küte. Võib-olla käid hommikul jooksmas ja jõuad paar korda nädalas jõusaalist läbi hüpata, aga see ei ole ju spordimehe ettevalmistus. Okei, praegu need poisid ei pea hooajaks põhja laduma, vaid lähevad poole hooaja pealt ja siis tulevad tagasi, aga see ei ole tegelikult väga tõsiseltvõetav - see ei ole profisport. Ma ei heida absoluutselt mitte midagi meestele ette, nad ilmselt mõtlevad kaugemale kui jalgpall. Aga vot nüüd ongi see probleem, et järelikult siis jalgpall ei paku tuleviku osas sellist kindlust."
Elissaar võttis uuesti sõnajärje üle: "Mina ütleksin, et müts maha kõigi nende vendade ees, kes teevad koduses liigas seda jalgpalliasja ükskõik mille kõrvalt. Kui sa tahadki mingeid asju teha - minna raamatuid müüma, mängida discgolf'i, olla finantsanalüütik, mis iganes -, siis vägev. Kui sa suudad selle kõrvalt veel ka jalkasse panustada, siis super! Aga lihtsalt laiem mure on see, et see näitab meie tänase päeva seisu. Muidugi jalgpall moodustabki tänasel päeval Eesti profispordist peaaegu kõik, sest igalpool mujal on asjad veel hullemini, aga ikkagi on natuke kurb ja see mõjub natuke haavavalt, kui satsid kaotavad oma põhimehi."
Kangur jätkas: "Jah, kui sa oled pingivend, väga platsile ei saa ja näed, et võib-olla sul ei ole erilist tulevikku ... aga nendel kahel mehel läheb minu meelest ülesmäge, nad on põhitegijate seas. Nad ju teavad väga hästi, mis sellega kaasneb - see ei käi nii, et täna tulen tagasi ja homme olen jälle koosseisus, vaid sinu koha on võtnud teised mehed, sa pead nad välja mängima. Ja ometigi on neil nii kerge teha sellist jalgpalli jätmise otsust!"
Vestlusesse sekkus Grauberg: "Ma muidugi ei tea, miks need mehed täpselt nii otsustasid, aga tõenäoliselt üks point on ikkagi raha. Esiteks tuleb ära elada ja me teame, mis summad Eesti tippspordis liiguvad - näiteks kergejõustliklane on ise samal ajal arst, teenib oma päris ameti pealt rohkem ja põhimõtteliselt ise sponsoreerib ennast. Raha on suhteliselt suur probleem. Me olemegi nii väike riik. Tahaksime ju kõik maksta mängijatele ei-tea-mis summasid, aga kust see raha peaks spordiklubidesse tulema?"
Elissaar pakkus välja ühe hüpoteetilise ja ülimalt positiivse vastusevariandi: "Aga võib-olla niimoodi tulebki, et käid raamatuid müümas, saad kõvaks müügimeheks ja paned oma äri püsti. Ja siis on sul nii palju, et pärast finantseerid oma klubi."
Grauberg rääkis tõsisemalt edasi: "Kommertsraha on Eestis piiratud ja raha peab siis tulema kuskilt mujalt, näiteks omavalitsustest. See on jalgpalli ja spordi mõttes kindlasti ebapopulaarne arvamus, aga miks peaksid omavalitsused tippsporti nii palju raha panema, kui meil on ka muid asju, mis vajavad hädasti raha? Probleem ei ole mitte nendes mängijates, kes lähevad, vaid suuremas pildis - seni kuni mängija ei suuda Premium liigas ehk tippliigas põhitööst, milleks võiks olla jalgpallurielu, ennast või ka peret ära elatada, siis millest me räägime? Ja teame, et jalgpalluriamet ei ole selline, et 60-aastaselt lähed pensionile. See käib suhteliselt kiiresti ja selle ajaga pead sa endale päris hea summa kokku lükkama, et ka tulevikku kindlustada."
"Eestis sa ei lükka seda kokku," tõdes Kangur. "Sa pead välismaale saama. Ja kui sa ei tahagi terve elu jalgpalli mängida või kui sa näed pärast 20. eluaastat ära, et siit vist ei tule, siis pole muudes valikutes üldse mitte midagi halba."
Kangur rõhutas: "Ja me ei räägi ju rikkaks saamisest. Me räägime sellest, et tahaks süüa ja võib-olla vahel naisega õhtul teatrisse minna. Kui sa maksad oma stipendiumi elektriarve peale ära, siis ei ole väga palju kasu sellest teadmisest, et võib-olla kunagi saab sinust Klavan. Reaalsus on selline, et pigem ei saa."
Täispikk "Pikk ette (ja ise järele)" 218. saade:
