Kommentaarid 20
Igaüks tehku nii kuidas huvi ja võimalusi.
Meeste jalkas ka suva marte ei otte ei viitsiks vaadata kuna ressursse pole korralike ja välismängijate jaoks, sest et peab looma midagi vastutahtmist või võimalusi
Kaljul ju oli naiskond - ajudeta treeneri teguviisi tõttu seda pole enam. PJK saatis naistejalgpalli valitseja laiali, et suva ukrainlastega Premiumisse tõusta - kukuti Esiliiga Bsse - karma. Levadia saatis pidevalt II kohale mängiva naiskonna 4 a tagasi laiali. Jalkahuvilisi naisi ja tüdrukuid on tohutult, kui keegi viitsiks nende kaasamisega vaeva näha.
Julgen väita, et Eestis pole ühtki jalgpalliklubi (võib-olla Flora välja jätta?), kes oleks kõvas kasumis, arvatavasti ikkagi kahjumis.
Kasumlikud on ainult noortevõistkonnad, mille puhul saab vanematelt piisava summa liikmemaksu küsida, et plussi jääda.
Kui probleemiks on kahjumlikkus, siis võiks ""klubid"" esindusmeeskonnad ka ära kaotada ja jätta ainult noored. Meeste palgad kokku on klubidele tohutu kuluallikas, naistele ju nagunii ei maksta.
Vabandusi ja süüdlasi leiab alati ja kui oma silmaklappidega vaadata, siis ongi kõik pinnuks silmas. Õnneks leidub keegi laiemat pilti nägev inimene, kes proovib ""klubisid"" mõtlema panna.
Kui heaga ei saa, tuleb kurjaga. Usun, et Pohlak moosimist on juba pikka aega teinud. Mida siin enam üllatuda on.
Pealegi, targad inimesed näevad naistejalgpallis ka lisavõimalust, kuidas loomu poolest meestest aktiivsemad naismängijad saaks kaasata klubi organisatoorsetesse tegemistesse ja nende abil kogukonna loomisse panustada. See on hoopis suurem väärtus kui mõnituhat eurot lisakulu.
Loomu poolest meeste aktiivsemad, mis seksism see on.
Nii palju kui ma silmanurgast olen Eesti naiste jalgpalli jälginud, siis suur probleem on võistkondade komplekteerimine ja treeningvõmaluste leidmine. Kust võtta need naised kes saavad ja tahavad teha mitu korda nädalas trenni ning veeta nädalavahetused võistlustel. Naistel on ühiskonnas oma spetsiifilised rollid mille kõrvalt pühendatult kollektiivset sporti teha on väga keeruline.
https://soccernet.ee/artikkel/veel-uks-naiskond-andis-karika-veerandfinaalis-loobumiskaotuse-vaprus-sai-otse-edasi
Eesti tippklubid jätavadki enamjaolt mulje, et neid ehitatakse üles nii - katus (esindusmeeskond) on kõige tähtsam, paneme selle õhku seisma. Maja ehitatakse minu teada jooniste ja planeeringute järgi. Mitte nii, et teeme köögi! Mis me siis veel ehitame? Vannituba on ka tähtis, teeme selle ka! Mis veel? Sellepärast noorte tase ongi kehv ja klubide kogukonnad nõrgad, et enamasti tehakse midagi. Ilma pikaajalise plaanita.
Loomulikult on ükskõik mille loomine keeruline, vaja finantsi, kritiseerimine on alati kõrvalt lihtne. Kui naised saavad ilma rahata mängimisega hakkama, siis saavad organisatsiooni panustajad ka alguses rahata hakkama?
LOOMULIKULT on naiskondade komplekteerimine suur probleem, kui inimesed neisse suhtuvad nii, nagu naisteteemaliste artiklite kommentaaridest enamjaolt välja tuleb. Loomulikult ei leita naistele treeningkohti ja -aegu, kui naisi nähakse kui kuluna. Ja loomulikult on naistel raske muude toimetuste kõrvalt tulla mitu korda nädalas tasuta treenima ja mängima, kui kallitel isadel on arusaam, et teatud ülesanded on ainult naistel.
Miks me tahame Eestisse paremaid treeningtingimusi, miks sisehalle? Miks ei võiks kõik jalgpallurid lihtsalt karjamaal treenida? Et oleks rohkem mängijaid, et tase paraneks. Täpselt sama on tüdrukute ja naiste puhul - kui paraneb suhtumine, tingimused ja keegi viitsib neid jalgpalli kaasata, siis neid ka tuleb ja jääb. Ja ma pole lihtsalt teoreetik.
Kokkuvõtvalt terviklik klubi naiskondadega pole võimatu, vaid suhtumise küsimus ja mitte midagi ei tule iseenesest, vaid raske tööga, kui seda tahetakse.