Venemaa ajakirjanduslik väljaanne Sport Ekspress tegi intervjuu Eesti koondist esindanud väravavahi Sergei Pareikoga, kes siirdus Volgogradi Rotorist vaba agendina teise Venemaa kõrgliiga klubisse Jaroslavli Šinnik.

Mis on parem – kas see, kui väravavahid mängivad esimese veani, või see, kui nad sujuvalt üksteist vahetavad?

Raske öelda, kumb on parem. Selleks on peatreener, et langetada otsuseid, nii nagu talle meeldib. Väravavahtide ülesanne on tõestada enda valmisolekut treeningutel.

Mis on optimaalne väravavahtide arv ühes klubis?

Kaks kogenud väravavahti, kes üksteisele konkurentsi pakuvad, ja üks noor perspektiivikas puurilukk, kes vanemate eeskujust kogemusi omandab.

Missugused omadused peaksid olema kõrgtaseme väravavahil?

Esiteks peab oskama mängida mõlema jalaga. Teiseks olema võimeline lugema mängu liinikaitse puhul – kuusteist meetrit väravast on tsoon mida peab valitsema väravavaht. Kolmandaks peab valdama väljajooksuoskust, kuna enamikus meeskondades on mõned pikakasvulised ründajad, keda pole lihtne "üle hüpata".

Kas meeskonnale on vajalik treener, kes töötab vaid väravavahtidega?

Inimestel, kes on läbinud NSVL meistrivõistluste kooli, on nii mõndagi pakkuda tänapäeva väravavahtide põlvkonnale. Ei ole juhuslik, et isegi esiliiga kõikides meeskondades on olemas taoline ametipost. Kindlasti on vajalik – siin ei saa olla kaksipidi arvamust.

Keda peate Euroopa hetke parimaks väravavahiks?

Väga hea tase on Itaalia väravavahtidel. Viimasel kümnendil on minu arvates just nemad Euroopas domineerinud. Buffon ja Toldo ning isegi veteran Pagliuca oma 38 aastaga ei riku mängupilti Bolognes. Parmas on väga hea väravavaht, Prantslane Frey, kes tõmbas endale tähelepanu juba 18-aastaselt.. Veel tooks välja Casillase Realist - noor aga raudsete närvidega. Ja ega ka meisterlikkusest vajaka jää.