Tekib küsimus, et mida oodati? Kas see tulemus polnud siis ette näha juba kui Eesti ja Saksamaa ühte gruppi loositi?

So much bullshit. Täpselt samamoodi nagu tänaseks teab iga mõtlev lugeja, et Pullerits on ääretult erapoolik ja ebaadekvaatne ajakirjanik, siis kurb, et EJL pressiteenistus täna taas Oti kehastuses, on samasse punkti jõudmas.

Palun täiesti siiralt selgitada, et kuidas me saame rääkida mingisugusest edukast noortetööst olukorras, kus järelkasv on olematu just tänu EJLi enda teadlikule tööle. Või kuidas te leiate, et osapooled leiavad, et pigem on vaja muuta pisiasju olukorras, kus süsteem on neile igati sobiv. Sisuliselt maksab EJL suuri rahasid status quo säiltamise hinnaga.

Tõenäoliselt ei saa mina end pärast 15a välisreisidel ja kodus Koondist toetamas käimist enam tõeliseks fänniks nimetada, sest ma põhimõtteliselt lõikan end sellest alast lahti. Kui minu staadionitel käimise tulemus on mingi nr või vaikiv heakskiit, et EJL teeb head tööd, siis miks ma peaks seda jätkama?

Palun vabandust, aga kui ajakirjanikud lähevad ka seda teed, et mädanevat pead kaitsta, siis pole minul siin küll enam midagi teha.

Üks üksik fänn on surnud, elagu üksik fänn.

Eesti jalgpallikoondise probleem on see, et suurem osa noori treenivad Eestis (Premium liiga ja allapoole). Kuna nimetatud liigade tase on madal, siis ei omandata piisavat taset ja välismaale on raske saada. Ja kui saadaksegi, siis Soome vms ja tõenäoliselt tullakse varsti tagasi. Konkurents on ka välismaal halastamatu ja mitmed seal kasvanutest (näit Liivak) tulevad saba jalge vahe tagasi. Teatud lootusekiired paistavad ka Eesti jaoks (Jürgens, Hein, Šapavalov, Soomets), kuna poisid kas on juba või pääsevad kohe välismaale. Tuleb loota, et murravad läbi. Eesti noortetöö ja tase kahjuks ei suuda mängijat piisavalt arendada ja sealt A-koondisel mingit tuge loota ei ole. Mitmed klubid teevad küll head tööd, aga poisid peaksid 15-16 aastasena juba välismaale ära saama. Mis puutub Pohlakusse, siis tema on selle madala taseme eest otseselt vastutav. Ei ole mõtet näidata näpuga Reimi peale, sellise tasemega meestega ei ole võimalik midagi erilist ära teha, kui meelestatud välja jätta, ja 100% andmist Saksamaa-Eesti mängus loomulikult polnud, väga kaugel sellest. Mis mind kõige rohkem häirib, on Pohlaku sõnavõtt, et a la ,,ise lükkasid vankri kraav, toogu see ise välja,,. Kõige rohkem on selle vankri kraavi lasknud Pohlak ise, aga tema räägib teistes, mitte endast, nagu ta ise oleks kõik õigesti teinud. Loodetavasti valitakse järgmisel korral EJL uus juht ja inimesed julgevad ka kandideerida sinna. Pohlakul oleks ammu aeg minna. Loodetavasti ei hakata Pelle Pohlakut uueks juhiks lobbistama, kuigi seda on ka karta.

Kelle leiba sööd, selle laulu laulad.
Vot!

kelle vorsti sööd,selle emmi imed.
vot!

Aivar pole süüdi, vaid need kes ta valisid.
Areng toimub aga teistel riikidel kiiremini. (Kas see siis pole probleem?)

Minu meelest on liigne lihtsustus küsida, wt mis on viga Eesti jalgpallis. Küsimus võika olla: miks on Euroopa jalgpallis üks ja selge perifeeriavöönd: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Valgevene?

Viie riigi peale on ajaloos ette näidata 1 suurturniirile kvalitiseerumine. Jah, Soome on hetkel natukene tõusmas, aga kui vaadata pikka perioodi, siis on seis meie regioonis pehmelt öeldes nukker.

Euroopa top5 liigades mängivad viie riigi mängijatest ainult kaks (sic!) mängijat: Pukki ja Klavan. Klubijalgpallis on liigade tase Euroopa keskmisest tugevalt all. Jne, jne.

Kvaliteetsed naabrid tõmbavad üksteise taset üles, sest naabrite vahel on kontaktid kõige tugevamad (noorteturniirid, sõprusmängud klubide vahel, maavõistused jne). Tugevate naabritega tekib spillover efekt ning tõus tõstaks kõiki paate.

Baltikumi jalgpall peaks kokku kutsuma kriisikoosoleku, kämasolevas EM valiksarjas on Eesti, Läti ja Leedu väravatevahe 5-32, ükski Balti riik ei lähene Euroopa tipule, vaid pigem kaugenetakse kiirenevas tempos Euroopa keskmisest tasemest.

kelle kitra sööd,selle tamburiini mängid.
vot

kelle mune tarbid,selle proteiini saad
vot

kellele tooljas oled,minu rusikat tunned

kelle teisele nime annab, selle ise on

rääkida ühes artiklis EJL'ist ja demokraatiast on kirjamehe poolt muidugi päris julge lüke. valimised ei tähenda veel demokraatiat. oponentide kiunujateks ja nähvitsateks nimetamine on muidugi päris kõnekas. istu, viis.

Soome poistest mängib Euroopa top5 pisut rohkem: Moisander, Pohjanpalo, Hradecky jne.

Demokraatiat kui sellist pole olemas. On vaid kapitalism ja kuidas see toimib teame kõik. Eks ikka see kes kraani juures on otsustab kes joob ja kes juua tahab peab kraanimehele meelt mööda olema.

jah. see viimane kord kui pohlaku vastu kandideeriti. kannik vist. pmst taoti murru ta ja pohlak tegi kogu jalgpalliringkonnale selgeks et temast tuleb edaspidi kui pidalitõbisest eemale hoida. ja pohlaku vastu minemine ei ole kerge. teame et ta on väga neurootiline ja rahakraanid on tema käes. hea juht tahab et alt kasvaks konkurendid. halb arvab et peab surmani juhtima ja siis surivoodil järglase valmima. jalkaliidu inimesi ei saa otseselt syydistada aga vabas konkurentsis on tulemused ükskõik mis valdkonnas paremad

Asjal ju mitu tahku:
1.Noorte töö... ok lalgpall on massides ,aga see on sotsiaalne tellimus,aga nn tipptasemel mängijaid ,kes leiaksid tee euroopa korralikese riikidesse tekib tikutulega..
Ja Operide,Lindperede ,Kauberite jne tootja Tiidus sõidab kelmikalt taksot ja võib hr Järvelalt konsulteerida,miks nii on...
Ja kui on mugavad ja alandlikud noortetöö tegijad siis ei juhtugi midagi,milleks probleemne treener?
2.Noorte järelkasvu tekkimise eelduseks on organisaator olid Lõvid pool eesti koondist jne aa ikka kus on tulnud rohkem tasemel mängijaid on olnud kellegi poeg mängus...
3.Esinduse treener....,Kui P-Iiri mängus Vihman ja Teniste ereda leegiga põlesid,,lisaks tuua juurde Puri.....,et mida siis oodata????Kas ikka Reimi menetlused on end õigustanud?
4.ja summas võrreldes 6-7 a taguse ajaga milline liin on hetkel samaväärnegi?Kui siis vasakkaitse ,igas muus kohas on jutoimund taseme langus ,kus suurem ,kus väiksem ....

Artikkel on esitatud vormingus, et E J areng toimub ka siis kui seda (arengut) vingujatele näha pole.

Aga minu hinnangul iga muutus, võrreldes varasemaga, ei ole veel areng. Muutused on osa mingist protsessist. Aga protsess ise ei pruugi teenida arengut.

Arengu mõõdupuuks spordis on tulemus. Ja kui hinnata E J tulemusi 27 aasta jooksul, siis me sellest viimased 7 aastat arenenud pole.

Taandareng on ka areng

Lind on õhus, kala vees. Eesti jalgpall augu sees.

Koondise mäng on nagu Õnne 13, 7 aastat ja mitte ühtegi sündmust.

Ma arvan et koondise suurimaks probleemiks on, et Norbert Hurda energiaringe ei ole. Negatiivsust on liiga palju. Vaata kuidas u 17 tema käe all lammutab. Poisid nagu Balti ketist tulnud tahtmist täis. Ja vastased kukuvad kui jüriöö lahingus sakslased. Kõik on sellepärast et spirituaalsust ei ole jalgpallis.

Demokraatia Eesti jalgpallis on samal tasemel demokraatiaga Valgevenes või Kasahstanis.

Ka taandareng on areng

Kui lapsed näevad esimest kvalifitseeritud kõrgema kategooria treenerit 14-aastaselt, siis on väärtuslik aeg ammu kaotatud. Juba lastega töö peab toimuma läbimõeldult kvalifitseeritud treenerite poolt. Seda toimub meil täna pigem üksikutel juhtudel kui süstemaatiliselt. Suvaliste spordisõprade treeneriks nimetamine ja laste ette saatmine, toob heal juhul vaid üksikuid mängijaid, kes on oma taseme saavutanud eelkõige lähedaste abi tulemusena. Seni, kuni lastega töö toimub asjatundmatute treenerite poolt, ei ole mingit põhjust oodata ka täiskasvanute taseme tõusu.

Mõned ettepanekud

1. Noorte treenimine - koolitage treenereid või tooge mujalt sisse

2. Infra - talvel lumes või koolisaalis ei tule mingit taset

3. Liigad on liiga suured ja nõrgad või ebaühtlased. Rahvasporti ei pea tingimata esiliigas tegema ja täisamatöörid kel pole ambitsiooni ei peaks Premium liigas mängima.

4. Lõpetada noorte poputamine. KTMi pealt ei saa keegi heaks. Absull kõikidelt välismaale läinute suust tuleb üllatusjutt et rämedalt peab tööd tegema ja oma koha eest platsil tuleb võidelda.