Kes maksab tellib ka muusika. Soccernetist on saanud EJLi hääletoru .

Ott, vōta ennast kokku. Kehv väravavaht oled Sa niigi, ajakirjanikuna ÕLis tubli, Soccernetiga liitumine on Su taseme viinud 0 lähedale.

ära seal peatu! miks märts, kui hooaeg võiks alata veebruaris või jaanuaris

oh seda OTTI , juba nagu iraagi infominister :)

ma parema meelega loeksin sellest ,mida loodav valitsuskoalisatsioon eile jalgpalliarendamisest rääkis , mine uuri sellest midagi ja tee üks huvitav lugu

Loll tellitud jutt suhu tagasi! Soomlased pikendasid hooaega kõigest 1 nädal, samas hõrendasid mängugraafikut, et tõsta mängude kvaliteeti ja iga mängu tähtsust. Jalgpallihooaja pikkus ei pea olema võrdne liigahooaja pikkusega. Liigahooaega võib alustada vabalt aprilli alguses. Sisuliselt algab Eestis hooaeg niigi juba jaanuaris.

Selle loogika põhjal algab Soomes hooaega kahh jaanuaris - seal mängitakse ju kahh hallides.

Minu meelest on Ottil vähemalt 10-võistkonnalise liiga osas õigus. Kuni Premium Liiga koosneb hetkel (veel?) 10-st klubist, on täitsa õige aeg alustamiseks märtsikuu algus. Vastasel juhul tekib ülekoormus meestele, keda tahaks kasutada igamänguliselt. Leidke, head kommentaatorid, mõni sõber või minge ise mängima kuhugi Esiliiga U21 tiimi või Eesti Premium Liiga klubisse.. küll te näete, et ainus puhkepaus, mis on pikem kui 3-4 päeva, tekib alles juulikuu keskpaigas. Tekib ka olukordi, kus 8 päeva jooksul on tervelt 3 mängu. Kui alustataks varem, lõpetataks tõenäoliselt hiljem, mille kaudu jõutakse otsapidi välja jällegi talvekuudesse. Tõenäoliselt hakataks selle üle jällegi jonnima.

Teisalt oleks ka tagumise otsa taseme tõttu aeg minna 8-liikmelise Premium Liiga peale. See iga-aastane Maardu, Tarva, Pärnu solgutamine panebki meid olukorda, kus ükski pisike võistkond stabiilselt ei arene. Lükatakse kokku hea meeskond, ent mingil põhjusel siiski lõpetatakse viimasena (2015 nt). Kui aga meeskond langeb Premium Liigast, kaovad lõviosa toetajaid ning lahkuvad ka paremad mängijad - kes tahaks mängida täiskasvanud ning korra juba Premium Liigas mänginud jalgpallurina Esiliigas Keila-suguste satside vastu (pole midagi Keila vastu, lihtsalt Keila ja nt Paide vastu mängimisel on suur vahe. Loodan, et mõistate). Näen, et see on üks põhjuseid, miks Vassiljev tagasitulles rääkis, et liiga on nooremaks läinud ning tase on langenud. Mitmed noored pisemad klubid on saanud iseseisvaks ning pole enam mingeid Maardu Levadiaid. Aga selle jaoks, et need kollanokad ka endale mingit ratsaväge saaksid kasvata - ja selle ka endale hoida!! -, on vaja aega ja ressurssi.

Kokkuvõttes loodan, et Pärnu suudab oma noored endale hoida, Legion tuleb üles, et jäädagi siia, ning et Maardu suudab vanadele toetudes Premium Liigas asju teha. See looks võimaluse, kus Eestis oleks vähemalt 12-13 klubi, kes suudaks Flora ja Leva noortele tuule alla teha, et tõusta esimene Esiliigast, et reaalselt välja teenida tõusmise tippseltskonda, et pääseda Premium liigasse, et sinna jääda!

Juurde tuleb minu silmis panna aga tribüünil toimuvale. Isegi kui alustame hooajaga aprillis ja lõpetame juba septembri teises pooles, võib siiski tekkida ühe-kahe-nelja aasta tagant võimalus, et lumi on maas, väljas miinuskraadid. See on reaalne... noored ei käinud protestimas ilma asjata. Seega lõpetaksin mina jonnimise, ei solgiks ära kalendrit, mis jalgpalluritele reaalselt sobib(!), ning tegeleksin sellega, et iga jalgpallihuviline, kes soovib tulla väljaku äärde, saab seal ka soojas mängu nautida. Kuidas seda teha? Oleme jõudnud situatsiooni, kus iga klubi juures on isik, kelle põhitööks ongi just nimetatud probleemile lahenduste leidmine. Puid alla, küll tuleb.

Ei suru kuidagi arvamust peale, lihtsalt selline on see liigamaailm, mida mina näen ja millest kuulnud olen.

Mõlemad ajakirjaniku toodud argumendid on tegelikkuses võrdlemisi nõrgad ja sisaldavad eksijäreldusi. Nende argumentide põhjal ei saa väita tõsikindlalt, et liigahooaeg "peabki" olema justnimelt selline, nagu ta parasjagu on.

1. Väitest, et viimaste hooegade jooksul on välismaale liikunud teatud arv jalgpallureid, ei järeldu mitte midagi muud, kui et antud kalendrid pole olnud takistuseks neil jalgpalluritel jõudmaks justnimelt nendesse klubidesse-liigadesse-tasemele, kuhu jõuti. See, et antud kalender annab parima võimaliku võimaluse meistrivõistlustel osalevatel jalgpalluritel oma sportlikku taset tõsta, jääb argumenteerijal demonstreerimata. Võib arutleda, kas mõne muu kalendri puhul ei võinuks olla välislepinguid teeninud jalgpallurite arv suurem, või sihtliigad kõrgema tasemega. Samuti oleks vaja antud kontekstis lahti mõtestada liigakalendri ja võistlustel osaleva sportlase sportliku taseme muutuste seosed.

2. Teise väitega on üksjagu lihtsam - tegemist on üsna tavalise argumentatsiooniveaga. Nimelt võrreldakse kahte võrreldamatut asja. Ühtpidi demonstreeritakse, et Eesti ja Soome vahel on (täiesti adekvaatne) sarnasus, kliima ja liigutakse sealt argumendiga edasi. Teisipidi jäetakse väga olulised erinevused väja toomata - näiteks on ühe puhul tegemist profiliigaga, teisel puhul pool-amatöörliigaga. Rääkimata sotsiaalmajanduslikust, kultuurilisest ja lokaalsest spordiajaloolisest kontekstist. Sarnasus ühes kategoorias ei tähenda automaatselt sarnasust teistes.

Kui tahta põhjendada antud kalendrit, tuleks leida tugevamad argumendid.

Hooaja ajakava tõestuseks toodud üleminekute tabel aastate lõikes ei näita muud kui 2018 aasta statistilist kõrvalekallet. Kõigil eelnevatel tabelis näidatud aastatel oli summaarselt üleminejate kogus sama. Mitte mingit seost kalendri ja üleminekute vahel selle alusel järeldada ei saa. Kui nüüd bensiini lõkkesse kallata, siis võiks toodud andmete alusel öelda, et eelmise aasta räige külmaga alustatud ja suvel, ilusaima ilmaga, kuu pikkuse mõttetu pausi pidamise järe kasvas üleminejate arv kordades. Järeldus, alustame varem ja peame suvel kuu pikkuse pausi ja välisliigadesse siirdujaid on bussijagu. Ühe sõnaga, see toodud seos pole minu arvates pädev.

Huvi pärast küsiksin, et kas kunagi on olnud juttu ka Balti ühisliiga loomisest? Selline, nt 20 meeskonnaline liiga arendaks Eesti top6 jalgpalliklubisid ja seeläbi ka jalgpallureid rohkem kui pool-amatöör meeskondadega mängimine.

Debiilne jutt, 4x9 mängud on lollus.
Ja ott, tahad öelda et kui graafik oleks teistsugune siis poleks selliseid üleminekuid? Äkki oleks hoopis rohkem

Arutelust oli see uudisnupp nüüd küll kaugel. Ott on varem ka silma paistnud eelkõige veendunud Pohlaku kiitjana ning selles mõttes polnud siin loos mitte midagi üllatavat. Võtta aluseks, et meie liigast on välismaale siirdutud ja sel põhjusel oleks justkui õigustatud hooaja kestvus ja ülesehitus - andke andeks, aga see on ikka ääretult meelevaldne järeldus. Pigem oleme viimase aasta / paari jooksul korduvalt näinud, kuidas üleminekud jäävad katki puhtalt sel põhjusel, et meie hooaeg on nõnda vildakalt üles ehitatud. Mis puudutub uhkusega tsiteeritud välidet, et meie liiga eesmärk peabki olema Flora Levadia ja Kalju arengut kinni hoida - siis selline idiootsus on tõesti võimalik vaid Pohlaku käe all. Ma mõistaks seda probleemi olukorras, kus meil oleks Valgevene stiilis ainult üks tugev klubi ja selle tõttu ülejäänud liiga (ja Bate areng) kannatavad, aga seisus kus meil on 3 tugevat klubi + 3 tugevat keskmikku, siis see on küll koht, kus peaks just arvestama tugevamate klubide vajadustega ning soodustama nende võimalusi järgmise sammu tegemiseks. Kokkuvõtteks siiralt häbi Oti ühekülgse loo pärast :(