Otsustav suvi! Flora pärand libiseb vägisi mutta. Kelle vastu neli Eesti euroklubi päästetööd alustavad?
Kes kellega? Kes keda? Eesti klubide eurohooaeg pole enam sugugi mägede taga, sest juba 16. juunil loositakse Meistrite liiga ja Konverentsiliiga esimeste kvalfikatsiooniringide paarid. Päev hiljem selguvad ka teise ringi võimalikud vastasseisud.
Kuna kõigis Euroopa riikides on nüüdseks kõrgliigahooaja ja karikasarjaga ühele poole saadud, on kõik eurosarjades osalevad klubid selged. Kuigi pall pannakse esimese kvalifikatsiooniringi mängudes veerema alles juuli algul, teeme kiire ülevaate, millised on Eesti klubide - ja paari välismaal mängiva eestlase - võimalikud eurovastased.
Esmalt ja kõige olulisema asjana tuleb üle korrata, et Eesti klubide jaoks on tegu erakordselt tähtsa suvega. Mäletatavasti jõudis FC Flora esimese ja seni ainsa Eesti klubina hooajal 2021-22 Konverentsiliiga alagrupiturniirile, mis tõi neile ka kõvasti UEFA koefitsiendipunkte. Kuid järgmisel neljal hooajal pole keegi suutnud ligilähedaseltki sama saavutust korrata ning kuna arvesse lähevad viimase viie aasta tulemused, on Floral endal, FCI Levadial, Nõmme Kaljul ja Paide Linnameeskonnal tänavu tagumine aeg Eesti klubide punktisaaki märkimisväärselt paisutada.
Kui seda ei suudeta, on väljavaade nukker. Praegu on Eesti viimase viie hooaja lõikes UEFA 55 liikmesriigi seas 43. kohal, ent kukkumine võib olla järsk. Flora 2022. aasta mängud alagrupiturniiril ja selle eel paisutasid Eesti klubide tolle hooaja punktiskoori 3,666 peale. Nelja järgmise aastaga on lisandunud esmalt 1,166 punkti, seejärel ühel täiesti kohutaval hooajal vaid 0,125 punkti (tegu oli kogu Euroopa peale tolle aasta kõige kehvema tulemusega!) ning kahel viimasel aastal võrdselt 1,625 punkti.
Seega on kolme viimase hooajaga korjatud kokku vähem punkte kui hooajal 2021-22! Eesti positsioon tabelis sõltub omajagu ka konkurentide käekäigust, mistõttu on praegu võimatu öelda, kui palju punkte tuleks tänavu noppida, et eeskätt hooaja 2023-24 katastroofilist saaki, aga ka sellele nii eelnenud kui ka järgnenud keskpärasust korvata. Kuid on selge, et väike ei tohi see summa olla, eriti kuna "lappida" on vaja ka ühte väga kehva hooaega.
Tähtsaim eesmärk on mitte kukkuda Euroopa viie kõige kehvema riigi sekka, kus oldi 2021. ja 2022. aasta suvel. Praegu saab Eesti eurosarjadesse välja panna neli klubi, mainitud viie kehviku hulka kukkudes kahaneks see arv kolmele. Siinkohal tuleb küll märkida, et UEFA rakendab arvestust üheaastase viibega ehk kui tänavune eurosuvi peaks minema aia taha ja üks koht tõepoolest kaotatakse, mõjutab see alles ülejärgmist (2028-29), mitte järgmist (2027-28) eurohooaega.
FC Flora
Valitsev Eesti meister alustab staatusele kohaselt Meistrite liiga esimesest eelringist. Avaringist stardib 28 meeskonda ning tänu nelja aasta tagusele edule on ka Flora klubikoefitsient endiselt piisavalt hea, et olla asetatud meeskondade hulgas.
Asetatute seast välja ehk Flora potentsiaalsete vastaste sekka jäävad näiteks Eestile eurosarjadest juba tuttavad Armeenia meister Ararat-Armenia ja Gruusia meister Iberia 1999, samuti mullu esmakordselt Leedu meistriks kroonitud Kaunase Žalgiris. Potentsiaalselt keerukamat sorti vastased võiksid olla ka Ungari meister Györi ETO ja Aserbaidžaanis võitjaks kroonitud Sabah. Alahinnata ei saa samas kedagi, sest näiteks esimesena asetuseta jäänud Andorra meister Inter d'Escaldes hakkas mullu kõvasti vastu nii rumeenlaste hiiule FCSB-le kui ka Alex Matthias Tamme tööandja, Sloveenia toonase meistri Ljubljana Olimpija kukutamisest.
Teise ringi jõudes Floral enam asetuse näol eelist poleks ning vastu võivad tulla näiteks Crvena zvezda, Zagrebi Dinamo, Bratislava Slovan, Poznani Lech, Celje ja Omonia. Kuid mõni tugev vastane on paradoksalselt just asetuse puudumise tõttu ka välditav. Näiteks alustab Meistrite liiga teisest eelringist euroteekonda Eesti koondise poolkaitsja Mattias Käidi tööandja Thun, kes pole viimased kuus aastat eurosarju mänginud ega oma seetõttu ka koefitsiendipunkte. Sarnaselt neile on asetamata klubide seas Rootsi üllatusmeister Mjällby ja Taanis tiitli võitnud AGF, kes Floraga seetõttu kokku minna ei saa.
Hea loos ja võit avaringis oleksid Florale eriti tähtsad aga just seetõttu, et kaotuse korral langetaks kohe Konverentsiliigasse, kus oleks vaja põhiturniirile jõudmiseks alistada kolm vastast. Kui esimene duell võidetakse, on seevastu puhvrit juba märksa rohkem. Teise eelringi jõudmise korral avaneb järjest mitu võimalust alagruppi pääs kindlustada - olgu siis Euroopa liigas või Konverentsiliigas. Täpselt nii jõudis Flora alagruppi viie aasta eest, kui võitis esmalt Hiberniansi, kaotas küll siis Meistrite liiga teises eelringis Legiale ja seejärel ka Euroopa liigas Omoniale, ent alistas lõpuks Konverentsiliiga play-off'is Shamrock Roversi.
🚨 2026/27 Champions League - QR1!
✅ LEFT - Seeded on the Draw
❌ RIGHT - Unseeded on the Draw
➡️ Complete qualifying projections with all the % chances and seedings at our Page (link in bio)! pic.twitter.com/wIfXru9D9z — Football Rankings (@FootRankings) May 29, 2026
FCI Levadia
Premium liiga praeguse suveräänse tabelijuhi viimaste aastate eurotulemused on piisavalt head, et anda neile Konverentsiliiga esimeses eelringis asetus. Kuna võimalikke vastaseid on palju ja UEFA-l on kombeks vahetult loosimiste eel ainult neile arusaadavate algoritmide abil meeskondi veel mitmesse loosigruppi jagada, tuleb alustuseks oodata, kuni need avalikustatakse.
Asetamata meeskondade seas on aga näiteks Turu Inter ja Tampere Ilves Veikkausliigast, äsja Vladimir Vassiljevi peatreeneriks palganud Liepaja Lätist ja Hegelmann Leedust. Samuti kuuluvad Levadia võimalike vastaste hulka eestlastele tuttav Bohemians Iirimaalt ning Eestile lähiaastatel palju meelehärmi valmistanud Islandi klubi Stjarnan, kes on jagu saanud nii Levadiast endast kui ka Nõmme Kaljust, ent kaotas samas tunamullu Paidele.
Oluline on, et võidu korral on Levadial asetus ka teises eelringis. See kasvatab kõvasti võimalust saada natuke kergem vastane, sest teisest ringist liituvad Konverentsiliigaga ka sellised tugevate liigade suured klubid nagu Amsterdami Ajax, Braga, Kopenhaagen, Panathinaikos, Ludogorets, Rakow, Partizan, Basaksehir ja HJK. Kõigi nendega kokkumineku ohtu Levadial (ja ka Paidel) pole. Europileti lunastas viimasel tunnil ka Eesti koondise kaitsja Maksim Paskotši koduklubi Gent, kes on samuti asetatud meeskondade seas ehk Levadia ja Paidega vähemalt esialgu ei kohtu.
Paide Linnameeskond
Premium liiga neljanda kohaga lõpuks europääsme taganud Paide on varemgi näidanud, et kesisest kodusest vormist hoolimata ollakse suutelised Euroopas tegusid tegema. Tänavusel hooajal kehtib nende kohta suuresti sama jutt mis Levadia puhul. Tänu eelmiste hooaegade tulemustele omatakse nii esimeses kui ka teises eelringis asetust ehk võimalikud vastasedki on samad - ühe intrigeerivamana neist mõistagi hooaega Paide tüüri juures alustanud, ent ametist lahkuma pidanud Vassiljevi värske tööandja Liepaja.
Nõmme Kalju FC
Kalju seis on Levadia ja Paide omast kesisem, sest vahepeal oldi Euroopast pikalt eemal. Eelmisel hooajal pääseti albaanlaste Partizani alistamisega küll teise ringi, aga seal vannuti viimastel sekunditel alla iirlaste St Patrick's Athleticule. Kalju koefitsient on seetõttu jätkuvalt niivõrd madal, et nemad on avaringis ja mõistagi ka edaspidi asetamata meeskondade seas.
Nii on Kaljul võimalik juba avaringis kokku minna näiteks RFS-i, Astana, Žalgirise, Shkendija või Differdangega. Samas on asetatud klubide seas aga ka St. Joseph's Gibraltarilt, Vikingur Fääri saartelt ja Athletic d'Escaldes Andorrast, seega peab Kalju avaringis ehk teistest Eesti klubidest rohkemgi paluma eeskätt väga head loosiõnne.
