Narva Transi kapteni Mark Maksimkini jaoks oli teisipäeva õhtu elu üks hullemaid. Võidumängus Tartu Tammeka vastu leidis aset väga õnnetu kokkupõrge, mille tulemusena on ta praegu arstide valvsa pilgu all. 

Narvakate kapten sai vigastada avapoolaja kolmandal üleminutil, mil ta põrkas õnnetult kokku Tammeka kaitsja Pedro Manoeliga. Kokkupõrke järel toimetati mängumees otsekohe haiglasse. "Kogu periood enne operatsiooni oli ilmselt kõige raskem ja valusam etapp mu elus," rääkis Maksimkin operatsioonijärgsel päeval Soccernet.ee-le. 

Praegu haiglavoodis viibiv Maksimkin rääkis, et ta sai lahtise jalaluumurru. "Nii palju kui ma tean, said luud tugevalt kahjustada ja osaliselt purunesid. Haiglas puhastati haav, eemaldati luukillud ja paigaldati metallplaadid. See on kogu info, mida ma praegu tean," rääkis ta. 

Esmalt toimetati poolkaitsja Narva haiglasse, kus talle tehti valuvaigistavad süstid, pandi kips ning viidi narkoosi alla. Operatsioon tehti aga hoopis Ida-Viru keskhaiglas. "Kogu selle aja jooksul, alates vigastuse hetkest kuni operatsioonini, tundsin lihtsalt kirjeldamatult tugevat valu," tunnistas väga õnnetult vigastada saanud narvakas. 

Operatsiooni järel tundis Maksimkin end juba paremini. "Seisund läks natuke paremaks. Kõige olulisem minu jaoks praegu on see, et ma ei tunne enam valu. Ausalt öeldes kadus valu alles sel hetkel, kui mind operatsiooniks magama pandi," rääkis ta. 

Operatsioon toimus umbes kell 23.30 õhtul ja Maksimkin tunnistas, et nii tohutut valu pole ta varem tundnud. "Pärast vigastust kuni operatsioonini oli lihtsalt väga-väga valus. Ma ei oska seda isegi millegagi võrrelda. See oli tõesti talumatult valus," meenutas mängumees. 

Küll aga ei olnud see ainus kord, kui 23-aastane mängija noa all käis. Ida-Viru keskhaiglas tehtud operatsiooni järel viidi ta palatisse, ent siis selgus, et operatsioon ei olnud täielik ning kõiki vajalikke asju ei saadud tehtud. "Probleem on selles, et mul on lisaks ka arterivigastus, mis vajab samuti operatsiooni, kuid seal ei ole vastavat spetsialisti."

Seetõttu viidi mees samal ööl edasi Tartusse teisele operatsioonile. Seal tehti vajalikud protseduurid, ent ka praegu pole olukord lõplikult lahendatud. "Veri ei liigu jalas piisavalt hästi, ehk vereringe ei toimi nii nagu peaks," rääkis Maksimkin. Seetõttu peab mängumees tõenäoliselt veel noa alla minema. Hetkel on ta arstide valvsa pilgu all ning tema seisundit jälgitakse. 

Mängumees tunnistas, et vigastuse hetkel jooksis kogu jalgpallikarjäär ta silme eest läbi. "Ausalt öeldes olid esimesed mõtted väga rasked. Mul käis peast läbi, et see võib olla minu viimane mäng ja et võib-olla ei peaks ma enam jalgpalliga tegelema," tõdes Maksimkin. 

Seda oli näha ka otseülekandest. Kokkupõrke järel tormasid meeskonnakaaslased kohe Maksimkinit lohutama ning Deniss Poliakov kattis ka vigastada saanud mängumehe silmad käega, et ta oma jalga ei näeks. "See oli emotsionaalselt väga keeruline. Oli väga valus ja kurb, tahtsin isegi nutta," tunnistas pallur. 

Ta jätkas: "Eriti sellepärast, et eelmine hooaeg läks mul hästi. Näitasin oma taset ja tundsin, et uueks hooajaks olin veel paremini valmis. Mul olid suured ambitsioonid, nii isiklikud kui ka meeskondlikud. Võidelda tabeli tippkohtade eest ja võita karikas."

Väga suure tõenäosusega on mängumehe jaoks tänavune hooaeg kõigest viie vooru järel lõppenud. "Ühel hetkel saad aru, et see hooaeg on sinu jaoks läbi. Sa ei saa enam meeskonda aidata, ei saa ennast näidata ega mängida. Arusaam, et pead justkui uuesti nullist alustama, on väga raske," rääkis ta. 

Taastumisprotsess saab olema pikk, ent hetkel on veel raske hinnata, kui pikaks see kujuneb. "Mulle ei ole veel midagi konkreetset öeldud. Praegu ei ole isegi kindel, kas ma suudan täielikult taastuda," tõdes Maksimkin kurbusega. 

Maksimkin soovis jagada tänusõnu ka neile, kes talle positiivseid sõnumeid on saatnud. "Ma tahan tänada kõiki, kes on mulle kirjutanud ja mind toetanud. See tähendab mulle tõesti väga palju! Olen kõigile selle eest siiralt tänulik. Tahan soovida kõigile head tervist. Selliseid vigastusi ei soovi ma kellelegi, ei jalgpalluritele ega ka tavalistele inimestele."

Ta lisas: "Samuti tahaksin, et Eestis armastataks jalgpalli rohkem. Soovin, et inimesed toetaksid mängijaid, elaksid kaasa ja tunneksid rohkem huvi meie jalgpalli vastu."

Vaata olukorda, mil Maksimkin vigastada sai (vaadata omal vastutusel!):