Koondis Katari vastu enne ja nüüd: mitu meest olid välisklubis siis, mitu nüüd? Foto: Raul Ojassaar
Suurte küsimärkidega alanud talv hakkab mööda saama, loen uudiseid ja seest läheb soojaks.
Ragnar Klavan ja Augsburg mängivad vaieldamatult suurt mängu ja meie mees on selle kõige keskmes, Sergei Zenjov on varjusurmast tagasi ja kinnitab Moskvas kanda, Henri Anier teeb sama otimaal. Loodame, et Norrat jääb hiljem hea sõnaga meenutama ka Henrik Ojamaa.
Pesast on lennanud järjekordne seltskond: Igor Subbotin teenis vääritud lepingu Tehhi kõrgliigas, Karol Mets osteti suure raha eest Norra, Artjom Artjunin paneb end proovile Rumeenias, Frank Liivak alustab loodetavasti Hispaanias teed millegi suure poole. Ken Kallaste leping Norrköpingus tundub vormistamise küsimus.
Taas on pead tõstnud ka mitu meest, keda juba maha kiputi kandma: Aleksandr Dmitrijev on 33. sünnipäeva eel teenimas ehk karjääri parimat lepingut, eksootilisest ja jalgpallihullust Indoneesiast leiab end Martin Vunk, Sergei Monikov naases Kasahstani. Sander Puri võttis suuna Iirimaale ja väidetavalt tuntakse sealt huvi ka Jarmo Ahjupera vastu.
Põhjust juuste välja kiskumiseks ei anna ka paigalejääjad: Mihkel Aksalu, Artur Kotenko, Pavel Londak ja Marko Meerits on oma klubide esinumbrid, Rimo Hunt jätkab Kasahstanis kõmmutamist, Konstantin Vassiljev on leidnud stabiilse mängupaiga. Kahju, et Taijo Teniste klassiga mees alustab hooaega Norra esiliigas, ent see on parem kui sihitu seiklemine. Küsimärgid on ka Igor Morozovi pea kohal, kuid kahe hooaja vahel on meie mehel olnud võimalus koht algkoosseisus tagasi võidelda. Loodame parimat.
Jah, Joel Lindpere tulevik on seni selgusetu, Sergei Pareiko mõlgutab lõpetamismõtteid ja välismaale ihkajaid jagub. Nii mõnigi mees tundub jäävat kodumaale. Aga mulle meeldib!
Premium liigas ootab ees üks paganama põnev hooaeg ja mul ei oleks midagi selle vastu, kui kodumaale jäävad ka Hannes Anier, Kaimar Saag, Tarmo Kink, Enar Jääger ja teised - seda huvitavam! Kui ma seda ehk enne veel päriselt ei mõelnud, siis Ats Purje ja Nõmme Kalju abielu pani mind tahtma, et hooaeg algaks juba homme. Ei, asi ei ole selles, et sügaval mu hingesopis elab paadunud Panter, vaid Kalju ei olnud rivaalidega võrdväärseid palkamisi teinud ja kippus minu silmis ansamblist ehk veidike langema. Purje, vahest talve vägevaim täiendus ükskõik kellele, kergitab Kalju automaatselt tagasi tiitlinõudlejate ringi. Nagu Manchester United oleks Robin van Persie ostnud!
Rivaalid ei ole sugugi maganud. Loodan, et Levadia särgis lööb särama Siim Luts, et Dmitri Kruglov ja Tarmo Kink hakkavad kollitama vastaseid Pärnust Narvani; loodan, et Sillamäel täidab keegi Kabajevi saapad; loodan, et Flora täieneb Enar Jäägeriga, et Sakari Tukiainen õigustab talle pandud lootusi; loodan, et Vladislav Ivanovi lahkumine ei vähenda Infoneti aktsiaid; et Vjateslav Zahovaiko hakkab vedama Paidet, et Tammeka jätkab möödunud aastal tallutud sümpaatset rada, et Roman Smiko tõrjub Transi suurte tulemusteni, et Pärnu jätkab südikalt ja vapralt, et Viljandi ründavad keskkaitsjad Sander Post ja Joonas Tamm hakkavad tegema mehetegusid. Et kellestki ei saa uut Tallinna Kalevit.
Mina küll juba ootan. Kas Sina ka?
