Tartu Tammeka oli väärt punktist sekundite kaugusel, aga lõpuks tegi FCI Levadia ikkagi seda, mida nad on sel hooajal Premium liigas kõige paremini teinud – võttis teenitud võidu.

Mängu endale omase turmtulega alustanud ning esimese nelja ja poole minutiga kolm väravavõimalust tekitanud Levadia tõstis seejärel natuke jalga gaasilt, kuid avapoolaeg kuulus ikkagi neile. Mihkel Ainsalu tabass 35. minutil väravaraame, poolaja lõpus tegi sama liiga parim väravakütt Bubacarr Tambedou. Paaril korral päästis tartlased ka Kristen Lapa, Tammeka enda arvele jäi avapoolajaga üksainus kõrgustesse tuhisenud pealelöök.

Ka teist poolaega alustas Levadia innukalt, ent Tammeka kaitse pidas. Vasturünnakutest tekkis siiski rohkem šansse ka kodumeeskonnal, 68. minutil proovis Chilem Ignatius efektset ülepuusalööki – üle värava! Ent Levadia kannatlikkus leidis viiendal üleminutil viimaks ikkagi tasu. Victory Iboro saatis pika palli karistusalasse, välja tõtanud Lapa jäi püüdmisel hätta ja pall kukkus ette keskkaitsjale Abraham Nwankwole. Ehkki nigeerlane pidi võitlema kahe kaitsjaga, saatis ta palli kukkumise pealt tühja võrku – võit Levadiale.

Kannatlikkus | Välkstart ja lõpuspurt. Mängukellal oli vaid 4.30, kui Levadial võinuks juba kirjas olla kolm tabamust. Esmalt saatis Mihkel Ainsalu sööt väravavahiga silmitsi Frank Liivaku, ent Kristen Lapa tõrjus. Hetk hiljem ei jõudnud väravaesisele ihuüksi jäetud Bubacarr Tambedou temani jõudnud pallile piisavalt kiiresti reageerida, siis saatis Ainsalu ise löögi raamidest mööda.

Selle põhjal võinuks arvata, et Levadia värav on pelgalt aja küsimus, kuid nii ei läinud. Kas võeti ise jalg gaasilt või sai Tammeka paremini liinid paika, aga järgmise pooltunni jooksul oli Tammeka värava all ärevust märksa vähem.

Poolaja lõpus elavneti jälle – Ainsalu kolistas raame, Lapa tõrjus Rasmus Peetsoni pealöögi efektselt ristnurgast, Tambedou löök tuli samuti postist tagasi väljakule ning seejärel sai Lapa käed ette nii Ainsalu kui ka Mark Oliver Roosnupu löögiüritusele. Teisel poolajal surus Levadia edasi, aga ei rapsinud. Ning mängu viimastel sekunditel kasutatigi üks Tammeka eksimus otsustavalt ära.

Meistriklass | Kannatlikkus. Paremal päeval läinuks Levadia juba teisele poolajale vastu kindlas eduseisus. Kehvem meeskond hakanuks närvitsema ja rabistama hiljemalt 80. minuti kandis. Levadia jäi kannatlikus, otsis ja luuras, kuni leidis lõpuks pääsemise kohast, mis seni ei olnud kordagi kärisenud.

Ajalugu on õpetanud, et tihtipeale kindlustatakse meistritiitel just selliste nappide võitudega. Kuna Nõmme Kalju kaotas Pärnu Vaprusele, kasvas liidri edu lähima jälitaja ees juba kaheksapunktiliseks. Mängida on muidugi veel palju, aga praegu on väga raske näha, kes ja kuidas peaks Levadiat kõigutama.

Tõus | Tammeka hoog. Kaotus kaotuseks, ent esimese pettumuse lahtumise järel leiab ka Tammeka sellest mängust kindlasti paljut, mida kaasa võtta. Kolme võidu järel tuli nüüd esimest korda lahkuda platsilt punktideta, ent neljas mängus on enda võrku lastud vaid kaks palli ning tartlaste ühtsus on muljetavaldav. Teisel poolajal vajuti küll kohati ehk liialt madalale, kuid samas suudeti vajalikes olukordades ka kõrget liini hästi hoida ja vastaseid suluseisu jätta.

Tammeka mängust kumab enesekindlust ja üksteise usaldamist, mängu kulgedes hakati aina paremini jõudma ka ohtlike rünnakuteni. Indviduaalselt on Levadia kindlasti tugevam võistkond, ent meeskondlikkusega suutis Tammeka neile võrdseks konkurendiks osutuda.

Ebakindel | Karl Andre Vallner. Levadia väravavaht andis juba avapoolajal kahel korral ebaõnnestunud söödu otse vastase jalale, lisaks lendasid paar pikka palli otse küljeauti. Teise poolaja alguses oli Vallner väga lähedal jämedale prohmakale, kui jäi väljaspool karistusala palliga kohmitsema ning söötis selle siis taas Tammeka meestele. Tema õnneks jäi Thomas Lisboa pealelöök keskväljalt madalaks ja taganev Vallner suutis palli kätte saada. Ent oma partiiga rahul olla ei saa Levadia väravavaht ka nullimängust hoolimata mingil juhul.

Taevasse | Iluvärav. Kui Lisboa löök oleks võrgus maandunud, oleks kauniduse poolest olnud ikkagi tegu parimal juhul vooru teise tabamusega. Henri Välja paar tundi varem Pärnus sündinud väravat on raske ületada. Ent kui rääkida oleks-väravatest, siis tõelisele supertabamusele oli 68. minutil lähedal Chilem Ignatius.

Tammeka vahetusmees proovis Lisboa löögi ja Vallneri tõrje järel tagasipõrkunud palli ülepuusalöögiga väravasse saata, ent põrutas pisut üle. Mõnes mõttes võttis see olukord samas kokku nii Ignatiuse seekordse mängu kui ka senise teekonna Tammeka ridades – võimeid on ilmselgelt kuhjaga, aga viimistlus jätab praegu veel kõvasti soovida.

Õnnetu | Kristen Lapa. Tammeka väravavaht tegi imelised 90+4 minutit, tõrjudes kõik, mida tõrjuda andis. Paraku kestis mäng mõni minut kauem ning just siis eksis Lapa saatuslikult. Nagu ta ka ise mängu järel tõdes, tulnuks pall rusikaga minema lüüa, püüdmiskatse aga ebaõnnestus ning Levadia sai värava kätte.

Samas on Richard Alandi vigastuse järel Tartusse appi toodud Lapa juba nende nappide mängudega tõestanud seda, mida Premium liiga tõsisemad jälgijad ammu teadsid. Tegu on väravavahiga, kes võimete poolest võiks olla ja peakski olema mõne kõrgliigaklubi esiväravavaht, mitte Flora pinki nühkima.

Staar | Abraham Nwankwo. Kuni Levadia viimase rünnakuni väärinuks seda tiitlit kahtlemata Lapa. Et aga ka võitjaid tunnustada, tasub seekord esile tõsta võiduvärava autorit, kes sai Levadia särgis kirja esimese tabamuse Premium liigas. Küllap on siiski Nwankwo enda jaoks veel olulisem põhitöö ehk hooaja neljas tema osalusel sündinud nullimäng.

Tsitaat | "Võid teha terve mäng ägedaid asju, aga kui teed ühe halva eksimuse, siis kahjuks tagajärjed on päris suured. See käib meie ametiga kaasas. Kahjuks täna oli selle kohta hea näide," võttis Kristen Lapa väravavahi elusaatuse mängujärgses intervjuus ausalt kokku.