Luup peale | Eesti tegi seda jälle! Kindel kaotus, aga Visse iluvärav pakkus 3000-pealisele publikule vinge emotsiooni (galerii!)
Eesti U17 koondis sai kodusel EM-finaalturniiril teise kindla kaotuse järjest, aga taas oli A. Le Coq Arenal kohtumist jälginud pealtvaatajatel põhjust rõõmustamiseks, sest Eesti lõi värava. Lõpuks jäädi Horvaatiale 1:3 alla.
- Vaata Brit Maria Taela galeriid artikli alt!
Mängitud oli vaid 67 sekundit, kui pall oli esimest korda Eesti väravas. Nik Žužic Škafar mängis Jona Benkoticiga seina, pääses segamatult karistusalast löögile ja lõi palli Eesti väravavahist Harly Ollinist mööda – 0:1! Viiendaks minutiks võinuks Horvaatia eduseis olla juba kolmeväravaline, kuid Benkotici löök lendas posti ja Jakov Dedici löök napilt väravast mööda.
Horvaatia ei suutnud järgmise poole tunni jooksul Eesti väravale väga suurt ohtu tekitada, kuni 35. minutil säras jälle Žužic Skafar, kes mängis ennast karistusala joone juurest löögile ja lennutas palli ristnurka – 0:2!
Teine poolaeg algas Horvaatia survega, mis kandis kiiresti vilja, kui Eesti kaitsja Ron Neltsas kukutas oma karistusalas Žužic Škafari. Kuigi väravavaht Ollin ja pealtvaatajad proovisid penaltilööjat võimalikult palju häirida, siis Benkotic realiseeris 11 meetri karistuslöögi kindlalt – 0:3!
Seejärel kaitses Eesti hingestatult ja ootas oma võimalust. See saabus mängu lõpus, kui vahetusest sekkunud Aston Visse võitis keskväljal palli, võitis pika spurdi järel kahevõitluse Horvaatia keskkaitsja Filip Pavici vastu ja lõi palli 90. minutil 16 meetrilt ette ristnurka - 1:3! Eesti mängijad ja treenerid rõõmustasid, A. Le Coq Arenale kogunenud 3000-pealine publik rõõmustas! Soccernet.ee tähelepanekud:
1. Mängupilt – samasugune või teistsugune?
Kui turniiri avamängus Hispaania vastu oli Eesti sisuliselt algusest lõpuni suure surve all ja tegeles peamiselt oma karistusala kaitsmisega, siis Horvaatia vastu sai Eesti natuke rohkem palliga mängida. Tõsi, seda suuresti Horvaatia enda initsiatiivil, sest vahepeal oli nende pressing madalamal ja nii prooviti endale rohkem ruumi tekitada. Eesti sai seetõttu aeg-ajalt enda kolmandikul vabalt söötu mängida, aga kui palliga jõuti keskjoone juurde, siis enam käike ettepoole ei leitud.
Eesti esimene pealelöök sündis 13. minutil, kui Artjom Timakov sai standardolukorra järel karistusala joone juurest proovida, aga ta ei tabanud palli korralikult ja see lendas selgelt väravast mööda. Eestil olid veel mõned karistuslöögid vastase väljakupoolelt ja mõned küljesissevisked, kui viidi Horvaatia karistusalasse rohkem mängijaid, aga nendest ei suudetud midagi ohtlikku tekitada.
Kui Hispaania vastu sündis Eesti värav standardolukorrast, siis Horvaatia vastu individuaalse meisterlikkuse pealt. Eesti tegi lõpuks kaks pealelööki ja teine sündis 90. minutil, aga sellest piisas, et teist mängu järjest auvärav lüüa. Kusjuures Eesti xG oli vaid 0,05 – see näitab, kui keerulise sooritusega sai väravalööja Visse hakkama.
Seejuures näiteks pallivaldamine ja vastase pealelöökide arv olid võrreldes avamänguga Eesti poolt vaadates viisakamad - Hispaania valdas palli 75% ja Horvaatia 64% mänguajast, Hispaania tegi 37 ja Horvaatia 25 lööki.
2. Kirsipuu ja Karlsson ootavad võimalust
Eesti koondise peatreener Marko Pärnpuu tegi esimese mänguga võrreldes algkoosseisus kolm muudatust, kui Andreas Põdra, Robert Kaasiku ja Uku Viiroja asemel alustasid Karl-Tristan Lorenz, Karel Isok ja Robert Lehtmets. Avamängus vigastuse tõttu välja vahetatud Põder ja Kaasik olid Horvaatia vastu pingil, ent Kaasik karkudega.
Kahe mängu peale on Eesti eest väljakule pääsenud 18 mängijat, mis tähendab, et seni ei ole ühtegi minutit kodusel EM-il mänginud nädal enne turniiri algust vigastada saanud Uku Korjuse asemele koondisese kutsutud Samuel Kirsipuu ja varuväravavaht Sander Karlsson. Kas peatreener usaldab nad alagrupiturniiri viimases mängus Belgia vastu väljakule? Kui tervis on korras, siis tõenäoliselt usaldab!
3. Publik sai jälle tänatud
Kui Eesti koondise esimest mängu Hispaaniaga jälgis Lillekülas 4724 pealtvaatajat, siis seekord oli jalgpallisõpru A. Le Coq Arenal tunduvalt vähem, aga siiski soliidne arv. Protokolli märgiti 3004 pealtvaatajat ning need, kes suutsid Eesti värava ära oodata, said jälle rõõmustada ja positiivse emotsiooniga koju minna. Tasemevahe oli taas märgatav, aga Eesti võitles hingestatult ja lahkus teist mängu järjest väljakult püstipäi. Kaks kaotust, aga häbisse ei ole jäädud.
4. Eesti parim – Andero Kaares
Kapten Kaares tegutseb oma koduklubis FC Floras ründemängijana, kuid EM-il on koondise peatreener Pärnpuu teda suurema osa ajast kasutanud keskväljal, kus on tema tugevused samuti esile tulnud. Ta suutis Horvaatia vastu korduvalt palliga mängus säilitada rahu, kontrollida tempot ja leida kaaslasi. Eelkõige rassis Kaares aga kaitses. Kaptenlikult küps esitus.
Protokoll:
28. mail kell 19.00 A. Le Coq Arenal
Eesti U17 - Horvaatia U17 1:3 (0:2)
90. Aston Visse - 2., 35. Nik Žužic Škafar, 55. pen. Jona Benkotic
Hoiatused: 80. Vito Sablic
Mänguolud: +14 kraadi, päikesepaisteline ilm
Peakohtunik: Oguzhan Cakir (Türgi)
Abikohtunikud: Furkan Ürün (Türgi), Mario Shazivari (Albaania)
Neljas kohtunik: Florian Lata (Albaania)
Eesti: Harly Ollin, Karl-Tristan Lorenz (62. Kregor Kalvik), Ronald Sammul, Uku Nõmm, Ron Neltsas, Robert Lehtmets (80. Ricardo Kranberg), Robert Mihhalevski, Artjom Timakov (80. Jaron Silm), Karel Isok, Kert Tomingas (68. Aston Visse), Andero Kaares.
Varus: Sander Karlsson, Andreas Põder, Kregor Kalvik, Jaron Silm, Robert Kaasik, Aston Visse, Ricardo Kranberg, Uku Viiroja, Samuel Kirsipuu.
Horvaatia: Lovro Lojen, Ivan Paunovic, Karlo Zirdum, Filip Pavic, Luka Posavec (71. Vito Sablic), Matej Milicic (85. Marin Modric), Dino Beader Trajanovski, Nik Žužic Škafar (59. Juraj Frigan), Jona Benkotic, Luka Bartolovic (71. Rio Joka), Jakov Dedic (59. Toni Ruso).
Varus: Josip Panduric, Lovro Trupcevic, Filip Tolic, Juraj Frigan, Toni Ruso, Vito Sablic, Marin Modric, Luka Radic, Rio Joka.
SEOTUD LOOD
SEOTUD LOOD
SEOTUD PILDIGALERII
Fotograaf: Brit Maria Tael
